Uus Maa: Turuülevaade 03-2019

Uus MaaEesti

2019. aasta I kvartali näitajad viitavad sellele, et kinnisvaraturul on endiselt head ajad ning ehkki kasvutempo on varasemast väiksem, näib eelmise aasta II poolaastat mõjutanud tagasiminek seljatatud.

Esimeses kvartalis sõlmiti korteriomanditega 5257 ostu-müügitehingut, millest 57,2% ehk 3009 teostati Harju maakonnas. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga suurenes tehingute arv 22 võrra. Maakondade lõikes vähenes tehingute arv kuues maakonnas, tehingute arv suurenes enim Harjumaal (+32 tehingut).


I kvartalis oli korteritehingute mediaanhind 1401 EUR/m2, mis oli 3,6% kõrgem kui eelmise aasta samal ajal. Erinevalt tehingute arvust, kus parimad ajad jäid 2017. aastasse, on hinnatõusu kasv olnud pidev ning ka I kvartalis sai rääkida vaid kahest maakonnast, kus tehingute mediaanhind jäi eelmise aasta samale perioodile alla. Mediaanhind näitab üsna hästi ära ka meie kinnisvaraturu ühe peamise probleemkoha, milleks on regionaalne tasakaalustamatus, kuna enamike maakondade tehingute mediaanhind jääb Harju maakonna näitajale alla ca 1500 EUR/m2 ning Harjumaa tehingute summa osatähtsus on 80% juures. Tasakaalustamatus on kõrge ka maakondlikul tasandil, kus maakonnakeskustest kaugemal asuvad piirkonnad pole viimaste aastate kinnisvaraturu tõusust osa saanud. Tõenäoliselt jätkub hinnatõus ka tänavu, ehkki majanduse jahenedes on ka siin oodata korrektuuri.

Tallinn

Eelmise aasta II poolaasta madalseisu näib olevat seljatanud ka Tallinna turg – I kvartalis tuli uusi kortereid avalikku müüki üle 800, mida oli rohkem kui eelmise aasta III kvartalis (588 korterit) ja IV kvartalis (670 korterit). Seejuures püsib laojäägi realiseerimine endiselt 13–14 kuu juures, mis koos tehingu- ja pakkumishindade väga väikese erinevusega (kuni 5%) viitab tugevale ostujõule. Koos suurenenud ehituslubade mahuga kasvab tõenäoliselt käesoleval aastal ka tehingute arv ning ehkki ülikallite arenduste allahindlused on juba hakanud silma paistma, on selle mõju turule väga väike.

Käesoleva aasta I kvartalis paistis pealinnas silma veel eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, kuna korteritehingute arv vähenes kolmandat kvartalit järjest, seekord 113 võrra 2287ni. Tehingute hinnad teevad jätkuvalt rekordeid – vastav näitaja oli 1841 EUR/m2, mis oli ligi 100 EUR/m2 võrra kõrgem kui möödunud aasta samal ajal. Hinnatõus on tekitanud huvitava olukorra, kus keskmise hinnaga alla 2000 EUR/m2 on jäänud vaid mõni üksik linna serval paiknev arendus.

Tehingute mediaanhind Tallinna linnaosades, 2019 I kvartal:

Teised suuremad linnad:

Teiste suuremate linnade turud peegeldasid I kvartalis samuti stabiilsust, jäädes tehingute arvu puhul pidama oma tavapärasele tasemele. Veidi suurem oli langus Tartus (ligi 20 tehingut), kuid siinkohal tuleb arvestada nii esialgsetest andmetest tuleneva veamääraga kui ka eelmise aasta märtsis müüdud suuremahulisema uusarendusega, mis võis seda erinevust tekitada. Kokku sõlmiti Tartus 410 korteri ostu-müügitehingut, Narvas 179 ja Pärnus 178 tehingut.

Tehingute mediaanhind on Tartus ja Pärnus võrreldes Tallinnaga stabiilsem, sest uusarenduste maht ja ostujõud on madalamad. Nii jäi ka I kvartalis see näitaja juba teada-tuttavale tasemele: Tartus teist kvartalit järjest üle 1400 EUR/m2, Pärnus tõusis taas üle 1100 EUR/m2 ning Narvas jäi see 351 EUR/m2 juurde. Narvas võib tehingute mediaanhind sel aastal aga suureneda, kuna avalik pakkumine on kinnisvaraportaalide põhjal langenud ning pakkumishind enam ei lange, vaid on püsinud stabiilsena, ehkki Narva kohta väga madalal tasemel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

5 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC