EKI: Eesti majandusolukord poole aasta pärast mõnevõrra paraneb

Eesti KonjunktuuriinstituutEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) majandusanalüütikute juunikuu hinnangutest nähtub, et hetkel on Eesti majanduse üldolukord halb. COVID-19 pandeemia mõju inimeste tervisele on küll mõnevõrra taandumas, kuid mõju majandusele lähikuudel pigem süveneb.

EKI ekspertide paneel hindas juunis Eesti majanduse üldolukorra hetkeseisu halvaks: 86 punktiga (skaalal -100 kuni +100). Halvaks hinnati nii investeeringute olukorda kui eratarbimist.

Ekspertide hinnangutest nähtub, et poole aasta pärast ehk 2020. aasta detsembrikuuks on Eesti majanduse üldolukord parem kui praegu. „Saame ekspertide hinnangutest järeldada, et koroonaviirusest põhjustatud majanduskriisi tipp ületatakse veel sel aastal juhul, kui viiruse teist lainet ei saabu,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing. „Investeeringute osas prognoosib valdav osa eksperte küll olukorra samaks jäämist, kuid tervikuna võib seis siiski halveneda. Samas tarbimise olukord on poole aasta pärast selgelt parem, kui täna,“ lisas Josing.

Inflatsiooni taseme muutumise suhtes on eelseisval 6 kuul ülekaalus eksperdid, kes prognoosivad hinnatõusu aeglustumist. Inflatsiooni tasemeks 2020. aastal prognoosivad eksperdid 0,2% ja 2021. aastal 1,8%. Kodumaiste aktsiate hinnad võivad veidi tõusta.

Äribaromeetrite uuringust selgub, et juunikuus oli ettevõtete jaoks suurimaks probleemiks tavapärasest oluliselt väiksem nõudlus. „Kuigi teenindussektoris ja kaubanduses toimub juba majanduse aeglane taastumine, on nõudluse nappus võrreldes märtsi küsitlusega isegi suurenenud, sest kriis jõuab üha enam tööstus- ja ehitussektorisse. Vähem tellimusi toob kaasa vajaduse ka töötajatel palka vähendada, mida nimetas juunis 44% ettevõtteid. Iga neljas ettevõte on pidanud töötajaid ka koondama,“ ütles Josing.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi märkis, et kui sügisel uut pandeemialainet ei saabu, siis enamike ettevõtete mured 6 kuu vaates vähenevad, kuid paljud ettevõtlusharud ei saavuta COVID-19 kriisi eelset taset. „Nõudlus jääb kindlasti tavapärasest madalamaks eelkõige turismisektoris, kuid sellega peaksid arvestama ka muudel tegevusaladel tegutsevad ettevõtted,“ lisas Lubi.

Perede finantsseisu pole majanduskriis veel oluliselt mõjutanud. Suurem osa (68%) küsitluses osalenud peredest hindas juunis, et nende majanduslik olukord on sama, kui oli 12 kuud tagasi. Võrreldes eelmise aasta ja 3 kuu taguse ajaga, on aga vähem peresid, kelle majandusolukord paranes. Enamik (71%) peresid hindab, et nende pere majandusolukord on 12 kuu pärast sama, samas riigi majandusolukord nähakse mõnevõrra halvenevat. Pered püüavad rohkem säästa ja vähendavad püsikaupade ostusid. Töötus kasvab.

EKI toidukorv kallines II kvartalis 1,9%. Aastavõrdluses suurenesid toidukulud 2%.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.03-01.04.2024 Kinnisvara ABC