Uuring: Ülemiste City on tõusnud Eesti kolmandaks majanduslinnaks

Värske uuringu kohaselt on Ülemiste City tõusnud äriettevõtete tööjõumaksude laekumiste poolest Tallinna ja Tartu järel Eesti kolmandaks majanduseks. Baltimaade suurima ärilinnaku kiire kasv torkab iseäranis silma IT-sektori ja ekspordi näitajate võrdlemisel Eesti keskmisega.

Kui aasta tagasi asus Ülemiste City maksulaekumiste võrdluses viiendal kohal, siis värske uuring kinnitab, et vahepeal on möödutud Pärnust ja Narvast ning tõustud esikolmikusse.

„Võisime juba varem rõõmuga tõdeda, et Ülemiste City äritulemused omistavad linnakule aina enam laiemaid majanduse eestvedaja rolle. Aga teadmine, et suuremad tööjõumaksud laekuvad vaid Eesti majanduse
kahest suurest vaalast – Tallinnast ja Tartust –, tähistab linnak loos kahtlemata märgilise kaaluga peatükki,“ sõnas Mainor AS-i juhatuse esimees Kadi Pärnits.

Ülemiste City osakaal kogu Eesti ettevõtlussektori tasustavates tööjõumaksudes on 3,0% (eelmisel aastal 2,42%). Edetabeli tipp näeb välja järgmine: Tallinn 55,8, Tartu 6,4, Ülemiste City 3,0, Pärnu 2,4, Saaremaa ja Viljandi 1,2, Kohtla-Järve 1,0, Rakvere 0,9, Narva 0,8.

Kui tänase seisuga töötab, õpib ja elab Ülemiste Citys 13 000 talenti, siis aastaks 2025 soovitakse ületada 20 000 piir. Uuringu koostamist juhtinud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor teaduri Tauno Õunapuu hinnangul on eesmärgi saavutamisel reaalne, et panus Eesti maksutuludesse kasvab 6% ehk Tartu praeguse näiduni.

4 miljonit eurot täiendavat maksutulu riigile

Ülemiste Citys on majandusuuringut järjepidevalt läbi viidud alates 2014. aastast. Alates mullusest on sellele liidetud täiendav uuring ehk nn Ülemiste City Radar. See annab põhjaliku ülevaate ka teistest
arengukeskkonna olulistest teguritest – teenustest, teadmistest, keskkonnast ja kogukonnast.

„Üksikuid strateegilisi eesmärke on sageli keeruline mõõta. Ent mõõdikute kombinatsioonina loodud terviklik andmekogum annab arendajale suurepärase võimaluse arvude taha vaatamiseks ning seeläbi eelduse kaasaegse ja inspireeriva keskkonna loomise jätkamiseks, kus töötajad saaks olla tõeliselt õnnelikud ja edukad,“ lausus Pärnits.

Tauno Õunapuu märkis, et põhimõtteliselt saab sarnast kontseptsiooni rakendada mistahes linna(ku)s. Kadi Pärnits pidaski oluliseks laiema suunanäitaja rolli teadvustamist. „Tegutseme  tihedamas koostöös riigi
ja linnaga – Eesti ja Tallinna ettevõtluse ja parema elukeskkonna loomise hüvanguks. Ühisel jõul ühiste eesmärkide saavutamise nimel ei pelga me ka teisi järgi tõmmata ja eeskuju näidata,“ tõdes Pärnits.

Õunapuu tõi välja, et Ülemiste City ettevõtted kasvavad Eesti keskmisest oluliselt kiiremini. „Kui tavaliselt kipuvad lisandväärtust kõrvutavad näitajad ajaga võrdsustuma, siis uuring tuvastas Ülemiste City pikaajaliste rentnike üha paremad tulemused. Uusi töökohti luuakse linnakus ligi 6% aastas. Et töökeskkonna ja pakutavate teenustega ollakse väga rahul, annab see trendile samas loogilise seletuse,“ hindas Õunapuu. Ülemiste City ettevõtete rahulolu töö- ja väliskeskkonnaga on uuringu kohaselt Helsingiga samal tasemel, edestades Tallinna, kelle näitajad on omakorda tunduvalt paremad Riia ja Vilniuse omadest.

Tööjõukulude muutuse dünaamikate kõrvutamine näitas Õunapuu sõnul, et Ülemiste City ettevõtted koondasid või saatsid töötajaid esmase COVID-laine mõjul sundpuhkusele märksa vähem kui Eestis keskmiselt ning tõid vastutustundliku käitumisega riigile 4 miljonit eurot täiendavat maksutulu.

Ühe töötaja kohta toodetav lisandväärtus on Ülemiste Citys 63 000 eurot, Eesti keskmine 37 000 eurot. Ülemiste City ettevõtete investeeringud teadusesse, arendusse ja innovatsiooni ületavad märgatavalt Eesti keskmisi näitajaid. Hüppeliselt on tõusnud välistööjõu osakaal – kui aastal 2018 oli see veel 670, siis 2019 juba 1430 inimest (neist 91% kõrgharidusega).

Kolmandik Eesti IT-sektori ekspordist tuleb Ülemiste Cityst

Selges tõusujoones püsivad Ülemiste City ettevõtete eksporti ja IT-klastri arengut kirjeldavad näitajad. Märkimisväärne, et Ülemiste City IT-ettevõtted annavad koguni 34% Eesti IT-sektori koguekspordist. Välisturgudele suunatud toodete ja teenuste osakaal kõigi ettevõtete müügitulus on Ülemiste Citys 51% ja Eestis keskmiselt 35%, IT-sektoris vastavalt 74% ja 53%.

Ülemiste City ettevõtted võimaldavad kõrgepalgalisi IT-sektori töökohti. Kui 2019. aastal oli Eesti IT-sektori keskmine palk 2472 eurot, siis Ülemiste Citys ületas see esimest korda 3000 piiri, ulatudes 3286 euroni.

Ehkki Ülemiste City IT-ettevõtete arv on püsinud stabiilsena, on töötajate hulk jõudsalt suurenenud (2017 a. 1818, 2019 a. juba 2648 inimest). Lisaks ekspordile ja keskmisele töötasule on kasvanud müügitulu, kasumi, varade ja omakapitali maht. Kõik see kokku tähendab, et Ülemiste City IT-sektor tootis aastal 2019 lisandväärtust 169 miljonit eurot.

Ülemiste City 36 hektaril on tänaseks välja ehitatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Linnak on koduks ligi 500 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks enam kui 13 000 inimesele. Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2021 Kinnisvara hindamise ABC