Korteripõud paneb ehitama

Kinnisvaraturg hakkab unest ärkama, arendajad planeerivad jälle uusi projekte, sest tekkimas on puudus kvaliteetsetest uutest korteritest.

Merko teatas hiljuti, et Tallinna Räägu tänavale ja Pärnu maanteele ehitatavast 109 korteriga kahest elamuprojektist on potentsiaalsed ostjad broneerinud 47 korterit, võlaõiguslikke eellepinguid on sõlminud 10 ostjat.

“Klientide huvi on üllatavalt suur, üle mitme aasta on inimesed jälle nõus ostma korterit võlaõiguslepinguga, st käed lüüakse enne korteri valmimist ehk toimub müük paberil,” tunnistas Merko Ehituse elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik.

Uute korterite puudust pealinnas kinnitas möödunud nädalal ka Merko Ehituse juhatuse esimees Tiit Robeni, kelle sõnul on viimane aeg hakata uuesti ehitama. Roben ütles City24-le, et Merkol on huvi uuteks arendusteks ja läbirääkimised selle üle käivad.

Analüütik Tõnu Toompark ootab, et lähema paari kuu jooksul ehitusse minevad ja müüki tulevad uusarendusprojektid upitaksid elamispindade pakkumishindu kajastava KV.EE indeksi ülespoole. “Siiski ei tohiks eeldada, et uusarendusi hakkab tulema nagu seeni pärast sooja sügisvihma. Pigem lisanduvad üksikud projektid,” sõnas Toompark.

Ostja otsib usaldusväärset arendajat

NCC Ehituse juhatuse liige Priit Aer nentis, et Merko projektimüük näitab, et kvaliteetse toote järele on nõudlus olemas ja ka praegu on võimalik müüa alles ehitusjärgus olevat projekti.

Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige Mart Saa peab normaalseks olukorda, kus 10-20% kortereid on võlaõiguslike lepingutega kaetud enne ehitise valmimist. “Siiski broneeritakse elamispind nende arendajate juures, keda on põhjust usaldada, ning võib arvata, et broneeritakse parimate lahendustega korterid valmivas majas,” rõhutas ta.

Number

  • 350 uut korterid on projektides, millega arendajad on sel aastal Tallinnas ja selle lähiümbruses alustanud.

Pakkumises olevate uute korterite arv on kinnisvarabuumi tipust aegamisi kogu aeg vähenenud, näiteks Eestis müüdavad korterid on statistikakeskkonna Spot andmetel keskmiselt 24 aastat vanad. Veel aasta tagasi oli müügis olevate korterite keskmine vanus 21 aastat.

Aer kinnitas, et uute korterite vähene valik on juba mõnes piirkonnas olemas.

“Kui mõista defitsiidi all seda, et ostjad ei leia endale sobivaid kortereid, siis see võib kätte jõuda aasta lõpus, sest viimase 1,5 aasta jooksul ei ole uusi juurde tulnud. Mitmed arendajad aga on juba uute projektidega alustamas,” ütles Saa.

Kuusik tõi välja, et uute korterite osa on Tallinnas hinnanguliselt 20 protsenti korteritehingute koguarvust, kõikudes viimase aasta jooksul 60-80 ühiku ümber kuus. Praegu on Tallinna piirkonnas turul ligilähedaselt 1000 uut aastatel 2006-2008 valminud korterit, millest paljudele ei õnnestu müüja soovitud hinnatasemel ostjaid leida ebaõnnestunud asukoha, arendamata infrastruktuuri, läbimõtlemata planeeringu ja ehituse kehva kvaliteedi tõttu.

Eften Capital ASi juht Viljar Arakas jäi korterite defitsiidi suhtes skeptiliseks. “Meil on palju “vaikivat pakkumist” ja külmutatud planeeringuid, mida nüüd, soodsamas ärikeskkonnas, saab lõpuni viia. Samas nii ebalikviidsel turul kui seda on Balti riigid, ei tasu millegi üle imestada,” ütles ta.

Väärt korterite puhul on oodata hinnatõusu

Kuusiku arvates on Tallinna korteriturul nõudlus uute valmivate korterite järele, mis paiknevad olemasolevas elukeskkonnas ja mille planeerimisel ning ehitamisel on arvestatud inimeste vajadustega ning ehituskvaliteedi nõuetega. Kuusik prognoosib sellisele tootele erinevalt paar aastat turul olevatest nn uutest korteritest mõõdukat hinnatõusu. Aer usub, et hinnakäärid uue ja vana elamispinna vahel suurenevad, sest klient on muutunud kompetentsemaks.

“Hinnaralli tekitamiseks on vaja ka majanduse kosumist ja tarbijakindlustunde tõusu. See tuleb vaevaliselt. Kuid keskmist tehinguhinda tõstavad uute korteritega tehtud tehingud kindlasti. Kui arvestadada sellega, kui vähe on uusi kortereid Tallinnas lisandumas, siis arvan, et uute korterite hinnatase jääb mõlemale poole 20 000 krooni ruutmeetri kohta,” arutles Saa.

Madal võrdlusbaas upitab tänavust statistikat

Aeru sõnul võib kindlasti väita, et kinnisvaraturg on elavnenud. “NCC ootab muidugi suuremat aktiivsust nii elamu- kui ka ärikinnisvara valdkonnas. Samas oleme oma prognoosides olnud pigem ettevaatlikud,” ütles Aer.

Saa sõnul ootab Arco Vara tehingute arvu kasvu, sest ka kliendid ei oota enam jätkuvat hinnalangust, vaid on sobiva elamispinna puhul valmis ostuotsust tegema. Samuti on võrreldes eelmise aastaga pisut leebemaks muutunud pankade laenutingimused, märkis Saa.

Araka sõnul ei saa 2010. aasta tulla passiivsem kui 2009. aasta. Näiteks tehinguaktiivsus on korteriomandite puhul selle aasta esimeses kvartalis Tallinnas +46,5%, võrreldes mullu sama ajaga. “Seda aastat ilmestavad “võrdlusbaasi võludest” tulenevad suured kasvud, kuna eelmine aasta oli äärmiselt tehingutevaene,” sõnas ta.

Tasub teada

    Uusi Tallinna projekte

  • Arco Vara ja Merko Ehitus alustavad Põhja-Tallinnas Kodukolde arenduspiirkonnas ehitust, neljas kortermajas on kokku 100 korterit.
  • Merko Ehitus – 60 korteriga elamu Pärnu maanteel ja Kristiines kaks kortermaja 49 korteriga, valmivad suvel ja sügisel 2010. Kaks maja Helme tänaval valmivad järgmisel kevadel
  • NCC – paneb nurgakivi Pärnaõue II etapile Vana-Rannamõisa teel, kuhu tuleb kuus maja kokku 78 korteriga. Ehituse algust ootab Vana-Kuuli III etapp lauluväljaku taga.

Artikli autor on Silvia Kruusima. Atikkel ilmus 03/05/2010 väljaandes Äripäev.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

5 + 1 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine