Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kevade saabumine toob hoonete omanikele lisakohustusi

23.03.2011 Baltic Real Estate Management

Kevadilmad toovad majade haldajaile kaasa mitmeid hooldustöid, mille käigus parandatakse karmi talvega tekkinud vigastusi ja valmistutakse vihmaperioodi ning soojade ilmade tulekuks.

„Kõige olulisem on katuste ülevaatus. Et vältida läbijookse, tuleks katused puhastada lumest ja sügise ning talve jooksul kogunenud prahist. Samuti tuleks puhastada katuserennid ja äravoolutorud,“ ütles Brem Kinnisvarahoolduse vanemhaldur Mall Stamm.

Tema sõnul järgneb jää- ja jääpurikate probleemile mitmete hoonete fassaadide juures krohvi pudenemise oht. Fassaadidel tekivad talve jooksul seoses temperatuuri suure kõikumisega krohvikahjustused, sellepärast peaks fassaadid üle vaatama ja lahtise krohvi eemaldama.

Lume sulamisest tingitud uputuse vältimiseks tuleks kontrollida drenaažipumpade korrasolekut.

Hoonetes, kus on ventilatsioonisüsteemid, tuleks need reguleerida suvisele režiimile, vahetada õhufiltrid ja teha korraline hooldus.

Kütteperioodi lõpul tuleb suvisele režiimile seadistada ka küttesüsteem, puhastada filtrid ja samuti läbi viia korraline hooldus

„Kevadisel ajal oleks mõistlik üle vaadata hoonete kõik konstruktsioonid, võib-olla on tekkinud temperatuuri kõikumisega seotud kahjustusi. Samuti oleks mõistlik üle vaadata ja õlitada kõik uksed, eriti välisuksed, mis võivad olla lume ja jää tõttu kahjustatud,“ rääkis Stamm.

Artikli autor on
Mall Stamm
BREM Kinnisvarabüroo

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Korterite pakkumishinnad Eesti „suurlinnades“ erinevad oluliselt

23.03.2011 KV.EE

Eesti suurlinnade korterite pakkumishinnad on portaali KV.EE andmetel liikumas üsna samasuunaliselt. Eesti keskmine korterite pakkumishind oli veebruaris 994 €/m².

Samas suurusjärgus on suurematest linnadest hinnad Tartus ja Pärnus. Tartu keskmine korterite pakkumishind oli veebruaris 968 ja Pärnus 1037 €/m². Tallinna korterite keskmine pakkumishind oli samal ajal 1281 €/m².

Eesti suuruselt kolmanda linna ehk Narva hind jääb eelmainitutele oluliselt alla jäädes kõigest 493 €/m² suurusjärku. See jääb Eesti keskmisest enam kui kaks korda allapoole.

Kohtla-Järve, mis on suuruselt Eesti neljas linn, korterite pakkumishinnad ei ole samuti kõrgeimate seast. Seal on keskmine pakkumishind 196 €/m².

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Eesti, Tallinna, Narva, Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järve korterite pakkumishindade võrdlus

Цены предложения квартир в «крупных городах» Эстонии существенно отличаются

23.03.2011 KV.EE

Цены предлагаемых на продажу квартир в крупных городах Эстонии движутся в одинаковом направлении. В феврале средняя цена продаваемых квартир составила 994 €/m².

В крупных городах Эстонии Тарту и Пярну цена предложения того же порядка. В феврале это было 968 €/m² в Тарту и 1037 €/m² в Пярну. В Таллинне же цена предлагаемых на продажу квартир составила 1281 €/m².

Цены на продаваемые квартиры в третьем по величине городе Нарве значительно ниже вышеупомянутых — всего лишь 493 €/m². Это почти в три раза ниже средней цены предложения по Эстонии в целом.

В четвертом по величине городе Кохтла-Ярве средняя цена предложения на квартирном рынке и того ниже, составляя 196 €/m².

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии на портале KV.EE.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Тыну Тоомпарк: больше всего квартир в Ласнамяэ продаётся в районе Сикупилли

22.03.2011 Tõnu Toompark

В столичном районе Ласнамяэ наибольшая активность по покупке-продаже квартир наблюдается в районе Сикупилли – там совершается 15% всех ласнамяэских сделок.

В столичном районе Ласнамяэ в прошлом году совершалось в месяц около 110 сделок с квартирами. В первые два месяца наступившего года, в период, когда активность, как правило, низкая, заключалось по 90 сделок ежемесячно. Если сравнивать в целом по Таллинну, то доля района Ласнамяэ составляет около четверти от общего числа сделок с квартирами в столице.

В самом же Ласнамяэ наибольшая активность наблюдается в районе Сикупилли, там совершается 15% всех ласнамяэских сделок. Большое число сделок заключается также в районе улиц Лаагна, Мустакиви, Паэ и Сели. В связи с появлением на улице Меэлику новых жилых домов, число сделок в районе Лоопеалсе поднялось на высокий уровень, однако по мере готовности домов активность по поиску покупателей в Лоопеалсе будет падать.

В наступившем году средняя цена сделки с квартирами в Ласнамяэ составляла около 760 евро за квадратный метр. Это на 10% выше по сравнению с тем, что было ещё год назад, когда средняя цена сделок равнялась 690 евро за квадратный метр.

Своё дно рынок квартир в Ласнамяэ достиг в 3-м квартале 2009 года, когда средняя цена сделок составляла 590 евро за квадратный метр. Если сравнивать с этим уровнем, то сейчас средняя цена сделки выросла на 28%, однако по сравнению с временами бума, а именно со вторым кварталом 2007 года, когда средняя цена сделки равнялась 1405 евро за квадратный метр, цены упали на 46%.

Самая высокая цена сделки с квартирами в Ласнамяэ была в покупке-продаже квартир в доме по Курепыллу, средняя цена там равнялась 864 евро за квадратный метр. По цене чуть ниже – 859 евро за квадратный метр – заключались сделки в Лоопеалсе.

Дешевле всего в этом году продавались квартиры в районе Мустакиви и Сели, средняя цена там составляла соответственно 645 и 648 евро за квадратный метр. По цене, не намного дороже, заключались сделки и с квартирами в районе Сикупилли, там средняя цена составила 694 евро за квадратный метр.

В Ласнамяэ проживает около четверти всех жителей Таллинна. Такая же пропорция сохраняется и в отношении числа сделок с квартирами в Ласнамяэ к общему числу сделок по Таллинну. То же самое можно сказать и в отношении средней цены сделок – если в целом по Таллинну средняя цена сделки составляет 946 евро за квадратный метр, то в Ласнамяэ этот показатель – 760 евро за квадратный метр, т.е на четверть ниже.

В ближайшее время число сделок с квартирами в Ласнамяэ может вырасти. Крупнейший спальный район был и остаётся активным местом покупки-продажи недвижимости и стабилизирующийся рынок недвижимости может принести новых покупателей. Что касается цен, то скорее всего они будут расти. Не стоит ожидать очень резкого скачка цен, но рост в 10% можно ожидать.

http://rus.err.ee/blog/aebde1d6-8198-4851-ad11-5ccb0ae28e99

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: kinnisvaratehingute väärtus kasvab

22.03.2011 Tõnu Toompark

2010. aastal sõlmiti statistikaameti andmetel 31 447 kinnisvara ostu-müügilepingut. Nende lepingute koguväärtus oli 1,234 miljardit eurot.

Aastaga suurenes lepingute arv 18% võrra, lepingute väärtus aga 7% võrra.

Tegemist oli esimese aastaga, mil tehingute arv tõusis peale nelja-aastast langust.

Võrdlusena olgu toodud, et 2005. ja 2006. aastal sõlmiti kinnisvaralepinguid ebaloomulikult palju ehk 63 000 lepingut aastas. See on kaks korda enam, kui 2010. aastal.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon €

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon €

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Value of real estate transactions growing

22.03.2011 Tõnu Toompark

31 447 sales of real estate units were recorded in 2010, according to the Statistics Board. The total value of these contracts was 1,234 billion euro.

The number of contracts increased by 18% year-on-year, while the value of contracts increased by 7%.

This was the first year where the number of transactions grew, following a four-year decline.

To compare, 2005 and 2006 saw an abnormally high number of real estate transactions – 63 000 contracts per year. This was twice as much as 2010.

Kas aasta Tallinna maaturul tuleb hinnatõusuga?

21.03.2011 KV.EE

Vägisi pilve tagant piiluv päike tuletab meelde, et peatselt algab kevad. Kevad toob endaga kaasa iga-aastase krundiostu laine. Tallinna elamukruntide turul on aktiivne nõudlus otsimas üksikuid pakkumisel olevaid krunte. Väga heade kruntide eest Nõmmel on üksikud ostjad nõus maksma täna isegi kuni 200 000 eurot. Kallimat hinda väärivad ainult eriti eksklusiivsed kinnistud, milledega tehinguid tehakse väga vähe.

Väljaspool Tallinnat asuvate elamukruntidega väga kitsas ei ole. Põldudele on endistel aegadel krunte rajatud hooga ja pakkumine on suur. Tagasihoidlik nõudlus hoiab hindu madalal. Elamukruntide müüjatest keerulisem olukord on maatulundusmaa ehk põllumaa müüjatel. Täna praktiliselt puudub nõudlus maatulundusmaa järele, et seda elamumaaks arendada.

Tallinna linnas on peamisteks elamukruntide piirkondadeks Pirita ja Nõmme linnaosa ning Kakumäe. Muudes piirkondades on maatehinguid vägagi marginaalselt.

Nii näiteks sõlmiti Pirita linnaosas maa-ameti andmetel eelmisel aastal kokku 75 elamumaa tehingut keskmise hinnaga suurusjärgus 60-80 €/m². Nõmmel tehti elamumaatehinguid mullu aga 18 ning hinnatase oli keskmiselt vahemikus 30-50 €/m². Haabersti linnaosas tervikuna (kuhu kuulub ka Kakumäe) tehti samal ajal 46 elamumaatehingut keskmise hinnaga suurusjärgus 50-60 €/m².

Tallinna maaturu oluline tegur on see, et erinevalt lähivaldadest on Tallinna elamukruntide hulk vägagi piiratud ning maad kusagilt juurde tekkimas ei ole.

Kriisist ülesaav nõudlus maa järele on pisitasa suurendanud tehingute arvu. Kasvanud tehinguaktiivsus on selgelt lõpetanud elamumaa hinnalanguse pealinnas. Kindlasti on olnud üheks teguriks, mis maaturu aktiivsust kasvatab seni mõistlikul tasemel püsinud ehitushinnad.

Tallinna elamukrundi ostja soovib leida maatüki suurusega 1000-2000 m². Maatüki maksumus võiks hea asukoha ja detailplaneeringu ning kommunikatsioonidega kinnistul olla suurusjärgus 130 000 eurot. Siiski on ka kallimate, kuid siis juba väga-väga heade kruntide ostjaid turul liikumas, kuid tehinguid on selles sektoris napilt.

Võrdlusena olgu toodud, et Tallinna lähivaldade maaturul on peamine nõudlus suurusjärgus 30 000-60 000 eurot maksvate elamukruntide järele. Tallinna lähivaldadest eristuvad siiski Viimsi vald ja Tabasalu piirkond, kus maa hinnad on Tallinnast pea poole madalamad, kuid samas teistest lähivaldadest kõrgemad.

Alanud krundiostuhooaeg tõotab tulla põnevam. Eelmisel aastal taas veel siiski depressioonis olnud maaturg lubab sel hooajal elavneda. Ostjad on turul järjest aktiivsemad ja seda isegi vaatamata faktile, et enamus pankasid maaostu laenuga finantseerida ei luba.

Aivar Vilbo
RE/MAX Central
+372 503 6651
aivar.vilbo@remax.ee
www.remax-central.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvara ABC koolitusele registreerumine kestab

21.03.2011 Tõnu Toompark

Endiselt kestab registreerumine koolitusele Kinnisvara ABC. Seekordne koolitus toimub algusega esmaspäeval 04/04/2011 ja viimane koolituse päev on 12/04/2011.

Kinnisvara ABC koolitus pöörab erilist tähelepanu juriidiliste küsimuste selgitamisele, sest see on valdkond, mis vajab enim selgitamist.

Lisaks juriidikale käsitleme kinnisvaraturu, ehituse ja planeeringute ning maakleritööga seonduvaid küsimusi.

NB! Aktiivsematele koolitusel osalejatele on võimalik pakkuda töökohta maaklerina ja/või soovitada maaklereid otsivaid tööandjaid.

Jätkuvalt tasub meelde tuletada, et Kinnisvarakool OÜ-l on olemas koolitusluba, mis tähendab koolitusel osalevate eraisikute jaoks tulumaksusoodustust.

Koolituskava ja registreerumine Kinnisvara ABC lehel.

Lähem info

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinna kinnisvaraturu prognoos: tehinguaktiivsus hakkab tõusma teises kvartalis

18.03.2011 Tõnu Toompark

Eesti ühe suurema kinnisvarafirma 1Partner analüüsi kohaselt lähitulevikus eraturu madal tehinguaktiivsus järk-järgult tõuseb, kuid hinnatasemed jäävad endiseks.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri kinnitusel mõjutab kinnisvaraturgu pankade senisest veidi pehmem laenupoliitika, kuid väga suuri muutusi tingimustes ette näha ei ole. “Pangad on nõus praegu kodulaenu andma hoonestatud kinnistutele, kuid harva krundile, millele kohe pole plaanis ehitama hakata. Laenu saamisel kummitavad paljusid kliente endiselt raskel ajal võetud kõrge intressiga laenud ja muud kohustused,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara esimese kvartali prognoosi kohaselt ootab Tallinna ja Harjumaa korteriturgu kevade saabudes mõõdukas tehingutearvu tõus. Martin Vahteri sõnul paistavad müügilepingute struktuuris eelkõige silma tehingud odavamate tüüpkorteritega, kuid keskmises hinnas olulisi muutusi lähiajal ette näha ei ole. “Tähelepanu äratab ka välisinvestorite huvi vana- ja kesklinna suuremate ja väga heas korras korterite vastu, mida oleks võimalik sobiva müügiaja saabumiseni välja üürida,” kommenteeris Vahter.

1Partner Kinnisvara analüüsi kohaselt elavneb kevadel tänu sesoonsusele ka eramute ja suvilate turg – müügipakkumiste arv tõuseb, kuid sarnaselt korteritega jäävad hinnatasemed suures plaanis endiseks.

Tänavutalvine elamukruntide turg on olnud keskmisest märksa vaiksem ning aktiivsema müügihooaja algus sõltub edasi lume sulamisest ajast. Ka kruntide turul lähiajal suuri hinnamuutusi oodata pole.

Suurim nõudlus on tehnosüsteemidega kruntidele Tallinna lähivaldades hinnaga kuni 40 000 eurot. Tallinnast mõnevõrra kaugemal asuvates valdades on nõudlus hinnatasemel kuni 15 000 eurot, milles sisalduvad tasud tehnosüsteemide eest ja kinnistu on keskmisest suurem, kõrghaljastusega ja piisavalt privaatne. Tallinna linnas on väikeste, 600 ruutmeetri suuruste kruntide nõudlus hinnatasemel kuni 65 000 eurot. Suuremate, paari tuhande ruutmeetriste kõrghaljastusega kruntide müügitehingud on viimasel poolaastal ulatunud 160 000 euroni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Lasnamäe korterituru aktiivseim piirkond on Sikupilli

18.03.2011 Tõnu Toompark

Lasnamäe linnaosas sõlmiti eelmisel aastal keskmiselt 110 korteriomanditehingut kuus. Tänavus kahel esimesel kuul, mil tehinguaktiivsus on aasta algusele omaselt madal, on tehtud tehinguid suurusjärgus 90 tehingut kuus. Kogu Tallinna korteritehingutest moodustab Lasnamäe linnaosa ligikaudu veerandi.

Piirkondlikult on Lasnamäe linnaosas aktiivsema korterikäibega Sikupikku asum, kus tehakse 15% Lasnamäe korteritehingutest. Suurema tehinguarvuga on ka Laagna, Mustakivi, Pae ja Seli piirkonnad. Meeliku tänava uutest korterelamutest tingituna on Loopealse asumi tehingute arv tõusnud kõrgele tasemele, kuid majade valmimisel ja ostjate leidmise järel tehinguaktiivus Loopealselt tõenäoliselt taandub.

Käesoleva 2011. aasta keskmine korteriomanditehingute hind on Lasnamäel olnud suurusjärgus 760 €/m². Tegemist on 10% võrra kõrgema hinnaga, kui veel aasta tagasi, mil keskmiseks hinnaks oli 690 €/m².

Lasnamäe korterite hinnapõhi oli 2009. a. kolmandas kvartalis, mil keskmine korteritehing tehti ruutmeetrihinnaga 590 €/m². Sellest hinnast on tänane hinnatase 28% kõrgemal. Kunagisest 2007. a. teise kvartali hinnatipust 1405 €/m² on tänane hind 46% allpool.

Piirkondlikult on kõrgeim Lasnamäe korterite hind Kurepõllu asumis, kus keskmine tehing on käesoleval aastal tehtud hinnaga 864 €/m². Kurepõllule sekundeerib juba eelpoolgi mainitud Loopeale 859-eurose ruutmeetrihinnaga.

Käesoleva aasta alguse kõige odavama keskmise hinnaga korteritehingud on Mustakivi ja Seli asumites, kus hinnatasemed olid vastavalt 645 ja 648 €/m². Oluliselt kallim pole ka Sikupilli piirkonna korterite keskmine hind 694 €/m².

Lasnamäel elab ligi veelrand Tallinna elanikest. Sellele vastab ka Lasnamäe korteritehingute proportsioon kogu Tallinna tehingutest. Tallinna tehingute keskmisest hinnast 946 €/m² on Lasnamäe keskmine hinnatase 760 €/m² aga veerandi võrra madalamal.

Lähitulevik võiks Lasnsamäe linnaossa tuua korteritehingute arvu kasvu. Suurim magalarajoon on olnud ja jääb aktiivseks kauplemiskohaks ning stabiliseerunud kinnisvaraturg võiks ostjate sekka uusi inimesi tuua. Hinna osas toob käesolev aasta endaga kaasa pigem tõusu. Oodata ei ole küll liigsuurt hinnakasvu, kuid suurusjärguga 10% võiks arvestada küll.

Ober-Haus: Elamumaa müüjad loodavad kevadist hinnatõusu

18.03.2011 Rain Rätt

Käesoleva aasta algus on elamumaa kruntide turul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga alanud tagasihoidlikumalt. Vähenenud on tehingute arv ja rahaline maht ning pikenenud müügiperiood, kuid tehingute hinnad on püsinud suhtelised stabiilsed.

Sarnaselt kogu muu kinnisvaraturuga jätkus ka elamumaa kruntidel hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt. Kinnisvarabuumi ajal põldudel rajatud puuduliku taristuga elamurajoonides paiknevatele kruntidele praktiliselt huvi puudub, sõltumata küsitud hinnas.

Kuna üldine elamukruntide turg sõltub siiski kohalikust tarbijast ja ostujõust, siis enamik tehinguid toimub Tallinna lähedastes arenenud taristuga piirkondades hinnavahemikus 18–30 €/m². Samas on potentsiaalne ostjaskond olemas ka väga hinnatud piirkondades paiknevatele kruntidele nagu Pirita, Nõmme ja Kakumäe, kuid selliste kruntide ostjaskond eeldab tehnovõrkude ja ehitusõiguse olemasolu ning piisavat privaatsust. Sarnaste kruntide hinnatase võib ulatuda üle 65 000 €, üksikutel kruntidel ka kuni 130 000 € (80–130 €/m²).

Seoses euro tulekuga on kasvanud nii müüjate kui ostjate huvi sooritada tehingut, kuid sageli on müüjate ootused hinna suhtes liiga kõrged ja ollakse veendunud kevadel saabuvas hinnatõusus.

Potentsiaalsed ostjad on muutunud võrreldes buumiajaga teadlikumaks ja nõudlikumaks ning soovivad enne tehingu sooritamist konsulteerida kinnisvaraturgu tundvate spetsialistidega.

Soodsat stardipositsiooni omavate kinnisvara arendajate poolt on taas alustatud perspektiivsetes ja hinnatud asukohtades uute elamurajoonide planeerimist, mis suurendab veelgi konkurentsi juba buumiajal rajatud elamurajoonidaga.

Üldistades võib öelda, et viimase aasta jooksul olulisi muutusi elamumaa turul ei ole toimunud ja käesoleva aasta trendi näitab kätte kevadine traditsiooniline kruntide ostmise hooaeg.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara AS
Kinnisvarahindaja/analüütik
rain.ratt@ober-haus.com

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KUIDAS? Sisu loeb. Kuidas lugeja ettevõtte ajaveebi meelitada?

17.03.2011 Tõnu Toompark

Lisaks huvitava sisu pakkumisele saab lihtsate nippidega meelitada firma ajaveebi rohkem lugejaid – praeguseid ja võimalikke tulevasi kliente.

Ettevõtte ajaveeb on levinud turunduskanal. Et see töötaks, tuleb sinna ka lugejaid meelitada. Turundusspetsialistide hinnangul on parim reklaam sisu, mis lugeja esiteks ajaveebist rääkima paneb, samas sinna tagasi tulema meelitab. Samas on lisaks sisule hulk nippe, mida saab enda kirjutiste reklaamimiseks kasutada.

Blogijad veebi müügile ei rõhu. Äripäeva küsitletud kolm äriteemal ajaveebi pidajat oma postituste reklaamimiseks suuri jõupingutusi ei tee, levinuimad viisid on sotsiaalmeedia ja ettevõtte kliendilehtede kasutamine. “Info sisu on oluline, lugeja ei tule tagasi blogisse või ei soovita seda sõbrale, kui ta ise ei ole saadud informatsiooniga rahul,” kommenteeris Uus Maa kogemust ettevõtte turundusjuht Hanni Niidas. “Me ei räägi ainult Uus Maa tegemistest, vaid laiemalt kinnisvarast ja kinnisvaraturul toimuvast. Oleme täheldanud, et Facebook on kanal, mille kaudu meie blogisse inimesi tuleb.” Mis lugejat peletavad, on tema hinnangul reklaamtekstid.

Facebook hea reklaamikanal. Facebooki tõstab esile ka Estraveli veebi- ja keeletoimetaja Anu Vane. “Aeg-ajalt viitame blogipostitustele Facebookis, tavaliselt on sel juhul tegu kas praktiliste infopostituste või reisiideedega, mis võiksid tekitada laiemat arutelu ja pakkuda huvi reisifanaatikutele. Muul viisil me eraldi postitusi ei reklaami,” selgitas Vane. Estraveli blogi sissekandeid kasutab vahel ka kliendiajakiri Estraveller ning vahel ka vastupidi, aga selle eesmärk ei ole Vane sõnul ühe kanali reklaamimine, vaid soov mõlemas head sisu luua. “Kaks kõige olulisemat soovitust blogipidajale on järgmised. Esiteks – ole huvitav, see müüb. Ja teiseks – ära müü, see pole huvitav.”

“Ma ei meelita inimesi Adaur.ee blogi lugema,” kommenteeris ka kinnisvarateemadel kirjutav Tõnu Toompark. “Olen küll üht-teist teinud, et minu blogi oleks hõlpsalt leitav näiteks Facebooki, Twitteri või Google’i otsingu kaudu. Meelitan inimesi sellega, et pakun järjepidevalt kvaliteetset infot.” Toompargi sõnul peab ta ajaveebi, et olla endale olulise sihtrühma jaoks pildil. “Adaur.ee ei ole orienteeritud seksile ega vägivallale ning seeläbi suurele külastajaskonnale, mis aitaks ohtralt reklaami müüa. Pigem on tegemist siiski vaikse taustainfoga, mida erialaspetsialistidel on võimalik jooksvalt jälgida.”

Tasub teada

Lihtsad nipid aitavad lugejat tagasi tuua

Ajaveebile vastutaja Järjepidevus ja sõnumi aktuaalsus on peamised faktorid. Blogi eest võiks firmas vastutada konkreetne töötaja, kes jälgib, et blogi uueneks vähemalt iga nädal. Ettevõtte juhid peavad toetama blogi tegevust.
Suust suhu turundus See on parim reklaam, mida üldse on võimalik saada. Selleks ei ole universaalset valemit ja tihtilugu on oluline roll ka õnnel, aga kirjutaja töö on anda endast kõik, et see ikkagi tekiks – vali rabav pealkiri, kirjuta huvitavatel teemadel, lisa emotsioone jne.
Mine lugejate juurde Tee kindlaks, kus nad internetis ringi käivad, ja mine liitu vestlusega. Äkki on neil Facebookis oma leht? Äkki Linkedinis või isegi Orkuti koopas? Võib-olla on neil oma foorum? Leia nad üles ja räägi kaasa ning kui sobilik, viita oma blogipostitusele. Hea tööriist vestlusteemade leidmiseks on uurida internetis toimuvat näiteks tasuta tööriistaga Google Alerts.
Mölla sotsiaalmeedias Facebook võib olla üks olulisemaid blogile levi tekitamise vahendeid, kui seda õigesti kasutada. Facebookis tee kindlaks, et sul on fännileht, mille sisu “neelatakse”, postitustele märgivad “meeldib” ja neid jagavad kõik sinu kolleegid, sõbrad ja muidugi ka ise. Tee lugemine pildi, pealkirjaga atraktiivseks, postita õigetel aegadel ehk mitte öösel või liiga tihti. Samuti korralda oma blogisse Facebooki nupp “meeldib”.
Asjata ka Twitteris, näiteks kui leiad mõne tulise vestluse, siis kriba ruttu valmis artikkel ja viita sellele. Eestis on Twitter suhteliselt marginaalne, aga välismaal on see väga oluline kanal. Tee jagamine võimalikult lihtsaks, lisa oma blogisse nupp “Tweet”.
Kommenteeri ja kirjuta teiste blogides Teiste blogides kommenteerimine aitab kaasa ka enda blogi külastatavusele. Siin pole vahet, kas tegu on konkurendiga või mitte – mine ja kommenteeri. Inimesed loevad seda ja hakkavad mõtlema, et “ooo… see tüüp räägib päris asjalikku juttu, ma lähen vaatan siis tema blogi kah”. Lisaks tasub teiste blogides külalisesinejana üles astuda ning autoriteete ka enda veebi kirjutama kutsuda.
Ole olemas Blogikataloogides Eestis peaksid kindlasti olema sees blog.tr.ee blogikataloogis, sest sealsed külastajad lausa ootavad sinu põnevaid artikleid. Proovi ära ka eelnimetatu alternatiivid nagu blogi.ee, Delfi Blog ja blogs.station.ee. Samas avaldab nt Eesti Päevaleht tähtsamate blogide postitusi oma veebis. Võib-olla saad ka sina oma blogi sinna?
Välismaa jaoks on olemas selline tööriist nagu Pingomatic, mis annab kõikidele tähtsamatele kohtadele teada, et sinu blogi on uuenenud.
Levita oma sisu Märksõnad RSS, meililistidele info postitamine, väga põletava teema korral ka pressiteade, mis võib uudisekünnise ületada. Uue sissekande info võiks ilmuda ka firma kodulehele.
Suhtle mõjutajatega Kui pead kokandusblogi, saada oma postitus 20 parimale selle valdkonna inimesele ja küsi tagasisidet. Kui neile see meeldib, levitavad nad seda edasi oma sõpradele ja lumepall hakkabki veerema.
Otsimootorid, otsimootorid, otsimootorid! Muidugi on üks kõige tähtsamaid külastuste hankimise viise SEO ehk otsimootorite optimeerimine. Tee kindlaks, et sinu postitused on võimalikult otsimootorisõbralikud. Kui sa seda ei tee, kaotad palju külastusi ja ilmselt ka raha.
Tee üleskutseid Postitus lõpeta üleskutsega. Kui millelegi muule üles kutsuda pole, siis palu neil seda postitust oma sõpradega jagada. See aitab sul saavutada rohkem levi ja saada rohkem külastusi.
Reklaami raha eest Kui tegemist on tõeliselt rokkiva postitusega, võib seda ka raha eest reklaamida, näiteks klikipõhise Google Adwordsi reklaamiga.
Ära müü Reklaampostitused üksi ei tööta, vahelda pakkumisi muude teemadega.

Allikas: Annes Org (DreamGrow digital), Hanni Niidas (Uus Maa) ja Anu Vane (Estravel).

Artikli autor on Rivo Sarapik, artikkel ilmus 17/03/2011 Äripäevas.

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – maaklerteenuse lepingud (3/3 osa)

16.03.2011 KV.EE

Jätkame taas KV.EE rubriigiga, milles anname nõu kinnisvara müümise protsessi kohta. Kui üleeelmises artiklis kirjeldasime maaklerteenuse eksklusiivlepingu olemust ja eelmises ainuesinduslepingust, siis käesolevas postituses tuleb juttu esinduslepingust.

Piiranguteta esinduslepingu olemus

Piiranguteta esindusleping on oma olemuselt kokkulepe, kus kinnisvaramüüja annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures jäetakse tegemata välistused, et müüja ise või mõni teine maakler ei võiks paralleelselt müügiga tegeleda.

Tavapärane olukord, kus sõlmitakse välistusteta maaklerileping on see, kui omanik paneb kuulutuse portaali. Selle peale helistavad usinad maaklerid, kes küsivad, kas nad võivad ka oma klientidele sama pakkumist pakkuda.

Müüja jaatava vastuse peale panevad maaklerid kuulutuse oma nime alt portaali ja hakkavad lootma, et need kliendid kusagilt tekkivad, kellele pakkumist esitleda. Vahendustasud ja muud lepingusse puutuvad detailid lepitakse kirjeldatud juhu puhul kokku alles siis, kui maakler reaalselt tõesti ime läbi mõne kliendi peaks leidma.

Esindusleping nagu muudki tüüpi lepingud on mõistlik sõlmida kirjalikult. Siiski enamasti jäävad need suulisteks kokkulepeteks.

Vahendustasu maksmine

Kuivõrd esindusleping sõlmitakse sageli suuliselt ja isegi teist lepingupoolt teadmata-tundmata, siis on selge, et vahendustasu maksmisest saab sellisel juhul rääkida siis ja ainult siis, kui reaalne klient olemas on ja tehing temaga tehtud.

Piiranguteta esinduslepinguga müügi plussid

Kinnisvaraomaniku poolelt vaadates on piirangusteta esinduslepingu plussiks see, et pakkumise saab edastada paljudele maakleritele.

Iseasi on see, kas olukorrast teadlikud maaklerid viitsivad teadmata tihedusega konkurentsiolukorras reaalselt mingeidki tegusid teha, et vara müüdud saaks.

Piiranguteta esinduslepinguga müügi miinused

Piiranguteta esinduslepingu miinuseks ongi eelkõige see, kas maaklerid teevad reaalseid tegusid, sh kulutusi reklaamile, mis toovad tulemuseks vara müügi. Või istuvad võtavad need maaklerid pakkumise enda pakkumisteportfelli lootusega, et ehk jookseb magava kassi suhu siiski hiir.

Tõenäoliselt ei ole maaklerid valmis kulutusi tegema ja piirduvad tegevustega, mis lisaks ajakulule täiendavat rahalist kulu ei nõua, nt kuulutuste portaali sisestamine.

Soovitused

Kinnisvaramüüja peab mõistma, et piiranguteta suuline leping on kõige väiksema lootusega tulemust andev kokkulepe.
Piiranguteta esinduslepingut on mõistlik kasutada enamasti siis, kui omanik plaanib ise müügiga väga aktiivselt tegeleda. Maaklerite abi on sellisel puhul taustajõuks, millelt suurt tulemust ei oodatagi.
Müüja poolt portaali müügikuulutuse sisestamise järel talle hordina helistavatelt maakleritelt tasub küsida maaklerteenuse (hinna-)pakkumist. Kui maakler pakkumist ei viitsi teha, siis vaevalt ta ka müügiga tegeleda viitsib.

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame sellest, kuidas erinevate klientideni jõuda.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Tallinn Property Price Index Unchanged

15.03.2011 Tõnu Toompark

As recently posted on this blog, there was a recent blip upwards in the otherwise generally stagnant level of property prices in Tallinn, at least according to real estate portal kv.ee‘s index of prices. It seems that things have reverted to how they had been during the last months of 2011 however, with the index standing at 62.2 as of today (down from 62.8 last month). This is notwithstanding the fact that more flats and houses seem to have appeared on the market.

According to real estate expert Tõnu Toompark’s blog, this figure stands at some 2.5 per cent lower than the figure this time last year, and has bottomed out, though this doesn’t mean any upturn is imminent just yet.

Since the beginning of last year, successive real estate offers started to be added to the kv.ee portal. This peaked in the summer when the number of offers stood at over 20 000. The number of offers began to fall the following winter, reaching a level of 18 700 at the end of the year. Since then, offers started to grow week on week, and today stand at a level of 19 319.

There has been a number of newly-built developments entering the market, but these are often being snapped up quite quickly, thus not impacting the number of current offers level all that much. In general, demand seems to seasonally lag behing supply somewhat, so the coming spring is likely to bring an upsurge in buying and selling activity; the slump in transaction numbers in winter hasn’t helped existing sales offers to be realised.

The kv.ee index, which commenced on 18 February, 2008 (i.e. this is the date on which the value of the index is calibrated at 100) measures the week on week change in residential real estate prices in Estonia. The data has been measured back anachronistically to 1 January, 2005, when the index stood at an “all time” low of 49.9. The “all time” high came on 7 May, 2007, when it stood at 108. Following the economic downturn of 2008 onwards, the index reached a low point (to date) of 61.4 on two occasions, on 5 September and 27 October, 2010.

Tõnu’s original article (in Estonian) is available here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kuidas muuta väljaüüritav korter atraktiivsemaks?

15.03.2011 Baltic Real Estate Management

Pahatihti on üüritavad korterid koristamata ja liigset pudi-padi täis, üürikuulutused on aga põhjendamatult ilustatud ehk üürilevõtjale lubatakse seda, mida tegelikult olemas ei ole.

„Korteri võiks alustuseks puhastada: põrandad pühkida ja kappidelt-riiulitelt tolmu eemaldada. Vannitubades ei tohiks vedeleda puhastusvahendid ja kraanikausid peaks olema enam-vähem puhtad. Räpased dušikardinad tuleks üldse eemaldada.

Kindlasti tuleks ära korjata kapipealsetel olev pudi-padi. Kui üürnik tuleb korterisse, siis üürileandja kujukesed, vaasid ja pildid ei ole kindlasti need asjad, mis üürnikku meelitaksid. Pigem on eelistatud variant, kus üürnik dekoreerib korteri ise,“ rääkis Brem Kinnisvarabüroo maakler Karinee Luik.

Tema sõnul on üürikorteri reklaamimiseks lisaks puhtusele väga olulised professionaalse pilguga tehtud fotod. Üldjuhul teevad maaklerid pilte nii, et ebaolulised asjad jäävad välja ja olulised on tabatud. Küll aga peaksid need üürikorterite omanikud, kes ise soovivad kuulutada, jälgima, mida pildistavad. Pesurestid, käekotid, riided ja muu säärane võiks jääda piltidelt välja. Kindlasti tuleks fotod teha päevasel ajal, siis jäävad pildid selgemad ja korteri parimad omadused tulevad välja.

„Kui üüritav korter on vanem ja ei ole renoveeritud, siis võimalusel tehke iluremont. Värvige või pange tapeet seintele, mis on kahjustada saanud. Selle tulemusena jääb korterile koheselt puhtam välimus,“ soovitas Luik.

Kuulutustes ja reklaamides ei tohiks aga korterit kindlasti paremana näidata, kui ta on. Olukord, kus kuulutuses lubatakse väga häid tingimusi, kuid huviline leiab eest hoopis midagi muud, ei päädi üürilepinguga.

„Soovitaks omanikele, et nad laseksid mõnel oma tuttaval või maakleril korteri sellise pilguga üle vaadata, kas nemad selle üüriksid. Siis tulevad paremini esile nii head kui halvad küljed ja viimastega on võimalik midagi ette võtta,“ ütles Luik.

Artikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo