Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – koostöövalmidus ja maaklerteenus

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime internetiühenduse ja kaabel-TV ning lisakuludest. Rubriigi tänane artikkel kirjutab üürileandjatest, maaklerteenusest ja üürilepingu olemusest.

Üürileandja koostöövalmidus

Hinda üürileandjat. Kas ta annab korteri üürile sellepärast, et tal tuli momendil selline tuju? Või on korteri üürileandmise näol tegemist äriga?

Viimasel juhul on inimene tõenäoliselt pikemaajalisele koostööle orienteeritud ning hindab üürnikust klienti, kui rahatoojat, mitte kui ajutist ja tüütut külalist.

Professionaalse üürileandja tunneb ära sellest, et ta proovib leida paindlikke lahendusi, et üürnik korteris rahulolev oleks. Mitte ei proovi sulle nõukaaegset sektsioonkapi kui antiiki presenteerida.

Maakleri vahendustasu üürilepingu sõlmimisel?

Üldine reegel on, et üüripinda vahendava maaklertasu maksab vähemalt mingis osas kinni üürikorteri otsija. See läheb pisut vastuollu põhimõttega, et teenuse eest peaks maksma selle tellija.

Kui vahendustasu maksmise kohustuse üürniku kaela lükkamine on korrektselt üürikuulutusse kirja pandud, siis seadusega otsest vastuolu siiski ei ole.

Sõltuvalt turuolukorrast peaks üürikorteri otsija vaatama, kas tal tuleb vähese pakkumise ja kõrge nõudluse tingimustest vahendustasu tõepoolest ise maksta. Või vastupidise olukorra puhul nõuda, et üürileandja võtaks vähemalt osa maaklertasu maksmisest enda kanda.

Kokkuvõttes on maaklertasu kandmise kohustus ikka kokkuleppeküsimus. Siiski on oluline printsiip maakleri vahendusel üürikorteri leidmisel see, kelle huve esindab maakler. Kas ta esindab üürileandja huve või vahendustasu maksva üürniku huve?

Asja selguse huvides tuleks sellekohane küsimus maaklerile selgesõnaliselt esitada. Ei saa ju näiteks hinnaläbirääkimiste puhul maakler mõlema poole huvides tegutseda.

Üürileping

Üürileping on leping, mille alusel kohustub üks isik ehk üürileandja andma teisele isikule üürnikule kasutamiseks eluruumi ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu ehk üüri. Eluruum peab seejuures vastama tingimusele, et see on kasutatav alaliseks elamiseks.

Üürileping võib iseenesest olla nii suuline, kui ka kirjalik. Arvestama peab, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.

Ehk siis on suuline üürileping sõlmitud minimaalselt üheks aastaks.

Nõuanne

  • Vaata, kas üürileandja üldse tahab üürnikuga tegemist teha? Või on üürnik pigem talle tüütu lisakohustus.
  • Maaklertasu proovi üürileandja kukile lükata – on ju tema maaklerteenuse tellija. Tee selgeks, keda esindab tehingus maakler. Maakler ei saa esindada tehingu mõlemat poolt.
  • Üürileping sõlmi kindlasti kirjalikult.

Palun lisa kommentaari enda kogemused, soovitused ja nõuanded üürileandja koostöövalmiduse ja maaklerteenuse kasutamise kohta.

Nõuanderubriigi järgmises artiklis jätkame teema käsitlust ja lahkame tagatisraha ja valduse üleandmise teemast. Samuti peatume mõningatel üürniku kohustustel.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas leida üürikorter“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas leida üürikorter

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

1 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!