Uudiste arhiiv

 

Rahandusministeerium: Majanduskasv kiirenes esimeses kvartalis 2,4 protsendini

Rahandusministeerium

Esimeses kvartalis kiirenes Eesti majanduse reaalkasv 2,4 protsendini ja rahaliselt kasvas majanduse maht 6 protsenti. Elanike sissetulekute suurenemine tulumaksureformist on jõudnud osaliselt tarbimisse. Üldine kindlustunne majanduses on paranenud juba 2024. aasta algusest, kuid Lähis-Ida konflikt on toonud vähemalt ajutise katkestuse.

Eesti Pank: Tugev eelarvestiimul kiirendas majanduskasvu

Eesti Pank

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja võrreldes neljanda kvartaliga 1,1%. Kasv oli tugevalt sisetarbimise nägu. Maksuküüru kaotamine suurendas majapidamiste sissetulekuid ja seeläbi nende tarbimisvõimalusi. Kasvanud on ka valitsemissektori kulutused, seda eelkõige kaitsekulude suurenemise tõttu. Nende otsene

Swedbank: Esimese kvartali majanduskasvu vedas eratarbimine

Swedbank

Tänavu esimese kvartali täpsustatud SKP 2,4% kasv oli üle ootuste tugev. Statistikaameti kuu aega tagasi avaldatud kiirhinnang näitas 1,3% kasvu. Samas, kui võtta SKP arvestusest välja maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) ning subsiidiumid, suurenes majanduses lisandväärtus 1,5%, millest veidi enam

Bigbank: Majanduse kasv oli kiirem kui esialgsed kiirhinnangud seda näitasid

Bigbank

Täna avaldas Statistikaamet täpsustatud I kvartali majanduskasvu andmed. Kui esialgsetel, mudeli põhistel, andmetel kasvas Eesti majandus I kvartalis 1,3%, siis täna avaldatud andmetel kasvas majandus 2,4%. Kohe tuleb lisada, et selline päris korralik kasv on tulnud ka osaliselt nn baasi

Statistikaamet: Majandus kasvas neljandat kvartalit järjest: SKP suurenes esimeses kvartalis 2,4%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP esimeses kvartalis 10,2 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuhi Robert Müürsepa sõnul nägime üle 2% majanduskasvu viimati 2022. aasta esimeses kvartalis.

Swedbank: Tarbimise väljavaade on jätkuvalt hea

Swedbank

Statistikaameti andmetel suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete müügimaht (ehk müügitulu ilma inflatsiooni mõjuta) aastases võrdluses 2%. Tänavu nelja kuuga on see suurenenud juba 5%, mis on igati tugev tulemus. Samas kui jaekaubandusettevõtete müügimaht näitas aasta esimesel kolmel kuul tugevamat kasvu, siis aprillis

Statistikaamet: Aprillis jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aeglustus

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 954 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%, võrreldes märtsiga aga vähenes 4%. Statistikaameti juhtivanalüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui märtsis suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majanduskommentaar: majanduslik kindlustunne näitab üldist paranemist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Statistikaameti küsitluse põhjal on Eesti elanike ja ettevõtete kindlustunne võrreldes eelmise kuu ja aastaga üldiselt paranenud. Seoses küsitluse läbiviija vahetuse ja metoodika erinevusega ei ole tulemused varasemate andmetega üheselt võrreldavad, kuid samas ei paista välja ka olulisi hüppeid andmetes. Tarbijate

Bigbank: Tarbija kindlustunde mõõtmise viimine Statistikaameti alla ei toonud kaasa olulist kindlustunde paranemist

Bigbank

Teatavasti tekitas mõni aeg tagasi palju furoori Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbija kindlustunde indikaator, mis näitab kuidas majapidamised hindavad enda ja riigi majanduslikku olukorda, nii tagasivaates kui ka järgneva 12 kuu perspektiivis. Teatavasti sai Konjunktuuriinstituut kõvasti kriitikat, et muutis metoodikat, siis

Swedbank: Ehitussektor alustas aastat kasvuga, kuid väliskeskkond tekitab ebakindlust

Swedbank

Esimeses kvartalis kasvas Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5%. Kasvu vedas hooneehitus, mille maht suurenes aastases võrdluses 8%. Rajatiste ehitus on olnud langustrendis alates 2024. aasta teisest poolest ning tänavu esimeses kvartalis ehitati rajatisi 5% vähem

Statistikaamet: Esimeses kvartalis ehitati Eestis 5% rohkem

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2026. aasta esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kasvas maht 5%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis 799 miljoni euro eest, millest hooneid 603 ja rajatisi 196

Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed

Statistikaamet / Statistics Estonia

Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist. Konjunktuuribaromeetritega hinnatakse nelja ettevõtlussektori ja eratarbijate majanduslikku kindlustunnet. Vastuste põhjal moodustatakse iga sektori kindlustunde indikaator*, mis on muu hulgas aluseks majandusprognooside

Statistika: 2025. a korteritehingute ruutmeetrihind kasvas 0,5% ja koguhind vähenes 0,6%

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel tehti 2025. a Tallinnas 9013 korteritehingut. Korteritehingute keskmine hind oli 3053 €/m² ja 170700 eurot. Korteritehingute ruutmeetrihind oli aastatagusest 0,5% suurem ja koguhind 0,6% väiksem. Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind suurenes aastaga kõikides korterite valmimisaastate lõikes. Korteritehingutest 55%

Swedbank: Korterite kättesaadavus paranes esimeses kvartalis märkimisväärselt

Swedbank

Majapidamiste sissetulekute kiire kasv parandas aasta alguses korterite kättesaadavust ja toetas nõudlust. Suurem turuaktiivsus aitas kaasa hinnakasvu kiirenemisele järelturul. Broneeringute arv uusarendustes oli esimeses kvartalis aastatagusest oluliselt suurem, kuid jääb veel alla pikaajalise keskmise. Kõrgem euribor võib korterite kättesaadavust võrreldes

Bigbank: Põllumajandusliku maa hinna paradoks – nõudlus on suur, aga hind langeb

Bigbank

Täna avaldas Statistikaamet põllumajandusliku maa müügihinna 2025 aastal. Keskmiselt maksis põllumajandusliku maa hektar 6122 eurot, sellest omakorda rohumaa 4861 eurot ning põllumaa 6377 eurot. Võrreldes varasema aastaga, on maa hind langenud 9,7%. Kõige kallim oli põllumajanduslik maa Tartumaal, kus hektar