Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu koguneb sel nädalal taas intressimäära suhtes otsust tegema. Tõenäoliselt tõstetakse määra 25 baaspunkti võrra (0,25 protsendipunkti), mis viib keskpanga hoiuseintressi 2,50%-ni. Otsus ei tule üllatusena ning see on juba suures osas tõusnud turuintressimääradesse sisse arvestatud. Märksa huvitavam on see, mida keskpank ütleb järgmiste tõusude kohta.
Energia kallinemise vastu intressimäära tõstmine ei aita
Põhjus, miks Euroopa Keskpank intressi tõstab, on mõistetav. Euroala inflatsioon kiirenes augustis 3,3%-ni ehk kõrgeimale tasemele ligi kolme aasta jooksul ning ületab selgelt keskpanga 2% inflatsiooni eesmärki. Samal ajal kerkisid energiahinnad aastaga 14,3%.
Samas on praeguse inflatsioonipildi juures üks oluline „aga“. Augustis oli euroala keskmine alusinflatsioon – hinnakasv ilma energia ja toiduta – 2,4% ja hinnakasv energiata 2,2%, kusjuures viimastel kuudel ei ole neis kiirenemist toimunud. See on oluline erinevus võrreldes 2021. aastal alanud inflatsioonilainega, kui energiahindade tõus kandus laialt majandusse.
Energia kallinemise vastu intressimäära tõstmine iseenesest ei aita. Kõrgem intress ei tekita juurde nafta ega gaasi pakkumist. Rahapoliitikaga saab aga piirata nõndanimetatud teise ringi mõju – seda, kui energia kallinemine kandub palkadesse, teenuste hindadesse ja inimeste inflatsiooniootustesse. Praegu ei ole veel selget märki, et selline mõju oleks muutunud piisavalt tugevaks, õigustamaks pikemat intressitõusude jada.
Turg ootab rohkem, ökonomistid vähem intressitõuse
Seetõttu on selle nädala otsuse juures olulisem küsimus, kuidas sõnastab Euroopa Keskpank oma intressitõstmise väljavaate. Kui turud ootavad praegu veel kolme 25-baaspunktist tõusu, mis viiks keskpanga hoiuseintressi 3%-ni, siis ökonomistide hinnang on märksa tagasihoidlikum: septembrikuine tõus ja seejärel pikem paus.
Energiahinnad on olnud väga volatiilsed ning praegune hinnasurve tuleneb suuresti energia pakkumisšokist. Turgude hinnangul alaneb Brenti toornafta hind eesoleva aasta jooksul aegamööda. Kui nafta ja gaasi hindade tõus pidurdub, hakkab ka selle mõju inflatsioonile taanduma. Muidugi on risk, et energia kallinemine kandub tugevamalt edasi palkadesse ja teenuste hindadesse. Just seda peab Euroopa Keskpank väga tähelepanelikult jälgima. Kui selline teise ringi mõju tekib, hakatakse ilmselt ka intressimäärasid rohkem tõstma.
Euribori määrab eelkõige keskpanga järgmine sõnum
Finantsturgude ootus Euroopa Keskpanga intressimäärade tõstmiste kohta on 6 kuu euribori kergitanud aasta algusega võrreldes 0,7 protsendipunkti – 2,1%-lt 2,8%-ni ning eesolevatel kuudel prognoositakse selle tõusu mõningast jätku.
Samas ei tähenda 25-baaspunktine intressitõus automaatselt sama suurt hüpet euriboris. Kuna turud on seda otsust juba peaaegu täielikult ette hinnanud, sõltub euribori edasine tegelik liikumine eelkõige sellest, millise sõnumi annab keskpank järgmiste otsuste kohta.
Mida tähendab intressitõus Eestile?
Kui palju mõjutaks 25-baaspunktine euribori tõus kodulaenuvõtja intressikulu? Näiteks tähendaks uue, 150 000 euro suuruse ja 20-aastase laenu korral 25-baaspunktine euribori muutus praeguse intressitaseme juures ligikaudu 20 euro suurust muutust kuumakses. Keskmine netopalga tõus on sellest aga suurem. Samuti tuleks arvestada, et pankades olev keskmine kodulaenude portfell laenuvõtja kohta on oluliselt väiksem ehk mõju keskmisele laenumaksele on tagasihoidlikum.
Kui inimeste sissetulekud ja majandus kasvavad ning tööturu olukord ja kindlustunne paranevad, suudavad majapidamised kõrgemate intressidega tõenäoliselt kohaneda. Seda näeme ka praegu: juulis kasvas majapidamiste eluasemelaenude portfell aastaga umbes 10% ja ettevõtete laenuportfell 12%.
