Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Elukoha üürimine muutub üha kasulikumaks

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toomparki sõnul soosib kinnisvaraturg praegu enim üürnikke. Elamispindade väljaüürijad ja müüjad vaevlevad raskustes.

“Üüripakkumiste arv on aastaga kasvanud 70% võrra, kuid elamispindade üürihind on langenud 34%,” märgib Toompark. “Tänase kinnisvaraturu tingimustes ei ole üürnikuks olemine finantsmajanduslikus mõttes sugugi ebamõistlik.” Tema teada võib praegu pealinnas üürida kahetoalise korteri keskmiselt 3000 krooniga (lõplik tehingu hind tuleb reeglina odavamgi). Mõnel juhul tuleb üürilisel vaid kommunaalkulude eest tasuda. Hinnatõusu kinnisvaraturul pole spetsialisti arvates lähiajal oodata, kuivõrd igal pool on selge ülepakkumine. “Ainus, mis tõuseb, on paljude inimeste vererõhk,” usub Toompark.

Artikli autor on Lauri Birkan. Artikkel ilmus 28/07/2009 väljaandes Õhtuleht.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Нишевые разработчики исходят из потребностей клиентов

На таллиннском рынке квартир в июне этого года было зарегистрировано 339 сделок, связанных с покупкой-продажей квартирной собственности. Это в четыре раза меньше соответствующего количества в ноябре 2005 года, периода бума на рынке жилья, когда в Таллинне было заключено 1389 сделок. К сегодняшнему дню власть на рынке жилья перешла из рук разработчиков недвижимости в руки покупателей. И глуп будет тот разработчик, который не примет это во внимание и продолжит возведение однообразных серых коробок.
Illustratsioon
Сегодняшний покупатель недвижимости уже почувствовал, что до дна рынка жилья – рукой подать. Определённой турбулентности ещё можно ожидать, однако спад на рынке привлёк таких покупателей, которые не упустят возможности приобрести достойное жильё по льготной цене.

С рынка квартир, построенных, так сказать, впрок, про запас, в один момент были сняты сливки, раскуплены самые лучшие предложения. В запасе находится более тысячи пятисот новых квартир, но эта цифра обманчива, потому что эти квартиры – лишь остатки с плохим местоположением, видом на замороженные стройки, которые за годы простоя превратились в пустыри, или же были ошибочно построены с использованием дешёвогоматериала, не соответствующего местоположению и/или архитектуре. Был произведён товар, разработчики которого исходили из потребностей не конечных пользователей, а анонимного покупателя, и прежде всего – из максимально возможного объёма строительства.

Таким образом, можно утверждать, что на рынке квартир на данный момент очень много предложений, которые никого не интересуют. В то же время имеется очень мало предложений, о которых можно без малейших колебаний сказать, что разработчик выполнил свою работу ответственно и с душой и в первую очередь принял во внимание удовлетворение нужд потребителей, лежащее в основе успеха.

Первой ласточкой в области направленного именно на потребителя строительства недвижимости после большого бума на нашем рынке является аутентично отреставрированный памятник архитектуры – квартирный дом «Villa Eha». При реставрации «Villa Eha» особое внимание было уделено гармонии здания и окружающей среды, а также мельчайшим деталям здания и использованию подходящих материалов, придающих строению «запах и вкус» дома.
Illustratsioon
В «Villa Eha», которая находится в центре Таллинна, сохранены все характерные детали –выполненные в технике стукко рельефы на фасаде, карнизы, отделанные плиткой балконы, воздушные металлические перильные ограждения, старинные лестничные проёмы. Декоративная чеканка, а также окна и двери под цвет дуба изготовлены с соблюдением исторических профилей, исходя из оригинального внутреннего и внешнего вида дома. Уникальным нам кажется эффектное и экономное световое решение в саду дома с использованием более 60 светильников, а также ценного красного и серого гранита.

Речь идёт об отреставрированном здании, о котором можно бесспорно утверждать, что это – целостное решение, которое было создано прежде всего с учетом оценки потребностей будущих владельцев квартир, а не в интересах быстрого строительного процесса и универсальных решений, устраивающих всех. Снижение стоимости не было произведено в ущерб какому-либо из аспектов строительства.
Illustratsioon
Сегодняшняя вялая ситуация на рынке недвижимости ясно свидетельствует о том, что народ устал от стандартных решений. Необходимо больше ориентироваться на клиентов и исходить из нужд потребителей. Новая фаза роста рынка жилья начнётся именно с уникальных нишевых проектов, а не с очередных анонимных колоссов.

Разработчики, специализирующиеся на нишевых проектах, более гибкие и имеют небольшие масштабы. Находясь ближе к потребителю, они хотят и могут заниматься уникальными проектами, требующими буквально ручной работы, которую более крупные фирмы оставляют без внимания по причине её сложности и небольших объёмов. Нишевые разработчики могут быть гибкими, и, учитывая персональные запросы клиентов, выполнять нестандартные, более индивидуальные заказы в соответствии с пожеланиями заказчиков.

Artikli autor on Ivar Piirsalu, Real Kinnisvara juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Niššiarendajad lähtuvad klientide vajadustest

Tallinna korteriturul tehti juuni kuus 339 korteriomanditehingut. See on neli korda vähem tehinguid kui tehingute tipphetkel 2005. aasta novembris, mil Tallinnas tehti 1389 korteriomanditehingut. Nüüdseks on kogu võim kinnisvaraturul arendajate käest libisenud ostjate kätte. Vaid rumal on arendaja, kes sellega ei arvesta ning jätkab iseloomuta hallide karpide tootmist.
Illustratsioon
Tänane korteriostja on hoomanud, et kinnisvaraturu põhi on käega katsuda. Mõningaid turbulentse võib veel turul toimuda, kuid turu langus on toonud välja ostjad, kes ei lase mööda võimalust kasutada ära soodne hinnatase uue väärika kodu soetamiseks.

Ühel momendil nö lattu toodetud korterite turult on koor ehk paremad pakkumised riisutud. Üle tuhande viiesaja küündiv uute korterite laovaru on petlik – alles on jäänud riismed, millel on halb asukoht, hoonetel on vaade aastateks tühermaaks tõotada jäävale ehitusplatsile või on eksitud nt asukohale ja/või arhitektuurile mittevastava odava materjalikasutusega. Toodetud on kaupa, mille arendamisel ei ole lähtutud lõpptarbijate vajadustest, vaid anonüümsest ostjast ning eelkõige maksimaalsest võimalikust ehitusmahust.

Nii võime väita, et korterite turul on täna suur hulk pakkumisi, mida keegi ei taha. Samas on väga vähe pakkumisi, mille puhul saame vähemagi kõhkluseta öelda, et arendaja on teinud oma tööd vastutustundlikult ja hingega pidades silmas eeskätt edukuse aluseks olevat tarbijate vajaduste rahuldamist.
Illustratsioon
Ühe esimese pääsukesena peale suurt buumi on tarbijale suunatud elamuarenduse vallas turule toodud autentselt renoveeritud arhitektuurimälestis – korterelamu Villa Eha. Väärika Villa Eha juures on kõrgendatud tähelepanu pööratud maja ja ümbritseva keskkonna harmooniale ning samavõrd renoveeritud hoone pisidetailidele koos õige materjalikasutusega, mis annavad majale kodu lõhna ja maitse.

Tallinna kesklinnas asuva Villa Eha juures on säilitatud kõik iseloomulikud detailid – stukk-reljeefid fassaadil, karniisid, plaatrõdud, õhulised metallist reelingpiirded, endisaegses võtmes trepikojad. Väärikad sepislahendused ja tammetoonis uksed-aknad on valmistatud ajaloolisi profiile järgides maja algupärandist lähtuvalt. Unikaalse lahendusena leiame korterelamu aiast enam kui 60 valgustiga efektse ja ökonoomse valgustuslahenduse koos väärika punase ja halli graniidiga.

Tegemist on renoveeritud hoonega, mille kohta võib vaieldamatult öelda, et tegemist on tervikliku lahendusega, mis on rajatud eeskätt tulevaste koduomanike vajadusi hinnates, mitte kiiret ehitusprotsessi ja kõikidele sobivat universaallahendust silmas pidades. Hinnaalandust ei ole tehtud mitte millegi arvelt.
Illustratsioon
Tänane loid kinnisvaraturg näitab selgelt, et rahvas on tüdinenud standardsetest lahendustest. Vaja on enam kliendikesksust ning tarbijate vajadustest lähtumist. Kinnisvaraturu uus tõusufaas saab alguse kindlasti just unikaalsetest niššiprojektidest, mitte järjekordsetest anonüümsetest kolossidest.

Spetsialiseerunud niššiprojektide arendajad on väiksemad ja paindlikumad. Nad asuvad tarbijatele lähemal ja tahavad ning viitsivad tegeleda unikaalsete näputööd nõudvate projektidega, mille suurimad liigse keerukuse ja väikese mahu tõttu kõrvale jätavad. Niššiarendajad suudavad olla paindlikud ning arvestades klientide personaalsete vajadustega teha kliendi soovidele vastavat „rätsepatööd“.

Artikli autor on Ivar Piirsalu, Real Kinnisvara juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Allahindlused kinnisvaraturul pööret tõusule veel ei too

Kuigi juuli on juba praegu maa-ameti poolt avaldatavate andmete põhjal olnud tehingute arvu poolest aktiivsem kuu kui juuni, pole Adaur Grupi kinnisvarakonsultandi Tõnu Toomparki hinnangul turul pööret paremusele siiski näha.

Toompark ütles arileht.ee-le, et isegi praegu, kui juulikuu pole veel lõppenud, võib kinnitada, et maa-ametis registreeritud korteritehingute arvu poolest on juuli olnud aktiivsem kuu kui juuni. See on mõneti tavapäratu, sest reeglina inimesed suvel puhkavad ning seetõttu muutub kinnisvaraturg passiivsemaks.

Tallinna korteriturul on juulis praeguseks tehtud üle 600 tehingu, samas kui juunis oli ostu-müügitehingute arvuks 557. Kuna andmed laekuvad viitajaga, siis täpsemalt saab juulikuu kohta teha kokkuvõtteid alles augusti esimeses pooles.

Kuna maa-amet registreerib andmeid tehingu sisusse süüvimata, võib Toomparki sõnul olla aga tõenäoline, et juulikuu tehingute arvu on mõjutanud ka sellised tehingud, kus näiteks ühe arendaja on korterid “tõstnud” ühest firmast teise, nagu on välja toonud ka Pindi Kinnisvara juhataja Peep Sooman.

“Kui vaadata suurt pilti, kas midagi on toimunud? Majanduses midagi muutunud ei ole. Või on laenukraanid lahti keeratud? Ei ole,” kommenteeris Toompark.

Kinnisvaraturu aktiviseerumiseks on Toomparki sõnul vaja tarbijate kindlustunnet, et asjad lähevad positiivses, mitte negatiivses suunas. “Täna seda ei ole,” kinnitas ta.

Teisest küljest peaksid pangad hakkama enam laenu andma. Toomparki sõnul avaldas laenukraanide kinnikeeramine suurimat mõju eelmise aasta sügisel, kui Swedbanki otsus vähendada Eestisse laenamist kukutas kinnisvarahindu novembris ühe kuu jooksul tervelt kümnendiku.

“Meeletu laks andis kohe tunda, kui suurima turuosaga pank laenukraane koomale tõmbas,” kinnitas Toompark.

Toompark ütles, et sel suvel oodati töölepinguseadusest tuleneda võivaid muutusi, kuid senini ei ole seadusemuudatused turule mõju avaldanud.

Kinnisvarakonsultandi sõnul stabiliseeruvad kinnisvarahinnad tõenäoliselt siis, kui kinnisvaratehingute arv hakkab kasvama.

“Äkki on juuli esimene märk, et hinnad hakkavad tõusma – väga tore oleks,” ütles Toompark. Kuna aga tarbijate kindlustunne on jätkuvalt madal ning laenamine justkui sordiini all, siis pole turu pöördumist Toomparki hinnangul veel näha.

“Südamest loodan, et eksin,” lisas Toompark.

Artikli autor on Riina Kallas. Artikkel ilmus 27/07/2009 väljaandes arileht.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Statistika: majutuskohtades majutatud

Eesti majutuskohtade arv tõusis statistikaameti andmetel 2008. aastal Eestis 1048 majutuskohani. See on 6,5% rohkem, kui aasta varem.

Majutuskohtade arv tõusis protsentuaalselt kõige enam ehk 20% võrra Kesk-Eestis, kus 2007. aasta 77 majutuskoha asemel oli 2008. aastal 92 majutuskohta.

Arvuliselt lisandus kõige enam uusi majutuskohti Lõuna-Eestis, kus 2007. aasta 271 majutuskohale lisandus aastaga 38.

Majandussurutis on kindlasti kõva proovikivi majutusasutustele. Välisturistide arv on kahanemas, järelikult tuleb ellujäämise nimel rõhuda siseturistidele.

Uusi majutuskohti on lisandunud vaatamata majanduse mitte kõige paremale käekäigule. Oleks imelik, kui nii mõnigi hotell-motell ei oleks sunnitud käesoleva aasta jooksul uksi kinni panema ja/või ennast müüki pakkuma.

Majutuskohtade arv

Majutuskohtade arv

Majutuskohtade tubade arv

Majutuskohtade tubade arv

Majutuskohtade voodikohtade arv

Majutuskohtade voodikohtade arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nädal Twitter’is: 2009-07-26

  • Puhkuselt tagasi. Hakkame tulekahjusid kustutama… #
  • Juurdeveo 19 maja ostis enampakkumiselt Swedbank 14500.-/m2. Kas Pärnus on kinnisvara kallim? #
  • Saaga Nordea krediitkaardiga jätkub. 01/06/2009 tegin kaardisaamise avalduse. Endiselt lubatakse, et "nädalake läheb veel". Suurepärane! #
  • Eilne Estonian Airi lennuk hilines 5 tundi. Hüvituseks 10 EUR söök. Aja hind 2 EUR/h. Kas see on EA väljendus nende klientide väärtusele? #
  • Huumorit natukene: teie maja erinevatest vaatenurkadest… #
  • Tehingute arv juulis rekordiline: kas tegemist projektide tervikmüügiga või turu taastumisega? #
  • Käibemaksutõus oli põhiseaduse vastane – . Aga mis nüüd edasi saab? #
  • Kas äkki õiguskantsler peaks arvamust avaldama dividendide sotsmaksuga maksustamise seaduslikkuse osas? #
  • http://twitpic.com/bfawp – Meenutus puhkuselt: m #
  • Kui käibemaksuseadust muuta pole mõistlik/võimalik, siis kes ikkagi vastutab? Kas keegi peaks vähemalt poliitilise vastutuse võtma? Kes? #
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

RKAS: Rakvere Politsei- ja Päästeameti ühishoone rajab OÜ Superficarius

Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige Elari Udam ja OÜ Superficarius juhatuse liige  Rauno Raav allkirjastasid täna, 24. juulil  kokkulepped, mille alusel rajatakse Rakvere Politsei- ja Päästeameti ühishoone. < ?

Kinnistu osas on koostatud detailplaneering ning rajatavate ehitiste osas on AS Amhold koostanud põhiprojekti. Hoonestaja kohustub kinnistule rajama Lääne-Viru Päästeteenistuse ja Rakvere Politseijaoskonna tegevuseks vajalikud pinnad. Objekt valmib 2010. aasta lõpuks.< ?

Riigi Kinnisvara AS kuulutas käesoleva aasta aprillis välja kirjaliku vähempakkumise Rakveres Kreutzwaldi 5a kinnistule arendaja leidmiseks, kes  võtab üle hoonestusõiguse hinnaga 4,5 miljonit krooni käibemaksuta ja sõlmib ehitiste ning territooriumi kasutamiseks üürilepingu Riigi Kinnisvara AS-iga. Pakkumisel osales  viis firmat, OÜ Superficarius võitis üüripakkumisega summas 143,2 krooni ruutmeetrilt. Vähempakkumise üürisumma alghinnaks oli ilma käibemaksuta 166,38  krooni ruutmeetri kohta.

Riigi Kinnisvara AS planeerib lähiajal koostöös Justiits- ja Siseministeeriumiga kuulutada sarnase mudeli järgi välja veel analoogseid konkursse.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: ehitusmahuindeks

2005. aasta keskmisel tasemel 100 olnud ehitusmahuindeks langes 2009. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 72,8 punkti tasemele ehk ligilähedaselt samale tasemele, kus see oli 2005. aastal. Langus on olnud kiire – veel 2007. aasta III kvartalis oli indeks 174 punkti tasemel.

Ühe aastaga on ehitusmahud langenud ehitusmahuindeksi alusel 31,3% võrra.

Tulenevalt ettevõtete ebakindlusest ja vähesest valmidusest investeeringuid teha võib prognoosida ehitusmahuindeksi jätkuvat langust. Seda toetab ka asjaolu, et praegusel ajal on ehitus- ja arendustegevuse finantseerimiseks laenu pea võimatu pankadest saada.

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, 2005. a. = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Ehitusmahuindeks, eelmise aasta vastav periood = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kinnisvara asukoha väärtus jõuab tehinguhindadesse

Kinnisvarahinnad on kiires liikumises – paraku allapoole suunas. Muutused turul, seal hulgas muutused hindades sunnivad turgu hindu selliselt ümber kujundama, et hinnas peegelduks ka asukoha väärtus.
Illustratsioon
Mantrana korratakse, et kinnisvara hinna paneb paika asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. Buumi aeg aga on viinud selleni, et asukoha väärtus hakkas hinnas kaduma.

Samasuguse 30 000-kroonise ruutmeetrihinnaga pakuti kortereid kõigis Tallinna magalates ja pealinna lähedal asuvates valdades-linnades. Vaid keskklinna ja vanalinna hinnatase oli ümbritsevast selgelt ja õigustatult kõrgem.

Murranguline 2007. aasta oli see, mil korteriomandite tehinguhinnad hakkasid langema. Enamus piirkondades oli tipphindade ajaks 2007. aasta aprilli kuu.

Samas olid näiteks Rae vallas kõrgeimad tehinguhinnad alles sama aasta oktoobris. Kristiine linnaosa hinnade tipuks kujunes aga märts 2007. a.

Suurem on hinnalangus olnud magalates, kus vanade elamute korterid tõusid üldise turueufooria baasilt märksa enam kui oli üldine kinnisvara hinnatõus.

Peamiselt paneelelamutega hoonestatud Haabersti, Mustamäe ja Lasnamäe hinnalangused tipust on kõik suurusjärgus 54-56%. Samasse gruppi kuulub ka Põhja-Tallinna linnaosa, kus hinnalanguseks tipust on kujunenud 56%.

Väiksem on hinnalangus olnud ajalooliselt kõrgelt väärtustatud Pirita ja Nõmme linnaosades, kus hinnad on juuni 2009. a. seisuga tipust langenud 34 ja 42%. 42% on hinnalanguseks ka Kristiine linnaosas.
Illustratsioon
Tallinna linna keskmise hinnalangusega 50% samal tasemel on olnud kesklinna linnaosa korteriomanditehingute hinnalangus. Sama suur on ka kogu Eesti keskmine korteriomanditehingute hinnalangus.

Maagilisest 10 000 krooni hinnapiirist on momendil Tallinna linnaosadest läbi murdnud Lasnamäe linnaosa korteriomandid. Seal oli juunis 2009. a. keskmiseks korteriomandi ruutmeetri tehinguhinnaks 9961 krooni.

Pea kaks korda kõrgem on kesklinna hinnatase, mis on 18 071 krooni. Tallinna keskmisest märksa kõrgemad on tehinguhinnad ka Pirita linnasosas. Juunis oli keskmiseks tehinguhinnaks Pirital 19 569 krooni.

Korterite ostu-müügi buumi lõpp ja hinnalangus on viinud selleni, et ostjad teevad ostuotsuseid märksa enam kaalutlevalt. Selle üheks tulemiks on asukoha suurem väärtustamine ja asukoha väärtuse suurem peegeldumine lõplikus tehinguhinnas.

Piirkond Tipphinna aeg Tipphind, kr/m2 Hind 06/2009, kr/m2 Hinnalangus tipust, %
Eesti 04.2007 19 327 9 685 50%
Harjumaa 04.2007 24 886 12 755 49%
Tallinn 04.2007 26 755 13 330 50%
Haabersti 06.2007 27 010 11 930 56%
Kesklinn 04.2007 36 197 18 071 50%
Kristiine 03.2007 28 435 16 628 42%
Lasnamäe 06.2007 22 446 9 961 56%
Mustamäe 04.2007 24 968 11 424 54%
Nõmme 06.2007 28 084 16 344 42%
Pirita 09.2007 29 815 19 569 34%
Põhja-Tallinn 04.2007 24 170 10 557 56%
Rae vald 10.2007 25 353 13 196 48%
Viimsi vald 06.2007 26 354 11 852 55%
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Keila-Joa lossi enampakkumine nurjus taas

Riigi Kinnisvara AS juhatus tunnistas Keila-Joa lossi kinnistu enampakkumise nurjunuks seoses enampakkumise võitjaks tunnistatud OÜ ESTUNIC Unikaalne Eestimaa poolt müügilepingu mittesõlmimisega. Juhatus otsustas vastavalt enampakkumise tingimustele jätta tagastamata tagatisraha 100 000 krooni.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: jae- ja hulgimüük

2009. a. I kvartali kaupade hulgimüügi käive oli statistikaameti andmetel 27,5 miljardit krooni. See on 30% vähem, kui eelmise aasta I kvartalis.

Kaupade jaemüük langes märksa vähem – kõigest 15% langedes 13,8 miljardi kroonini. Sel tasemel oli kaupade jaemüük viimati 2006. aastal.

Vähenev jae- ja hulgimüügi käive tähendab ilmselget survet müügi edendamisele hindade langetamise teel. Kinnisvaraturu vaatenurga alt vaadatuna tähendab müügikäivete vähenemine seda, et tõenäoliselt satuvad mitmedki kauplejad raskustesse.

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Statistika: põhivarainvesteeringud

2009. a. I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel investeeringuid põhivarasse 8,5 miljardi krooni väärtuses. See on 10% võrra vähem kui aasta tagasi aasta esimeses kvartalis, mil investeeringute maht oli 9,4 miljardit krooni.

Investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamissee ja rekonstrueerimisse kahanesid aastatagusega võrreldes veerandi võrra ning jõudsid käesoleva aasta esimeseks kvartaliks 2,3 miljardi krooni tasemele.

Üllataval kombel suurenesid investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse. Põhivarainvesteeringud hoonete ja rajatiste soetamisse suurenesid aastatagusega võrreldes 30% võrra tõustes 2,3 miljardi kroonini.

Vähenev põhivarainvesteeringute maht näitab ettevõtete ebakindlust tuleviku osas – ettevõtted ei julge teha investeeringuid.

Investeeringute äkilist suurenemist hoonete ja rajatiste soetamisse tuleb tõenäoliselt pidada mõne üksiku suurema tehingu läbiviimiseks. Vaevalt maksab sellele otsida seletust kinnisvaraturu pöördumisest languselt tõusule.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Suvised trendid eramute ja kruntide turul

IllustratsioonHuvi Tallinna ja selle lähivaldade eramute ning kruntide järele on sõltumata sõltumata majanduslangusest olemas. Eriti otsitakse kõrghaljastusega ning merelähedasi juba valminud kodusid või krunte, et ise oma kodu luua. Huvitutakse enim Merivälja ja Kakumäe piirkondadest.

Kuna tänaseid ostjaid on tuntavalt vähem ning pakkumiste arv suur, võtab ostja endale aega lõpliku otsuse langetamiseks. See on ka üheks põhjuseks, miks eramute ja kruntide müügiperioodid veninud harjumuspärasest oluliselt pikemaks. Teiseks ja olulisemaks põhjuseks on ebakindlus tuleviku ees, mille tõttu ei taheta end siduda pikaajaliste kohustustega. Samas hea hinna ja kvaliteedi suhtega, kliendi ootustele vastav kinnisvara leiab endale ostja ikka. Küll aga võib olla raskem hea hinna definitsiooni määratleda, sageli hindab omanik oma kinnisvara kõrgemalt, kui kinnisvaraspetsialistid või ostja.

Järsk hinnalangus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on toimunud nn põllupealsete kruntide, ebakvaliteetsete ja põllupealsete eramute ning poolikute ja ilma kommunikatsioonideta eramute ja kruntide pakkumiste puhul. Samuti on sund- ja kiirmüügid mõjutanud nii kruntide kui ka eramute müügihindade alanemist.

Hea asukoha ja kvaliteetsete kruntide müügiperioodid sõltuvad hinnast, mida parem on hinna ja kvaliteedi suhe, seda kiiremini see objekt endale ka uue omaniku leiab. Keskmiselt algavad kruntide müügiperioodid poolest aastast kuni aastani, kehvemate kruntide puhul on müügiperioodid oluliselt pikemad. Ilma kommunikatsioonideta krunti on võimalik müüa ainult ülisoodsa hinnaga ja ka siis kipuvad müügiperioodid olema väga pikad.

Täiskommunikatsioonidega kruntide puhul nagu Merivälja2, ei pea ostja kohe krundile lisainvesteeringut elementaarsete liitumistega tegema (vesi, kanalisatsioon, elekter), vaid need on arvestatud krundi müügihinna sisse. Ostja ei pea kartma seda, et tema majal ei saagi kunagi vett või korralike piirkonnasiseseid teid olema, nagu mitmete arendustega on juhtunud. Merivälja piirkonna kõrghaljastus on sealsele ostjale veel ainult lisaboonuseks.

Artikli autor on Aivar Vilbo, Arco Vara Kinnisvarabüroo AS

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Colliers Internationali kliendileht, juuli 2009

IllustratsioonIlmunud on uus Colliers International’i kliendileht, mis võtab kokku esimesel poolaastal Tallinna kinnisvaraturul toimunu.

Kliendilehe saab alla laadida siit.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

На рынке появился новый представительный многоквартирный жилой дом Villa Eha

Несмотря на привалирующие на рынке недвижимости настроения, Real Kinnisvara предлагает к продаже новый многоквартирный жилой дом в центральной части Таллинна у подножья Вышгорода – Villa Eha. Villa Eha – памятник архитектуры, стремящийся к совершенству фешенебельный жилой дом, сооруженный с учетом целостности архитектуры исторического здания и окружающей городской среды.

«Завершено здание, соответствующее самым высоким запросам жильцов», – заявил член правления Real Kinnisvara Ивар Пийрсалу, – «Целостный подход к проекту развития объекта означает достижение баланса между местом расположения, величественной архитектурой и солидными материалами. Большое значение придается и небольшим, но ценным архитектурным, о чем нередко забывают в подобных проектах. Дом великолепно вписался в окружающий его район. На большом прилежащем к зданию участке земли найдено достойное решение для озеленения, парковки легковых автомобилей, а также возможностей проведения досуга как для молодых, так и для пожилых членов семьи жильцов».

Представительная Villa Eha – памятник архитектуры, здание построено по составленному в 1945-1946 годах проекту архитектора Николая Кузьмина. Возведенное в стиле функционализма капитальное каменное здание сохранило все присущие этому архитектурному стилю детали: рельефы из стука на фасаде, карнизы, пластинчатые балконы, воздушные металлические леерные ограждения, решенные в духе минувшей эпохи подъезды.

Villa Eha находится в ценной культурно-исторической среде центральной части Таллинна на тихой улочке древнего городского поселения Кассисаба. Центральные городские площади и парки располагаются в 10 минутах размеренной прогулки от Villa Eha.

«Нынешним покупателям недвижимого имущества надоели безликие и анонимные коробки жилых домов. Теперь покупатель хочет приобрести нечто с первого взгляда дарющее атмосферу домашнего очага и уют», – отметил Пийрсалу достоинства нового жилого дома. «При реновации Villa Eha бескомпромиссно воплощены в жизнь самые лучшие и качественные решения, сохранено ценное архитектурно- историческое наследие и, благодаря этому, достигнут заслуживающий уважение наилучший из возможных результат».

Развивает

Real Kinnisvara – основанное на эстонском капитале предприятие, занимающееся проектами в сфере развития и посредничества. Прежние удачные проекты реновации, осуществленные Real Kinnisvara в Таллинне: Пильве, 5; Койду, 61; Луха, 2; Терасе, 13; Хыбеда, 2 и Сальме, 26.

Дополнительная информация

Ивар ПИйрсалу
Real Kinnisvara
+372 501 9266
ivar@real.ee
http://www.real.ee

Villa Eha

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada