Samal ajal kui elukondlik kinnisvaraturg on asunud jahenema, on käesoleval aastal näidanud keskmisest tugevamat kasvutrendi ennekõike metsamaa. Haritava maa hinnakasv on samaaegselt püsinud võrdlemisi sarnases tempos nagu aasta tagasi, kuid järjest enam on samuti märgata hinnakasvu piirkondlikku ja perioodilist kiirenemist.
Sisuliselt on mõlema segmendi hinnatase jätkanud lineaarset kasvutrendi aastast 2004. II kvartalis kujunes Eestis metsamaa mediaanhinnaks 2561 €/ha ning haritaval maal 2992 €/ha, III kvartalis olid hinnatasemed vastavalt 2869 €/ha ja 3200 €/ha. Metsamaa hinnatase kasvas III kvartalis aasta baasil 30% ning haritav maa veidi tasakaalukamalt 9,2% võrra. I kvartalis võis metsamaa aastast mediaanhinna kasvu märgata aga 27% ning II kvartalis koguni 54% juures.
Majandus- ja finantskriisi mõju oli metsa- ja põllumaadele pigem vähene
Nii metsa- kui ka haritava maa puhul on iga-aastaselt tegemist järjest kõrgemate hindadega, mida pole veel ajalooliselt Eestis esinenud. 2008. ja 2009. aasta sündmused viisid kogu kinnisvaraturul hinnataseme ja tehingute arvu langusesse, kuid majandus- ja finantskriis metsa- ja põllumaade osas kuigi olulisi turudünaamika muutusi kaasa ei toonud, metsa- ja põllumajandusliku kasutusotstarbega maad on sisuliselt jätkanud iga-aastast tempokat hinnakasvu.
Metsa- ja haritava maa hinnakasvu on panustanud alates 2004. aastast ennekõike Euroopa Liidu toetused, kuid majanduskriisi järgselt on vastav hoonestamata maade segment järjest enam käsitletav pigem kui investeerimistoode kui puhtalt põllu- või metsamajanduslike eesmärkidega kinnisvara. Eesti maatulundusmaade hinnad on võrreldes Lääne-Euroopa hinnatasemetega veel oluliselt madalamad, kuid põllumajandustoodete tootmismahtude ja ülemaailmse tarbimise kasvu jätkumise taustal jätkub siinne põllu- ja metsamaade hinnakasv. Kuigi metsamaade hinnakasvu on möödunud kvartalitel soodustanud osaliselt ennekõike varasemate perioodide soojad talved ning puittoodete osas kasvanud ekspordimahud, siis teisalt on hinnakasvu panustamas lisaks asjaolu, et suur hulk Eestis kasvavat metsa on lihtsalt jõudmas raieküpsesse ikka.
Maatulundusmaadega tehtav tehingute arv väheneb
Turuaktiivsuse alanemist on viimaste perioodide vältel toonud esile ennekõike asjaolu, et metsa- ja haritavate maade sobilikke pakkumisi on turul üha vähem. Suur hulk olemasolevast maafondist on juba koondunud suurmaaomanike kätte, kelle tõttu on üldine likviidsus turul alanenud, sest kinnistuid hoitakse kapitalikasvu teenimise eesmärgil portfellides võrdlemisi pikaajaliste positsioonidena. Vähenevate pakkumiste tõttu on sagenema hakanud ka väheväärtuslike kinnistute soetamine, mis on perspektiivis viimas ka näiteks raiesmike edasise hinnakasvuni, mille hinnatase on seni püsinud pigem madal. Seda, et maaturul on tehingute arvu kasv peatunud, peegeldab hästi ka statistika ettevõtete investeeringutest põhivarasse, mille juures investeeringud maasse pole 2015. aastast sisuliselt muutunud.
Sobilike pakkumiste vähesuse tõttu kuid siiski võrdlemisi tulutoova äri osas on tõenäoliselt väga suur hulk Eesti eraisikutest maaomanikest saanud mõnest või koguni mitmest ettevõttest kas telefonikõne või kirja, et neile kuuluvast kinnistust ollakse huvitatud ning sealjuures tehakse ka kohene hinnapakkumine. Hinnapakkumiste tegijate osas on aga reeglina tegemist vahendajatega, kes ei soovi maid soetada endale vaid soovivad neid vaheltkasuga maksimaalselt mõnekuulise vahega edasi müüa. Lõpptarbijateks on sageli välismaised investeerimisfondid või ka kohalikud suurmaaomanikud, kes on teatud piirkondades huvitatud oma positsioonide suurendamisest.
Varajased investeeringud põllumaasse on olnud äärmiselt tulusad
Metsa- ja haritava maa mediaanhinna kasv on alates 2004. aastast olnud tänavu III kvartali seisuga vastavalt 248% ja 757%. Võrdlusena võib siinkohal tuua näiteks Tallinna linna korteriturult sama perioodi mediaanhinna kasvu, milleks on 150%. Isegi kui arvestada, et kogu selle perioodi vältel oleks Tallinnas asuv korter olnud üürilepinguga koormatud, mille juures üürikorteri brutotootluseks oleks iga-aastaselt hinnatasemelt 7% kuid lisanduvat kapitali iga-aastaselt ei reinvesteerita, on haritav maa ilma laenuvõimendust kasutamata olnud endiselt ligi 3 korda tulutoovam, stabiilsem ning riskivabam kui elukondliku üürikinnisvara pikaajaline investeering.
