Uus Maa: Uusarendusteturg seljatas madalseisu, uute korterite hulk aasta alguses kasvas

Uus MaaKorteriturg on stabiilne ning tehingute hinnatõus I kvartalis jätkus. Veel enam, ka arendusturg aasta alguses elavnes ning taas tuli pakkumisele enam uusi kortereid.

Esialgsetel andmetel sõlmiti 2019. aasta I kvartalis 5086 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 149 võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Tõenäoliselt on mitukümmend tehingut tehnilistel asjaoludel veel laekumata, ent kinnisvaraturu üldpilt pole suuresti muutunud: tehingute arv püsib stabiilsena ning üldine hinnatõus ei jäta puutumata ka kinnisvaraturgu.

I kvartalis oli korteritehingute mediaanhind 1401 EUR/m2, mis oli 3,9% kõrgem kui eelmise aasta samal ajal. Suure tõenäosusega jäid käesoleva turutsükli parimad ajad 2017. aastasse ning ehkki meid on väga heade aegadega ära hellitatud, on tänane turg mõõdukalt optimistlik ning pöördelistest langustest ei saa siinkohal kõneleda.

Eelmise aasta II poolaasta madalseisu näib olevat seljatanud ka Tallinna turg – I kvartalis tuli uusi kortereid avalikku müüki üle 800, mida oli rohkem kui eelmise aasta III kvartalis (588 korterit) ja IV kvartalis (670 korterit). Seejuures püsib laojäägi realiseerimine endiselt 13–14 kuu juures, mis koos tehingu- ja pakkumishindade väga väikese erinevusega (kuni 5%) viitab tugevale ostujõule. Koos suurenenud ehituslubade mahuga kasvab tõenäoliselt käesoleval aastal ka tehingute arv ning ehkki ülikallite arenduste allahindlused on juba hakanud silma paistma, on selle mõju turule väga väike.

Käesoleva aasta I kvartalis paistis pealinnas silma veel eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, kuna korteritehingute arv vähenes 173 võrra 2227ni. Tehingute hinnad teevad jätkuvalt rekordeid – vastav näitaja oli 1842 EUR/m2, mis oli ligi 100 EUR/m2 võrra kõrgem kui möödunud aasta samal ajal. Hinnatõus on tekitanud huvitava olukorra, kus keskmise hinnaga alla 2000 EUR/m2 on jäänud vaid mõni üksik linna serval paiknev arendus.

Stabiilne ka mujal Eestis

Teiste suuremate linnade turud peegeldasid I kvartalis samuti stabiilsust, jäädes tehingute arvu puhul pidama oma tavapärasele tasemele.

Veidi suurem oli langus Tartus (ligi 40 tehingut), kuid siinkohal tuleb arvestada nii esialgsetest andmetest tuleneva veamääraga kui ka eelmise aasta märtsis müüdud suuremahulisema uusarendusega, mis võis seda erinevust tekitada. Kokku sõlmiti Tartus 394 korteri ostu-müügitehingut, Narvas 173 ja Pärnus 172 tehingut.

Tehingute mediaanhind on neis piirkondades võrreldes Tallinnaga stabiilsem, sest uusarenduste maht ja ostujõud on madalamad. Nii jäi ka I kvartalis see näitaja juba teada-tuttavale tasemele: Tartus teist kvartalit järjest üle 1400 EUR/m2, Pärnus tõusis taas üle 1100 EUR/m2 ning Narvas jäi see 349 EUR/m2 juurde.

Erinevalt korteriturust, mis väljaspool Harju- ja Tartumaad oli juba eelmisel aastal languses, on majade ja suvilate tehingute summa osatähtsus elukondliku kinnisvara turust viimasel kümnendil olnud ülejäänud Eestis peaaegu pidevas tõusutrendis.

Jättes kõrvale oma tarbeks ehitatavale majale või suvilale kulutatud summad, oli majade ja suvilate tehingute osatähtsus 13 maakonnas 2008. aastal 29,3%, 2013. aastal 32,7% ning 2018. aastal juba 36,6%. Seega on korteriturg mujal Eestis taandunud ja oma elamistingimusi parandada soovivad edumeelsemad inimesed on uute korterite puudumise ning pakkumise vähesuse tõttu järjest enam pööranud pilgud majade ja suvilate poole.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

2 + 6 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC