Tunda on kerget ootusärevust tuleviku suhtes

Uus Maa kinnisvaraturu ülevaade november 2011Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi on koostanud kinnisvaraturu ülevaate. Ülevaates on ka Nordea panga kommentaar. Allpool on välja toodud märksõnad linnade kohta ning Eesti ja Tallinna turuülevaate.

November oli Eesti kinnisvaraturul aktiivne, kuid samas oli tunda kerget ootusärevust tuleviku suhtes.

  • November oli Tallinnas käesoleva aasta aktiivseim kuu. Rekordi tegid nii tehingute hulk kui ka korterite ruutmeetri hind.
  • Tartus müüdi novembris tavapärasest enam suuri kortereid.
  • Narvas ja Ida-Virumaal otsitakse häid kortereid ning takistuseks pole ka keskmisest kõrgem hind.
  • Novembris otsiti Pärnus enim odavaid kortereid investeeringuks.
  • Viljandi kinnisvaraturg oli vaikne, tehakse vaid vajaduspõhiseid oste.
  • Rakveres on üha levinumaks muutunud kinnisvara vahetustehingud.
  • Kuressaares müüdi novembris keskmisest kallimaid kortereid.
  • Võrus on populaarseimad kuni 90 eurot maksvad üürikorterid.
  • Haapsalu korterite pakkumishinnad näitavad langustrendi, sest püsikulude kasv sunnib hinnas enam järele andma.

November oli kinnisvaraturul aktiivne, kuid samas oli tunda kerget ootusärevust tuleviku suhtes

Eesti kinnisvaraturg oli novembris aasta viimasele kvartalile kohaselt aktiivsem kui aasta esimesed kaks kvartalit. Samas on täheldada ootusärevust ja seda eelkõige euro saatuse ning majandusarengute kontekstis.

Novembris teostati maa-ameti andmetel üle Eesti 3067 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on paarikümne tehingu võrra oktoobrist vähem. Samas on see 2,7% enam kui mullu samal ajal. Võrreldes möödunud aastaga, on käesoleva aasta kinnisvaraturg aktiivsem – kui mullu kerkis ostu-müügitehingute hulk üle 3000 vaid aprillis ja detsembris, siis tänavu on see tase ületatud juba augustist alates.

Kinnisvara müüdi kokku 169 miljoni euro eest, mis on oktoobrist pea 50 miljoni euro võrra enam. Käesoleva aasta lõikes on see teine tulemus märtsikuu järel, mil kinnisvara vahetas omanikku 209,6 miljoni euro väärtuses.

Korterite keskmised ruutmeetrihinnad kerkisid kuu jooksul vaadeldavatest linnadest enamikes, kuid langesid Tartus, Rakveres ja Viljandis.

Tallinna kinnisvaraturg

November oli Tallinna kinnisvaraturul käesoleva aasta aktiivseim kuu. Kokku toimus 908 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist saja võrra enam. Ka mullu oli november keskmisest aktiivsem – siis toimus 899 tehingut, mis oli möödunud aasta teine tulemus.

Kinnisvara müüdi kokku 76,5 miljoni euro eest, mida on oktoobrist 17 miljoni euro võrra enam. Käesoleva aasta lõikes on tegu siiani neljanda tulemusega.

Tallinna korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis novembris käesoleva aasta kõrgeimale tasemele ehk 997 eurole. Oktoobriga võrreldes oli tõus 7,2% ja mulluse novembriga võrreldes 17,7%. Kortereid müüdi 557, mis on samuti käesoleva aasta parim tulemus.

Tallinnas ja Harjumaal müüdi 101 eramut ja suvilat, mis on 6 võrra oktoobrist enam. Elamumaa krunte müüdi 64, mis on käesoleva aasta kolmas tulemus ning oktoobrist 15 võrra enam.

Tabel 1. Oktoobriga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Linnaosa EUR/m2 Muutus*
Haabersti 816 -3,9%
Kesklinn 1409 -10,7%
Kristiine 1012 +6,8%
Lasnamäe 780 +2,8%
Mustamäe 793 -4,7%
Nõmme 926 +17,4%
Pirita 1300 +2,8%
Põhja-Tallinn 899 +6,9%
Kadriorg 1505 -11%
Kalamaja 1222 -8,6%

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Tallinna korteriturul annavad tooni uusarendused ja investorid

Ostetakse keskmisest kallimaid ja paremaid kortereid, mis on oma mõju avaldanud nii pealinna keskmisele ruutmeetrihinnale kui ka kvaliteetsete korterite müügipakkumiste vähenemisele. Ebakindlus majanduses hoiab endiselt üleval huvi oma vaba raha kinnisvarasse investeerida ning inimestel, kel on käsutada suuremad rahalised vahendid, on kohati tekkinud probleeme soovidele vastava hea korteri leidmisel.

Äärelinna järelturu korterite osas on aga enam märgata ka ebakindlust tehingu sõlmimisel. Kuigi ka siin soovitakse vaba raha investeerida, ollakse tehingu sõlmimisel ettevaatlikud ning aeg-ajalt lükatakse ost edasi.

Samuti võetakse kortereid müügist ära, sest usutakse, et kevadel saab neid parema hinnaga müüa. Teisalt on hakatud ka kahtlema vaba raha pangas hoidmise mõttekuses ning müügis olev korter jäetakse esialgu veel endale.

Kesklinnas on märgata enam välismaalaste saabumist, kes ostavad kortereid eesmärgiga jääda Tallinnasse pikemaks ajaks elama ja osa oma ettevõtmistest ka siia üle kolida. Eelkõige põhjendatakse valikut odavamate elamiskulude ning lihtsama maksusüsteemi ja ettevõtluskeskkonnaga.

Kui pärast suvelõpu üüribuumi kirjutasime turuülevaadetes järk-järgulisest üürituru rahunemisest, siis novembri teises pooles maabus turg lõpuks tavapärasesse elutemposse ning hinnarallist ja korterite rabamisest pole aasta lõpuni ilmselt põhjust rääkida.

Küll aga on märgata, et enam antakse üürile kortereid, mille müük ei edene ning mille omanikud soovivad talviste suurte kommunaalarvete maksmisest pääseda. Sellised korterid antakse üürile tavapärasest soodsama hinnaga, sest üüriline on teadlik, et korter on ka müügis.

Maade ja majade turg on stabiilne ning olulisi muutusi võrreldes möödunud kuudega pole toimunud. Küll aga võib märkida, et käesoleva aasta soe sügis on pikendanud maamüügi hooaega, sest seda pidurdav lumevaip pole veel maas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 1 = 2

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!