2003. aasta kinnisvaraturu määravad pangad

2002. a. kinnisvaraturg oli Eestis aktiivne. Läbi sai elatud kinnisvara hinnalangus, mis küll aasta lõpuks juba unustati. Tormiline kaubanduskeskuste arendamine ei paista peatuvat – Tallinnas on juba elanikkonna kohta kaubanduspindu 75% ELi tasemest. Olulise tõuke sai elamuehitus, kus kasutusse lubatud eluruumide arv tõotab 2002. a. kümneaastasest langustrendist tõususuunda pöörduda.

2003. a. ei saa kinnisvaraturul igav olema.

Oluliseks turuaktiivsuse määrajaks saab alanud aastal olema pankade laenupoliitika. Hansapank ja Ühispank on avaldanud, et 2003. a. laenuturult oodatakse kasvu 10%. 2002. a. novembri lõpu seisuga oli Eesti pankade poolt väljastatud eraisikulaenude jääk 12,7 miljardit krooni. Sellest 9 miljardit olid eluasemelaenud.

Alates 2000. aasta teisest poolest on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kvartaalne eluasemelaenude jääk kasvanud igas kvartalis 30 kuni 50 protsenti. Paljuski sellest on tulnud kiire kinnisvara hinnatõus. 2003. aastal eluasemelaenude jäägi kiire kasv jätkub, kuigi kasvutempo tõenäoliselt aeglustub.

Samal ajal on intressimäärad pidevalt alanenud. Ühest küljest on seda trendi määranud laenuintresside baasiks oleva euribori langus. Teise olulise faktorina on intressi madaldanud Eesti pankade võetava marginaali vähendamine. Euriborile suurt edasist langust ennustada on raske, küll aga võib arvata pankade marginaalide jätkuvat vähenemist.

Kasvanud hinnad on kinnisvaraturu tehingute arvu vähendanud. 2002. a. esimese kolme kvartali jooksul sõlmiti sama palju kinnisvaratehinguid kui 2001. aastalgi. Kokku sõlmiti mõlemal perioodil ligi 30000 kinnisvaratehingut. Tehingute väärtus aga kasvas 37% ehk 9,1 miljardilt 12,5 miljardi kroonini.

See trend näitab, et 2003. aastalt kinnisvaratehingute arvu olulist kasvu oodata ei saa. Pigem jääb tehingute arv samale tasemele, kuid vähem tehinguid tehakse “kallites” piirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Rohkem tehinguid tehakse piirkondades, kus seni kinnisvaraturg üsna passiivses seisus olnud.

Nii kandub hinnatõus senistest aktiivsetest piirkondadest kaugemale. Sellest tulenevalt võib 2003. aasta kinnisvaratehingute väärtuse kasvuks prognoosida 15% ehk jõudmist 20-21 miljardi kroonini.

Olulise suundumusena jätkub aktiivne elamuehitus ning korterite-majade ostu-müügitegevus. Teravnev konkurent hinnatõusule suurt ruumi ei anna. Tallinna ja selle ümbruse turu teise olulise arengusuundumusena tuleb märkida järjest suurema tähelepanu pööramist lao- ja tootmispindade sektorile. Marginaalset mõju maaturule annavad maaga spekuleerijad, kes välismaalastele maamüügi piiramisest loobumise ning eurokutse tõttu miljonieurolisi kasuminumbreid unes näevad.

2003. a. kinnisvaraturu prognoosid saavad lähtuma eelkõige pankade laenupoliitikast. Kui laenude väljastamine jääb madalaks, siis võib turul toimuda tehingute arvus tagasiminek. See tihendab konkurentsi vahendajate vahel, mis nõuab maaklerteenuse osutajate professionaalsuse jätkuvat kasvu. Kindel on see, et kinnisvaraturu laineharjalt ettepoole vaadates saab olema väga huvitav aasta.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine