Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

VP Market avab Eestis oma üheteistkümnenda poe Kohtla-Järvel

17. detsembril Kohtla-Järvel Viru-Mõisa 3 avatavas uues T-Marketis on 514 ruutmeetrit müügipinda ja saadaval on üle 4000 erineva toote. Avatava T-Marketi kontseptsioon on sama, mis kõikides VP Marketi nn soft-discounter tüüpi kauplustes Balti riikides – klientidele pakutakse turu soodsaimate hindadega tooteid.

OÜ VP Market tegevdirektori Pavels Filipovsi sõnul on Kohtla-Järvel hoolimata juba tegutsevast Säästumarketist ja Konsumist ruumi uuele kauplusele piisavalt. “Ida-Virumaa turg on meile äärmiselt huvitav ja sealne suurenev konkurents muudab ka tarbijatele ostude tegemise odavamaks,” ütles Filipovs.

Avamispäeval reedel oodatakse külastajaid alates kella 11.00, edaspidi iga päev kella 8-22.

Tänavu detsembri lõpus avab VP Market Eestis veel kaks T-Marketit Tallinnas Õismäel ja Narvas. Järgmisel aastal avatakse Eestis lisaks üle 20 kaupluse, millest kaks on suuremad Maxima ostukeskused.

VP Market oma 281 kauplusega on Baltimaade suurim esmatarbekaupade müügikett.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tehnoloogiaparkide koostöö alanud

Eile, 13. detsembril 2004.a. kirjutasid alla koostöölepingu Tallinna Tehnoloogiapark TEHNOPOL ja Soome kõrgtehnoloogiaklaster TECHNOPOLIS PLC.

2003. aastal Eesti riigi, Tallinna linna ja Tehnikaülikooli poolt loodud Tallinna TEHNOPOLi (http://www.tehnopol.ee/) missiooniks on eeskujuliku – nii füüsilise infrasruktuuri kui teenustevõrguga varustatud – ettevõtluskeskkonna loomine teadmispõhistele firmadele TTÜ vahetus naabruses Mustamäel. Lisaks 10-hektarilise territooriumi arendamisele ja seal tegutseva sajakonna ettevõtte äriarenduse toetamisele opereerib TEHNOPOL ka kolme Tallinna linna toel rajatud ettevõtlusinkubaatorit: Mustamäel, Lasnamäel ja Koplis.

Soome TECHNOPOLIS (http://www.technopolis.fi/) on 1982. aastasse ulatuva ajalooga börsiettevõte turuväärtusega ca 1,5 miljardit Eesti krooni, mis haldab ja arendab Põhjamaade võimsaimat teadus/tehnoloogiaparkide kompleksi Oulus ja Helsingi piirkonnas (Espoos ja Vantaas), kus paikneb 550 tehnoloogiafirmat kokku enam kui 8000 töötajaga. Lisaks jõulisele majandusarengule on TECHNOPOLISesse koondunud rahvusvaheliselt unikaalne oskusteave ja professionaalne meeskond, toetamaks kõrgtehnoloogiafirmade loomist ja kasvu mitmesuguste inkubatsiooni-, tehnoloogiasiirde-, äriarendus- jms teenuste osutamise kaudu.

Sõlmitava koostööleppe põhisisuks on teadmismahukat ettevõtlust toetavate, TECHNOPOLISe ja TEHNOPOLi poolt pakutavate teenuste vastastikune ühtlustamine ja sidumine, tehnoloogiaparkide asukasfirmade vahetusmehhanismi käivitamine, ühine turundustegevus globaalsel areenil. Kahtlemata suurendab selline koostöö tublisti Tallinna TEHNOPOLi ning selle raames tegutsevate firmade läbilöögivõimet ja atraktiivsust mitte üksnes Soomes, vaid ka mujal Euroopa Liidus ning kaugemalgi.

Täna, teisipäeval 14.detsembril kell 9.30 toimub TEHNOPOLi Mustamäe ettevõtlusinkubaatori (Mäealuse 4B) nõupidamisruumis briifing, kus saab TECHNOPOLISe ja TEHNOPOLi juhtidelt täpsemat teavet koostöökavade kohta.

Lillepi pargi detailplaneering

15. detsembril kell 18.00 toimub Pirita Vaba Aja Keskuses Rummu tee ja Kose tee vahelise ala ehk Lillepi pargi detailplaneeringu avalik arutelu.

Eskiisprojektiga on võimalik eelnevalt tutvuda Pirita Linnaosa Valitsuses tuba 202 ning internetis aadressil http://www.tallinn.ee/linnaosade_valitsused/pirita/

Pirita linnaosa vanema Triinu Rajasalu sõnal jääb park kõigile avatud alaks, kuhu tulevad lisaks golfiradadele ka teed ja liikumisrajad tervisesportlastele. Lähtuvalt elanike ja Pirita Halduskogu ettepanekutest, koostatud eksperthinnangute tulemustest ning spetsialistide märkustest on valminud täiendatud lahendus, mis nüüd esitatakse tutvumiseks Pirita elanikele. Võrreldes esialgsega on tunduvalt muudetud golfiradade paigutust, puutumata alaks jääb Varsaallika oja kalda-ala. Parki läbivad põhilised liikumisteed on säilitatud või pakutud alternatiivne võimalus.

Täpsustatud on ka planeeritava Selveri hoonestusmahtu ja kujundust.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Mona Investeeringud: 9,9 kilomeetrit Vabaduse väljakuni

Seoses tuntava nõudluse kasvuga ridaelamute järgi on OÜ Mona Investeeringud alustanud arendus ja ehitustegevust Tallinna linna piiril Kiili vallas asuval Kangro maaüksusel.

4,4 hektari suurune maaüksus asub Viljandi mnt ääres, Kiili – Nabala tee ristmikul männimetsas ja sinna on planeeritud rajada täielikult väljaarendatud elamurajoon koos kõvakattega teede ja kõikide kommunikatsioonidega.

Esimeses etapis oleme alustanud kahe ridaelamu ehitamist, millised valmivad 2005 aasta septembriks. Ridaelamu boksid suurusega ca 120 m2 jäävad hinnaklassilt soodsamasse sektorisse, vaatamata sellele, et ehituses kasutatakse kvaliteetseid materjale ( kivikarkass – Aeroc , naturaalne parkett, puitaknad jne ) ning iga boksi juurde kuulub gaasikütte katel, saun, kamina valmidus.

Lisaväärtusena võib esile tuua kinnistu linnalähedust – 900 meetrit linna piirini ja 9,9 kilomeetrit Vabaduse väljakuni. Väga head logistilist asukohta – kõikidesse Eesti linnadesse võimalik sõita ilma linna läbimata. Looduskaunis koht – kinnistut ümbritseb männimets. Finantseerimine – koostöös Hansapangaga loodame oma tulevastele klientidele pakkuda kõige paremaid rahastamistingimusi oma kodu rajamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Abilinnapea Peep Aaviksoo tutvustab teede investeeringute kava

Täna, 13. detsembril kell 12.00 tutvustab abilinnapea Peep Aaviksoo Tallinna Linnavolikogu Vana Viru 12 III korruse saalis linna 2005. aasta eelarveprojekti teede investeeringute kava.

Pressikonverentsi avab Tallinna Linnavolikogu esimees Maret Maripuu, kes teeb ka 2005 aasta eelarve üldtutvustuse.Abilinnapea Peep Aaviksoo keskendub Tallinna teedeehituse kava tutvustamisele. 2005 aasta eelarveprojekti kohaselt on teedeehitusele kavas eraldada kokku 297,6 mln krooni, millest teede rekonstrueerimiseks 193 miljonit, kapitaalremondiks 87,3 miljonit ja uurimistöödeks ning projekteerimiseks 10,3 miljonit.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

FKSM ehitab Kadrioru piirile Valge tänav 18 taas uued kortermajad

Kinnisvara- ja ehitusfirma AS FKSM rajab Tallinnas Lasnamäe nõlvale Valgele tänavale neli neljakorruselist uut kortermaja kokku ligi 140 korteriga.

Käesoleva aasta alguses alustas AS FKSM Valge tänava 18 viie elamu ehitust.

Tegemist oli ühe esimese uute elamute ehitusprojektiga Lasnamäe linnaosas.

Kokku 130 korteri tänaseks lõpusirgele jõudnud kiire müük näitab, et uusi kortereid on Lasnamäele kiiresti juurde vaja. Tänaseks on jõutud arendusprojekti teise etapini, kus samasse rajatakse veel neli kortermaja.

Piirkonna uusimad eluhooned on suunatud inimestele, kes hindavad head asukohta ning soovivad elada kvaliteetselt ehitatud kaasaegses kortermajas.

Nelja neljakorruselisse hoonesse tuleb igasse kuni 35 korterit. Soklikorrus on reserveeritud panipaikade ja parkimiskohtade jaoks. Täiendavad parkimiskohad saavad olema turvalise aiaga piiratud territooriumil.

Erilist märkimist väärib esimese korruse korterite juurde kuuluv suur terrass. 45-ruutmeetrine terrass on sobilik koht pikniku pidamiseks kodust lahkumata. Iga korteri juurde kuulub suur (8-14m 2S) rõdu.

Korterelamute Kadrioru pargi tagune asukoht annab hea võimaluse kiiresti kesklinna jõuda nii isikliku kui ühistranspordiga. Vahetuses läheduses asub rajatav kunstimuuseum, Kadrioru parki viib rahulik jalgtee.

Valge 18 esimesed uued hooned valmivad 2006. a. esimeses kvartalis. Projekti viimaste kortermajade valmimine jääb 2006. a. keskpaika. Korterite hinnad algavad 540 000 kroonist.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud Valge 18 projekti kõrval on Karukellakodu korterelamud Pirita-Kosel, elamud Asula 1 ja 1a, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Linnavolikogu kehetstas rannaala üldplaneeringu

Tallinna linnavolikogu kehtestas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu, mis loob eelduse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks arendamiseks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamateks tekkeks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks.

Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas. “Seni on rannaala arenenud hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus omamata,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Rannaala üldplaneering aitab ala arengut koordineerida.”

Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud. Rannaalade avamise ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmisega saab taastada Tallinna kui merelinna maine.

Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused.

Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus. Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust.

Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega.

Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Räämas maja Narva maanteel saab korda

Novembris algasid renoveerimistööd Narva maantee 26 maja korrastamiseks. Aastaid räämas olnud ja korduvalt põlenud hoonesse on omanikul kavas rajada restoran.

“Maja oli väga halvas seisukorras ning pidevate põlengute tagajärjel oli oht, et muinsuskaitse poolt väärtuslikuks kuulutatud fassaade ei õnnestu päästa ühegi seadusliku meetodiga,” selgitas Tallinna Kesklinna vanem Keit Pentus.

“Ettekirjutusi tehti omanikule, OÜ Deiranosele alates 2002. aastast nii linnaosavalitsuse kui ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti poolt. 2004. aasta kevadel, peale järjekordse väärteomenetluse algatamist otsustas omanik asuda hoonet korda tegema,” ütles Pentus.

Vanema sõnul rõõmustas rekonstrueerimistööde algus linnaosavalitsust siiralt. “Ei ametnikel ega naabritel saa olla suuremat heameelt kui see, et aastaid lootusetuks objektiks peetud hoone lõpuks korrastatakse ning uue elu sisse saab.”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarapäev

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit pöörduvad Eesti Vabariigi Peaministri ja Vabariigi Valitsuse poole juhtimaks tähelepanu 10. detsembril tähistatavale Kinnisvarapäevale. Eesti Maa- ja Majaomanike Liit on Rahvusvahelise Kinnisvara Omanike Organisatsiooni (Union Internationale de la Propriété Immobiliere) – U.I.P.I liige. U.I.P.I Täitevkomitee kokkusaamisel Brüsselis otsustati iga aasta 10. detsembril hakata ametlikult tähistama Kinnisvarapäeva. U.I.P.I. korraldab üritusi rahvusvahelisel tasandil ja kutsub üles tähistama organisatsioone Kinnisvarapäeva ka siseriiklikult.

Allakirjutanud on arvamusel, et mittetulundusühingud toimivad efektiivselt ning on oluliseks abiks kodanikuühiskonna kujundamisel Eesti Vabariigis.

Sageli ei ole mittetulundusühingute rahastamine kiire ja küllaldane. Samuti ei saa nõustuda nn projektipõhise ja Euroopa Liidu institutsioonidest taotletavate menetluskäigu pikkusega. Ei nähta ette rahalisi vahendeid esmase toimiva struktuuri – bürooüüri, kantseleikaupade, sidekulutuste, tegevjuhtkonna ja sekretariaadi kulutuste katmiseks.

Eeltoodud küsimuste selgitamiseks tahaksime paluda peaministri vastuvõttu ning isiklikku tähelepanu.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Laine Jänes: “Tartu lennuväli peab saama Lõuna-Eesti õhuväravaks!”

Täna külastasid linnapea Laine Jänese ja maavanema Eha Pärna kutsel Tartulennujaama Lõuna-Eesti linnapead ja maavanemad, ülikoolide rektorid ningettevõtjad.

Kohtumise tulemusena allkirjastati pöördumine Vabariigi Valitsusele, milles rõhutatakse vajadust rajada Tartusse juba lähiajal korralik lennuväli.

“Investeering Tartu lennuvälja tähendab Lõuna-Eestisse õhuvärava loomist,” ütles linnapea Laine Jänes. “Lennuväli on ka õppebaasiks riikliku tähtsusega Tartu lennukolledžile, mis vajab Euroopa tasemel lennundushariduse andmiseks vastavaid tingimusi,” rõhutas Jänes.

Tartu lennuvälja investeerimisvajadus on kokku umbes 70 miljonit krooni.

“Käesolevaga avaldame toetust Eesti riigi plaanidele investeerida Tartu lennuvälja ca 70 miljonit krooni, mis on vajalik lennundusnõuete täitmiseks ja lennuohutuse tagamiseks. Viimased kümme aastat on investeeringute tegemist Tartu lennuvälja pidevalt edasi lükatud. Seetõttu peame väga oluliseks rõhutada ja avaldada tugevat toetust sellele, et kavandatud vahendid investeeritaks tõepoolest Tartu lennuvälja lähema kolme aasta jooksul, nagu näevad ette praegused plaanid,” seisab ühispöördumises.

Investeeringute kava hõlmab täiendavate navigatsiooniseadmete soetamist ja lennuraja pikendamist 1380 meetrilt vähemalt 1800 meetrini. “Tartus saavad praegu maanduda vaid väiksemad lennukid ning just regulaarlendude jaoks ei ole ohutusnõuded piisavad,” ütles abilinnapea Sven Illing, kes on ühtlasi AS Tartu Lennujaama nõukogu liige. Illingu sõnul on kõige reaalsem lähitulevikus Tartu-Helsingi lennuliini avamine.

Omavalitsusjuhid tõdesid, et regulaarne lennuühendus tõstaks regiooni konkurentsivõimet, parandaks investeerimiskliimat ja mõjuks soodsalt turismile ja eeskätt konverentsiturismile, mille edendamiseks on Tartus väga tugev potentsiaal ülikoolide näol.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Selveri kett avab Võrus Vilja Selveri

Eesti juhtiv jaekaubanduskett A-Selver AS allkirjastas täna AS-iga Johnny lepingu, mille kohaselt Selver avab järgmise aasta märtsis Võrus Vilja Selveri. Pärast uue kaupluse avamist on Selveril üle Eesti 12 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja viis erinevates maakonnakeskustes.

“Selveri eesmärk on olla üle-eestiline jaekaubanduskett, mis omab kauplusi kõigis Eesti regioonides,” ütles A-Selver AS-i juhataja Ain Taube. “Selveri avamine Võrus on samm lähemale selle eesmärgi saavutamisel. Konkurents Võru ja tegelikult kogu maakonna jaekaubandusturul tiheneb, mis on võit eelkõige klientidele, sest toob hindu Lõuna-Eesti jaekaubanduses pigem alla poole.

Vilja Selver ei jää Selveri keti viimaseks laienemiseks ning protsess jätkub lähitulevikus.”

“Vilja Selveri avamine on heaks uudiseks võrumaalastele, sest Selver laiendab oluliselt seni Võrus pakutud tootevalikut ja hakkab pakkuma ka muljal Eestis suure populaarsuse võitnud Selveri Köögi toodangut,” märkis Selveri ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. “Kogemuse põhjal võib kinnitada, Vilja Selver rõõmustab ka teisi Võru külastavaid Selveri püsikliente, kes on harjunud ja hindavad kõrgelt Selveri teeninduse kvaliteeti ja tootevalikut.”

Täna allkirjastatud lepingu kohaselt avab Vilja Selver uksed 2005. aasta märtsis. Vilja Selver hakkab paiknema praeguses Vilja Marketi hoones, Vilja tänav 6. Selver üürib ruumid hoone omanikult AS-ilt Johnny. Üüripinna suurus on 1 500 ruutmeetrit, millest müügipinda on 1 100 ruutmeetrit. Kokku investeerib Selver Vilja Selverisse 6 miljonit krooni.

Lisaks tavapärastele toodetele hakkab Vilja Selver pakkuma Selveri Köögi toodangut, mis on üle Eesti – Tallinnas, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Kuressaares – väga hästi vastu võetud. Kohapeal pakutava Selveri Köögi menüü paneb ettevõte kokku kohalikku eripära ja võrumaalaste soove arvestades.

A-Selver ASi ( https://www.selver.ee/ ) ketti kuulub hetkel 11 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja neli maakonnakeskustes – Viljandis, Pärnus, Rakveres, Kuressaares. Eesti kapitalil põhinev Selveri super- ja hüpermarketite kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Kett annab tööd 950-le inimesele. Ettevõtte 2003. aasta käive oli 1,2 miljardit krooni. A-Selveri 11 kuu brutokäive oli 1,306 miljardit krooni, kasvades aastaga 20 protsenti. Novembris tegid kliendid Selveri ketis kokku 964 000 ostu, mis on 12 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Selgus Eesti parim puitehitis 2003-2004

Tänavu toimus teist korda arhitektuurikonkurss “Eesti parim puitehitis”, mille korraldas Eesti Metsatööstuse Liit koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Kultuurkapitaliga. Konkursi eesmärgiks oli välja selgitada parim, mille arhitektid on suutnud puidust luua.

Üha enam kummutavad meie andekamad arhitektid väidet puidust kui hädapärasest materjalist karkassi ehitamisel. Järjest julgemalt hakkab kõlama sõnum, et puit ei sea piire, olles kõige paljulubavam ehitusmaterjal, milles arhitektil on võimalik oma ideid realiseerida. Uudishimulikel tasub vaadata ka eelmisel aastal sõelale jäänud hooneid (http://www.puuinfo.ee/).

Päris kindlasti ei ole 2004 ilusate puitehitiste suhtes vaesem kui eelnenu.

Konkursi võitjad kuulutakse välja 9. detsembril toimuval pidulikul tseremoonial Tallinna Lennujaama vastrenoveeritud vanas hoones ning jõuavad laiema avalikkuse ette samal õhtul. Pidulik tseremoonia algab kell 19.00.

Lisaks tulemuste väljakuulutamisele saavad kutsutud osa põnevast vaatemängust, mis näitab, et ka kõrgmoodi saab luua puidust. Sel puhul esitlevad noored moeloojad Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre spetsiaalselt selle ürituse tarvis valminud kollektsiooni “Wood-Couture”, mis demonstreerib ideed, et puit ei sea piire.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Suuremahuline investeering

AS Merko Ehitus tütarfirma SIA Merks investeerib järgneva 15 kuu jooksul EEK 469 milj. (EUR 30 milj.) multifunktsionaalse halli rajamisse Riias.

Kanada firma Stadium Consultants International Inc. poolt projekteeritud halli netopindala on ca 24 000 m2, hoone mahutab kuni 12 500 külastajat ja peab valmima 2006 a. kevadel Riias toimuvateks jäähoki maailmameistri- võistlusteks.

Tulenevalt suuremahulistest investeeringutest võib AS Merko Ehitus korrigeerida oma senist dividendipoliitikat.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Linnapea Tõnis Palts kuulutab linnavara müügile kuuajalise moratooriumi

Tallinn linn kuulutab välja kuuajalise linnavara müügi moratooriumi, et vaadata läbi linnavara müümise põhimõtted. Linnapea Tõnis Paltsi sõnul kuulutab Tallinn välja linnavara müügi moratooriumi, mille vältel linnavara müüki ei toimu.

Moratooriumi väljakuulutamise üheks põhjuseks on see, et viimasel ajal linnavalitsuse istungile jõudnud maade ja vara müügi eelnõude kohta on linnavalitsuse liikmetel tekkinud nii palju küsimusi, et otsuse tegemine on tulnud edasi lükata.

“Kuuajalise moratooriumi eesmärgiks on vaadata läbi linnavara müümise põhimõtted ja anda vastavatele ametitele aega vara müügid korralikult ette valmistada,” sõnas linnapea Tõnis Palts.

“Praegu tuleb ette juhtumeid, kus linnamaad müüakse ilma detailplaneeringuteta või eesmärgile mittevastava sihtotstarbega, see aga tähendab, et maad müüakse oluliselt odavamalt kui selle väärtus võiks olla. Moratooriumi ajal jõuavad linnavara-ametnikud lähemal ajal plaanis olevad vara müügi dokumentatsiooni korralikult ette valmistada, samuti hakata tegelema süsteemsema linnavara müügistrateegia koostamisega, mida me koalitsioonileppes lubasime.”

Siiski näeb Palts ette erandi riigile või linnale väga oluliste tehingute jaoks, näiteks ringhäälingu maja tarbeks eraldatav maa Narva maanteel.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Eesti Korteriühistute Liit avab uue koolitusklassi

Homme, 8.detsembril avatakse pidulikult Eesti Korteriühistute Liidu uus koolitusklass

Kell 14.00 aset leidval pidulikul lindi läbilõikamistseremoonial avatakse Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo esimesel korrusel (Sakala 23A) uus, värskeltrenoveeritud koolitusklass, mis võimaldab märgatavalt suurendada korteriühistu juhtimise ning majandamise teemaliste koolituste arvu. Regulaarselt hakkavad koolitusklassis toimuva korteriühistute juhtide baas- ning täiendkoolitused, tehnilised infopäevad, ümarlauad nii eesti kui vene keeles. Tallinna linn toetab korteriühistute koolitusi 2000 krooniga ühistu kohta.

Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada ja kaitsta korteri-ja elamuühistute huve Eesti Vabariigi tasandil, ühtlustada korteri-, ja elamuühistute tegevust, abistada korteri-ja elamuühistuid nende ees seisvate ülesannete lahendamisel, koostada ja rakendada üldriiklikke ja kohalikke arendus- ja koolitusprojekte.

1996. aastal loodud Eesti Korteriühistute Liit on alates 1997. aasta septembrist Rahvusvahelise Korteriühistute Liidu (ICA Housing) ja 1998. aasta novembrist Euroopa Liidu Elamumajanduse Ühenduse (CECODHAS) liige.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused