SEB: Euroopa positiivsete intressimääradega?

SEB PankFinantsturud näivad ennustavat, et Euroopa pikaleveninud eksperiment negatiivsete intressimääradega on lõppemas. Kas tõesti ja milline on selle mõju majandusele?

sunnib keskpangad tegudele

Keskpankurite kunagistest kinnitustest, et praegune on ajutine ja lühiajaline, on alles jäänud vaid ilus mälestus. Nüüdseks on inflatsioonisurve jõudnud punkti, kus Ühendriikide Föderaalreserv plaanib hinnatõusu ohjamiseks ainuüksi tänavu tõsta intresse kolm-neli korda, misläbi jõuaks peamine intressimäär aasta lõpuks 1,25% tasemele. Meie jaoks olulisem on aga intressimäärade tulevik Euroalal. Kui Ühendriigid viib plaanitav intressitõus tagasi koroonaeelsesse aega, siis Euroopas on rahapoliitiline eksperiment negatiivsete intressimääradega kestnud varsti juba kaheksa aastat. Nii on ebanormaalsusest kujunenud normaalsus, millega ümber harjumine ei pruugi olla valutu.

Kui uskuda finantsturge, siis näib tuul olema tõesti pöördumas ka Euroopas. Kiired liikumised on viimastel nädalatel toimunud kodulaenuomanikele tuttava Euribori tulevikutehingutega. Meeldetuletuseks on Euribori näol tegemist intressimääraga, millega üksteisele laenu annavad. Selle suurus sõltub omakorda tingimustest, millega on raha valmis laenama ja hoiustama Euroopa Keskpank. Et keskpank on 2014. aastast raha enda juures hoiustamist „karistanud“ negatiivse intressimääraga, siis on pea sama kaua miinuses püsinud ka Euribor. Nüüd ennustab finantsturg aga, et 2023. aasta septembris võiks Euribor esmakordselt jõuda plusspoolele. Sisulises plaanis tähendab see turuosaliste ootust, et Euroopa keskpank on inflatsiooni ohjamiseks sunnitud lõpuks intressimäärad positiivseks tõstma. Kas tõesti? Elame-näeme.

Mis saab Itaaliast?

Keskpanga tulevased otsused on muidugi spekulatsioon, ent võlakirjaturul peegelduvad ootused tulevasest intressitõusust juba täna. Lõppeval nädalal jõudis esmakordselt alates 2019. aasta suvest positiivse numbrini Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlus. Pakutav reaaltootlus on muidugi naeruväärne 0,01% ja sisemajanduse kogutoodangust alla 70% jääva riigivõla ning konservatiivse eelarvepoliitika poolest kurikuulsa Saksamaa jaoks poleks ka oluliselt kõrgem intressimäär mingi probleem. Hoopis teistsugune on vaade olukorrale aga ilmselt Itaalia rahandusministeeriumis, mille 10-aastase võlakirja eest nõutav intressimäär on jõudnud 1,34% juurde. Kui Euroopa keskpanga värske juht 2020. aasta märtsis pressikonverentsil teatas, et tema eesmärk ei ole euroalasse kuuluvate riikide võlakirjatootluste erinevuse ehk spread’i alla surumine, reageeris turg sellele paaniliselt: Itaalia 10-aastase võlakirja reaalintress tõusis tasemele, mis ületas enamuse eestlaste kodulaenu oma. Toonasest sõnavääratusest saadud valus õppetund sunnib keskpanka nüüd oma samme hoolega kaaluma, et euroala nõrgemaid liikmeid mitte „kuivale“ jätta. Näiteks on ühe võimalusena spekuleeritud, et vaatamata intressimäära tõstmisele, jätkab keskpank senised võlakirjaoste, tagamaks, et ka jätkusuutmatu riigirahandusega riikide võlale leiduks turul ostja.

Intressitõus pole garanteeritud

Samas tuleb muidugi öelda, et Euroopa peatne intressitõus ei ole kuidagi garanteeritud. Ehkki inflatsiooni jälgitakse Frankfurdis pingsalt, ei ole ikkagi selge, kui jätkusuutlikuks see Euroopas osutub. Detsembris küündis euroala tervikuna 5%ni, kuid vaadates selle aluskomponente, on tegemist ikkagi peamiselt energiakandjate hinnatõusuga, mis keskpanka niivõrd ei loksuta. Teravamalt peetakse silmas teenuste hindasid, mis peegeldab sisemaist hinnasurvet ja majandusosaliste ootuseid. Kuigi ka teenuste hinnad on kasvanud, siis palju mõõdukamas tempos. Näiteks detsembris suurenesid need aastases võrdluses vaid 2,4% – kasvutempo, millega keskpank pärast aastaid kestnud deflatsiooniohtu on täna valmis leppima.

Inflatsiooni kõrval omab muidugi tähtsust ka Euroala üldine majanduslik seis. Kuigi senine taastumine koroonakriisist olnud tubli, siis ei ole õnnelik lõpp kindel. Valitsused on kriisiaegseid toetusmeetmeid järjest koomale tõmbamas ja tegelikult annab alles käesolev aasta vastuse, kas kunstlikus koomas hoitud patsient ka iseseisva hingamisega hakkama saab. Keskpanga võimalikke otsuseid silmas pidades on märgiline, et suhteliselt nigel on taastumine olnud Saksamaal, kes tavapäraselt keskpangas kõrgemaid intressimäärasid on toetanud. Eriti puudutab see Saksa tööstust, kus tootmismaht kriisieelse ajale endiselt kaugelt alla jääb.

Mida arvata kõrgematest intressimääradest Eestis?

Eesti vaatevinklist on lood intressitõusudega kahetised. Ühelt poolt pole kahtlustki, et siinne on täna liialt kõrge. Teisalt sunnib energia suur inimesi juba praegu muid kulutusi koomale tõmbama, vähendades seega tõenäosust laiapõhjalise liigsuurest nõudlusest põhjustatud hinnaspiraali tekkeks. Keskpank on tundnud muret majapidamiste julge laenuvõtmise ja kinnisvara kiire hinnakasvu pärast, mida intressitõus võiks jahutada. Kiirelt muutuva demograafia tõttu aeglustub kinnisvara hinnaralli aga juba ilmselt enne Euroopa Keskpanga otsuseid. Arvestades eestlaste 9,3 miljardi euroni küündivat kodulaenujääki on kindel see, et ka mõne protsendikümnendiku suurune intressitõus majanduses tundmata ei jää.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.05.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 II kvartal