Analüütikud skeptilised: üüritulu maksuleevendus on pseudolahendus ega muuda midagi

Eesti PäevalehtKui kinnisvaraanalüütikud on nõus, et üüriturgu peaks olema läbipaistvam, siis puudub neil usk selle aasta algusest jõustunud maksumuudatusse, mis lubab üürile andjatel üüritulult 20 protsenti kulusid maha arvata.

Kinnisvarabüroo Uus Maa anaüütiku Risto Vähi hinnangul on nii üürileandjad kui üürilevõtjad hakanud asja ametlikult ja ausalt ajamist hindama. „Väga palju üürileandjaid on hakanud ise makse maksma ja üürilevõtjad on uurinud, et kas see või teine korteri pakkuja on aus või mitte. Aususes nähakse stabiilsust,“ selgitab Vähi.

Samas ei usu Vähi, et neile, kes praegu üürivad mustalt, 20 protsendi maha arvestamine kuigi ahvatlevalt mõjuks. „Mina tegin kunagi ettepaneku, et igal inimesel võiks olla üks korter maksuvaba, sest näen, et see korter võiks olla inimesele teiseks pensionisambaks. Üks korter võiks olla maksuvaba ja kui on rohkem kortereid, siis võiks maksustada,“ tegi Vähi omapoolse pakkumise.

Ka kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark leiab, et üürituru korrastamine kui selline on väga mõistlik mõte, kuid ka tema jääb 20 protsendi maha arvestamise mõju osas skeptiliseks. „Olen seisukohal, et tegemist on pseudolahendusega, mis justkui peaks üürileandjatele leevendust pakkuma, kuid tegelikus elus seda ei tee,“ leidis Toompark.

„Tegemist on endiselt maksuga, mis rakendub kogu üüritulule. Oletame, et inimene teenis 3000 eurot aastas üüritulu ja tegi seda maksude mitte maksmise nimel mustalt. Tema maksukohustus oleks olnud 20 protsenti ehk 600 eurot. Maksusoodustusega tuleks maksukohustus 120 eurot väiksem ehk 480 eurot,“ on küsimus Toompargi sõnul selles, et kas see vahe on piisavalt suur, et panna ebaaus üürileandja ümber mõtlema.

Kui tegemist on veel väikelinna üürileandjaga, kelle üüritulu ei ole aastas mõõdetav mitmete tuhandete eurodega, vaid jääb aastas näiteks 1200 euro peale ehk 100 euro peale kuus. Sellisel juhul on maksuleevendus vaid 48 eurot aastas.

Toompark käib omalt poolt lahenduseks välja idee, mille erinevad eriala liidud on ka välja käinud. Nimelt näeb ta lahendust selles, et üürile andmine oleks eraisikust üürileandjale sootuks tulumaksuvaba. „See võtab ära igasuguse motivatsiooni üüritulu varjata. Üksi üürnik ei läheks sellises olukorras üürnikuna korterisse, kus temaga keeldutakse kirjalikku ehk turvalisust tagavat lepingut sõlmimast,“ põhjendas ta.

„Kui selise soodustus oleks ajaliselt piiratud – näiteks 10 aastaks – ja rakendatav väikestele üürileandjatele ehk neile, kellel on vaid üks korter, siis oleks kõikidel üürituru osalistel oluline motivatsioon turgu forsseeritud sammudega korrastama hakata,“ leiab Toompark.

Ta lisab, et kui turg korrastub, siis ilmub hallist ja mustast sektorist päevavalgele hulk üürileandjaid ning kui need üürileandjad soovivad kunagi väljaüüritud korterit müüa, siis rakenduks neile tulumaksukohustus müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. „Seni on seda maksukohustust edukalt välditud, sest kodu müümine on tulumaksuvaba. See on olnud omakorda täiendav motivaator, miks on olnud põhjust üürisuhet peidus hoida,“ lisas Toompark.

Ei ole piisav muudatus

Ka Ingvar Allekand Domus Kinnisvarast leiab, üürileandjad on ise tasapisi liikumas sinnapoole, et ei soovi võtta maksuriske ning pigem deklareerivad oma tulu korrektselt. Siin ei ole tema hinnangul küsimus maksuameti tegemistes või tegemata jätmistes.

„Kuid selline käitumine on minu arvates väga tugevalt seotud majandustsükliga – niipea, kui olud raskemaks lähevad, hakkavad inimesed ka kulusid kokku hoidma ja on valmis selle nimel suuremaid riske võtma. Seega, kui tahta püsivat tulemust saavutada, siis tuleb midagi muuta süsteemis,“ leiab Allekand.

Üüritulust 20 protsendi maha arvamine ei ole Allekandi sõnul kindlasti piisav muudatus, vaid pigem kosmeetiline. „See ei lahenda minu arvates mitte midagi. Ei üürileandja probleeme, mille tõttu üürikorterite turg niiöelda lonkab, ega muuda midagi ka üürnike käitumises.“

Omalt poolt teeb Allekand ettepaneku, et üüriga kaasneva kulu maksuvabastus tuleb anda üürnikule analoogselt eluasemelaenude intressi tulumaksuvabastusele. „See motiveerib üürnike oma üürisuhet deklareerima ning ei jäta võimalust varjatud üürituluks,“ leiab ta.

Sellega koos tuleks Allekandi sõnul ära lahendada ka elukondliku üüriga seotud käibemaksu küsimused, mis lahendaks ära ka mõne olulise probleemi üürileandjate jaoks.“Seega usun, et praegune muudatus seaduses ei muuda midagi olulist reaalses elus.“

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/analuutikud-skeptilised-uuritulu-maksuleevendus-on-pseudolahendus-ega-muuda-midagi?id=73405167

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

8 + = 11

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine