Eesti Kinnisvarafirmade Liit tuli oktoobri lõpus välja ideega, et eraisikud võiks saada tulumaksuvabastuse eluruumide üüritulult. Idee eesmärk on laiendada oluliselt eluruumide üüripakkumist ja avardada seeläbi inimeste eluruumide valikuvõimalust.
Täna valitseb meil anomaalia, kus eluruumi väljaüüriv eraisik peab saadavalt üüritulult maksma tulumaksu, kuid saadavast tulust ei tohi maha arvata väljaüüritava eluruumiga seonduvaid kulutusi näiteks remondile.
Ebamõistlik olukord on loonud absurdse olukorra, kus 2010. a. kohta deklareeris kogu Eesti peale maksuameti andmetel üüritulu kõigest 2900 inimest. Ainuüksi Tallinnas võiks aga väljaüüritavaid eluruume olla suurusjärgus 30 000.
See tähendab, et üüritulult tulumaksu maksmine on niigi kujunennud „vabatahtlikuks“. Tõsi – osad korteritest antakse üürile mitte eraisikute, vaid ettevõtete poolt.
Üüripakkumisi on siiski liiga vähe. Igasügiseselt, mil üüriturule tulevad tudengid tabab meid ootamatu üüripindade puudus. Sügisesel ajal alustatakse sageli ka uute töölepingutega, mis paneb inimesed liikuma ja ajutist eluaset otsima.
Tänavu sügisel on üüripakkumisi isegi 30-40% vähem, kui aasta tagasi. Vähene pakkumine sunnib inimesi valima mitte sellist üürikorterit, mis meeldib, vaid sellist, mida pakutakse. Napp valikuvõimalus on viinud üürihinnad tõusule. Käesoleval aastal on üürihinnad tõusnud suurusjärgus 20%.
Üürikorterite osakaal elamufondist on Tallinnas suurusjärgus 15%. Üüritulu maksuvabastus muudaks madalat tootlust pakkuvad sektori pisutki atraktiivsemaks, et turule võiksid tulla mõnedki uued üürikorterite pakkujad.
Ei ole vähetõenäoline, et pikemas perspektiivis võiksid meil tekkida ka üürimajad ehk hooned, kus üks üürileandja kogu maja korterhaaval üürile annab. Suuremate üürimajade ehk professionaalsete üürileandjate turule tulemine oleks eriti tervitatav.
Arenenud Euroopa riike eeskujuks seades võiks Eesti elamuturu perspektiiv olla, et 10-15-aasta pärast moodustab meil üüripindade osakaal eluruumidest tänase 15% asemel 25-35%. Laiem üüriturg võimaldaks esmalt üürikorteri vajajatele laiemat valikuvõimalust. Kindlasti aitaks laiem üüriturg hoida ära ka igasügisesed nõudluse kasvust tingitud hinnahüpped.
Tänane Eesti üüriturg on kitsas ja põhineb peaasjalikult eraisikutest üürileandjatel, kes üürivad välja ühte-kahte korterit. Üüriäri tootlus on madal ja üürileandjad ei ole motiveeritud uute üürikorterite turule toomisest.
Võimalus üürisektorit laiendada on anda eraisikutest eluruumide üürileandjatele üüritulu pealt tulumaksuvabastus. Tulumaksuvabastus kõrvaldaks anomaalia, kus üüritulult ei saa maha arvata tehtud kulutusi. Samuti looks maksuvabastus olulise eelduse üürituru laiendamiseks.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
