LHV ja Kantar Emori uuring: üürikorterid võistlevad investeeringuna aktsiatega

LHV PankMärtsis tehti LHV tellimusel Kantar Emori uuring, millest selgub, et hoolimata nõrgemast majanduskeskkonnast ja kõrgemate intressimäärade mõjust kinnisvaraturule peetakse investeeringut üürikorterisse sama ligitõmbavaks kui aktsiaportfelli omamist.

Üürikorterit peavad heaks investeeringuks kõik vanuserühmad, kuid parimaks investeeringuks kõigist investeerimisvõimalustest peavad seda nooremad, 18–34aastased vastajad. Samas on noorte ootused kinnisvara tootluse suhtes kõige suuremad.

LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juhi Rait Riimi sõnul otsustas LHV tellida investeerimishoiakute uuringu seepärast, et jälgida, mis suunas liigub erainvestorite huvi kinnisvaravaldkonnas ja mida nad ootavad üürikorterite tootluselt muutunud majanduskeskkonnas.

Uuringust selgub, et kõik vanuseklassid ja sotsiaal-demograafilised rühmad eelistavad investeerida eelkõige aktsiatesse ning üürikorteritesse: heaks või parimaks investeerimisvõimaluseks peab aktsiaid 83% küsitletuist ja üürikortereid 73% küsitletuist. Kolmandal kohal on investeerimisvara eelistustes ärikinnisvara (47%) ja võlakirjad (39%), neile järgnevad krüptovara (21%) ning muud võimalused, sh mets ja väärismetallid.

Samuti uuriti, kuidas suhtutakse sellesse, kui üürikorterite turule sisenevad institutsioonilised investorid. 58% vastanuist suhtub sellesse neutraalselt või positiivselt, negatiivsemaid hinnanguid tuli rohkem noorematelt vastajatelt, kes enne seda hindasid üürikortereid kõige väärtuslikumaks ja tootlikumaks investeerimisvaraks.

Suurimad ootused üürikorterite tootluse suhtes on noorimatel vastajatel: 51% küsitletuist vanuses 18–24 leiab, et üürikorterite pealt võiks teenida üle 8% tootlust aastas, ja 15% vastanuist soovib näha vähemalt 12% tootlust. Kõige tagasihoidlikumad ootused on vanematel, üle 50aastastel vastanutel, kelle arvates võib üürikorterite tootlus jääda alla 3% aastas.

LHV pensionifondidele kuulub Tallinnas ja Riias 409 üürikorterit, mille koondtäitumus oli tänavuse esimese kvartali lõpu seisuga 96,6%. LHV kinnisvarainvesteeringute juhi sõnul näitab pensionifondide kogemus üürikorteritesse investeerimisel, et üürikorterite rahavoo tootlus on u 5% aastas, kuid sellele lisandub tootlus, mis tuleneb korterite väärtuse pikaajalisest kasvust. Nimelt on Tallinna korterite viimase 19 aasta hinnatõus olnud keskmiselt u 7% aastas, kusjuures vaadeldavasse perioodi jääb ka kinnisvarahindade langus 2008.–2009. aasta finantskriisi ajal.

LHV lipulaeva, pensionifondi L kinnisvarainvesteeringud näitasid 2022. aastal 15,3% tootlust. Siia varaklassi kuuluvad nii otse tehtud kinnisvarainvesteeringud kui ka kinnisvara- ja metsafondid. Varaklassina moodustab kinnisvara fondis L veidi üle 20%. „Viimasel kuuel aastal on LHV pensionifondid aktiivselt investeerinud elukondlikku kinnisvarasse. Usun, et kui tekivad soodsad ostuvõimalused, kasvab selle osatähtsus meie portfellis veelgi, sest üüriraha on stabiilne tootluse tootja,“ sõnas Rait Riim.

Tähelepanu väärib see, et just nooremad vastajad, kes suhtusid uuringus institutsiooniliste investorite üüriturule tulekusse pigem skeptiliselt, on ise kõige aktiivsemad üürikorterite kliendid. Sama kinnitab ka pensionifondide korterite üürnike statistika: kõige suurema osakaaluga (33%) on just nooremad, 25–34aastased kliendid. Eurostati andmetel üürib oma eluruumi 18,4% Eesti elanikkonnast, samas kui Euroopas on see näitaja ligi 30,1%. Euroopa riikide suundumus näitab, et mida arenenum riik, seda rohkem on tema turul üürikortereid: edetabeli tipus on Saksamaa (50,9% üürikortereid), Austria (45,8%) ja Taani (40,8%) ning kõige vähem on üürikortereid Rumeenias (4,7%), Ungaris (8,3%) ja Horvaatias (9,5%). LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim leiab, et kuigi eestlased eelistavad ise omada kodu, võiks tulevikus Eestis üüripindade osakaal olla samuti kaks korda suurem ning viimaste aastate muutused kinnisvaraturul näitavadki nende osatähtsuse kasvu.

LHV tellitud Kantar Emori küsitluses osales 1102 inimest vanuses 18–84.

LHV pensionifonde haldab LHV Varahaldus. LHV II ja III samba pensionifondidel on ligikaudu 165 000 klienti. LHV pakub nii aktiivselt kui ka passiivselt juhitud II ja III samba pensionifonde, mille maht kokku on ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Pensionifondi L viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmine geomeetriline tootlus on vastavalt 6,30%, 5,85% ja 4,67%.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

05.06.2023 Kuidas tulla toime “raske” kliendiga?