Pealinna korterite taskukohasus jätkab paranemist tänu langevatele intressimääradele ning hinna-palga suhte paranemisele. Netopalga kasv on tänavu aeglustunud, kuid korterite hinnakasv jääb sellele alla. Nõudlus korteriturul on tugev ja väljastatud eluasemelaenude käive kasvab hoogsalt.
Taskukohasem järelturg meelitab ostjaid
Tallinna korterite järelturg püsis teises kvartalis aktiivne, mida toetas lisaks intressimäärade langusele ka taskukohasem hinnatase. Nõudlus uusarenduste järele on aga taastunud aeglasemas tempos. Kuigi uusarenduste broneeringuid oli teises kvartalis eelmise aasta keskmisega võrreldes rohkem, ei toimunud pealinnas siiski käibemaksu tõusu eel olulist aktiivsuse suurenemist. Sealjuures oli nõudlus uusarenduste järele teises kvartalis pandeemiaeelsete 2016.–2019. aastate keskmisega võrreldes oluliselt madalam ning müügis olevate uusarenduse korterite arv suurenes.
Korterid muutusid teises kvartalis taskukohasemaks
Korterite taskukohasus jätkas teises kvartalis paranemist tänu langevatele intressimääradele ning korterite hinna ja palga suhte paranemisele. Kuigi netopalga kasv on tänavu oluliselt aeglustunud, on see korterite hinnakasvust suurem. Swedbanki prognoosi järgi kasvas teises kvartalis Tallinna keskmine netopalk veidi üle 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Järelturu korterite hinnad jäid mullusega võrreldes samale tasemele. See näitab, et kuigi nõudlus on märgatavalt suurenenud, on ka pakkumine olnud piisav. Arendajate kodulehtede statistika põhjal oli uusarenduste keskmine hind teises kvartalis 2% aastatagusest kõrgem.
Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav leibkond teises kvartalis keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 74-ruutmeetrise korteri. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tähendab see koguni 14 ruutmeetrit rohkem. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta teises kvartalis, kui keskmiselt oli järelturul võimalik osta kuni 78-ruutmeetrine korter.
Arendajate pakkumishinda arvestades oli Tallinna leibkonnal teises kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 42-ruutmeetrine korter uusarenduses. Võrdluseks, aasta tagasi samal ajal oli uusarenduses taskukohane alla 35-ruutmeetrine korter.
Intressimäärade langus aitab parandada korterite taskukohasust
Swedbanki prognoosi kohaselt kärbib Euroopa Keskpank intressimäärasid veel kahel korral enne kui praegune langustsükkel läbi saab, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor. Tänu sellele jätkub korterite kättesaadavuse paranemine, mis toetab omakorda nõudlust. Nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, kuid laenutingimuste paranedes peaks ka ostjate huvi jätkuvalt kasvama.
Intressimäärade langetamise tsükli lõppedes hakkab eluaseme taskukohasus sõltuma peamiselt hinna ja netopalga dünaamikast. Järgmisel aastal on tänu maksumuudatustele oodata palga ostujõu kiiret paranemist, mis peaks nii majapidamiste kindlustunnet kui ka nõudlust korterite järele parandama.
Uusarenduste taskukohasus Balti riikides on parim Vilniuses
Sarnaselt Tallinnale oli korterite järelturg nii Riias kui ka Vilniuses teises kvartalis üsna aktiivne. Uusarenduste turul oli nõudlus Balti riikide seas kõige tugevam Vilniuses, kus ühtlasi oli ka uusarenduste taskukohasus parim. Ka Riias on huvi uusarenduste, eriti ökonoomsema segmendi korterite järele, tublisti suurenenud.
Riia leibkonnale oli keskmiselt taskukohane 55-ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane aga 57-ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja Maa- ja Ruumiameti tehingustatistika põhjal 46 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.
Järelturul oli Vilniuse leibkonnale teises kvartalis keskmiselt kättesaadav 66-ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.
