Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Nordecon: 2019. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

NordeconBörsiteade sisaldab: Nordecon AS 2019. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud finantsaruandeid (auditeerimata) ning ülevaadet aruandeperioodi majandustulemust oluliselt mõjutanud sündmustest.

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinna ja Nordeconi koduleheküljel (http://www.nordecon.com/investorile/finantsaruanded/vahearuanded).
Aruandeperioodi kohta käiv investorpresentatsioon on lisatud manusena börsiteatele ja avalikustatud Nordeconi kodulehel (http://www.nordecon.com/investorile/investorite-presentatsioonid).

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘00031.12.201931.12.2018
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid7 0327 678
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded37 00331 627
Ettemaksed1 8131 383
Varud22 65520 444
Käibevara kokku68 50361 132
 
Põhivara
 
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud2 3692 266
Pikaajalised finantsinvesteeringud2626
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded8 4358 225
Kinnisvarainvesteeringud5 5305 526
Materiaalne põhivara19 00212 288
Immateriaalne põhivara14 73614 674
Põhivara kokku50 09843 005
VARA KOKKU118 601104 137
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused11 0589 374
Võlad hankijatele40 72634 954
Muud võlad7 9665 187
Ettemaksed7 3553 932
Eraldised7161 013
Lühiajalised kohustused kokku67 82154 460
 
Pikaajalised kohustused
 
Laenukohustused16 32614 830
Võlad hankijatele9898
Muud võlad17771
Eraldised1 425969
Pikaajalised kohustused kokku18 02615 968
KOHUSTUSED KOKKU85 84770 428
OMAKAPITAL
Aktsiakapital14 37916 321
Omaaktsiad-660-693
Ülekurss635618
Kohustuslik reservkapital2 5542 554
Realiseerumata kursivahed1 1691 992
Jaotamata kasum12 37210 896
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital30 44931 688
Mittekontrolliv osalus2 3052 021
OMAKAPITAL KOKKU32 75433 709
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU118 601104 137

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 IV kv 201912k 2019IV kv 201812k 2018
Müügitulu61 271233 50855 908223 496
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu-57 229-221 745-52 563-213 463
Brutokasum 4 04211 7633 34510 033
   
Turunduskulud-149-784-156-626
Üldhalduskulud-2 169-6 837-1 748-6 725
Muud äritulud1873152471 471
Muud ärikulud-145-193-49-122
Ärikasum 1 7664 2641 6394 031
   
Finantstulud621 277190431
Finantskulud-213-1 219-168-909
Finantstulud ja –kulud kokku -1515822-478
    
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum -37 585 -9 835
   
Maksustamiseelne kasum 1 5784 9071 6524 388
Tulumaks-324-77715-567
Puhaskasum 1 2544 1301 6673 821
 
Muu koondkasum:
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
     
Realiseerumata kursivahed-42-823-105-3
Kokku muu koondkasum (kahjum) -42-823-105-4
KOKKU KOONDKASUM 1 2123 3071 5623 818
   
 Puhaskasum:     
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa8353 3671 4093 381
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa419763258440
Kokku puhaskasum 1 2544 1301 6673 821
Koondkasum:     
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa7932 5441 3043 378
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa419763258440
Kokku koondkasum 1 2123 3071 5623 818
   
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta
emaettevõtte aktsionäridele:
     
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes0,030,110,040,11
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes0,030,110,040,11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´00012k 201912k 2018
Rahavood äritegevusest  
Laekumised ostjatelt277 941269 292
Maksed hankijatele-239 901-232 669
Makstud käibemaks-6 816-8 269
Maksed töötajatele ja töötajate eest-22 989-22 593
Makstud tulumaks-232-596
Netorahavoog äritegevusest8 0034 692
Rahavood investeerimistegevusest  
Materiaalse põhivara soetamine-594-534
Immateriaalse põhivara soetamine00
Materiaalse põhivara müük3771 784
Kinnisvarainvesteeringu soetamine0-88
Kinnisvarainvesteeringu müük01 300
Antud laenud-74-12
Antud laenude laekumised1314
Saadud dividendid489460
Saadud intressid910
Netorahavoog investeerimistegevusest2202 934
Rahavood finantseerimistegevusest  
Saadud laenud3 7052 898
Saadud laenude tagasimaksed-4 032-4 671
Rendimaksed-3 276-1 879
Makstud intressid-1 004-737
Makstud dividendid-2 360-2 627
Aktsiakapitali vähendamine-1 892-1 847
Muud maksed-40
Netorahavoog finantseerimistegevusest-8 863-8 863
Rahavoog kokku-638-1 237
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul7 6788 915
Valuutakursimuutused-80
Raha jäägi muutus-638-1 237
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul7 0327 678

Ettepanek dividendideks ja aktsiakapitali vähendamiseks

Juhatuse teeb nõukoguga kooskõlastatult ettepaneku aktsionäridele 2020. aastal 2019. aasta eest maksta dividendideks 0,06 eurot aktsia kohta (kokku 1 892 tuhat eurot). Oma aktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi.
Lisaks on tuumikaktsionär informeerinud juhatust oma plaanist esitada aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepanek vähendada aktsiakapitali 1 943 tuhat eurot (0,06 eurot ühe aktsia kohta). Kirjeldatud otsuse vastuvõtmisel väheneb aktsiakapital 14 379 tuhandelt eurolt 12 436 tuhandele eurole. Aktsiakapitali vähendataks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel, aktsiate arv jääks samaks, 32 375 483 aktsiat, s.h. seisuga 31.12.2019 846 898 omaaktsiat.

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Jätkuvalt tihedates konkurentsitingimustes on Kontserni brutokasumlikkus võrreldes eelmise aruandeperioodiga paranenud. Nordeconi kontserni brutokasum 2019. aastal oli 11 763 tuhat eurot (2018: 10 033 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 5,0% (2018: 4,5%). Arvestatav brutokasumlikkuse paranemine on toimunud hoonete segmendis, kus kasumlikkus oli 2019. aastal 6,3% ning IV kvartalis 8,8% (2018. aasta 4,7%, IV kvartal 8,3%). Seevastu rajatiste segmendi kasumlikkus on võrreldes eelmise aastaga tuntavalt langenud, moodustades 2019. aastal 3,5% ning IV kvartalis 1,9% (2018. aasta 5,6%, IV kvartal 1,9%) ning segmendi kasumlikkusega ei saa kindlasti rahul olla. Rajatiste segment koosneb valdavalt teedeehituse ja teehoolde lepingulistest töödest. Teedeehituses, mis on investeeringute mahukas, on vajalik teatav kriitiline hulk tööd, et saada katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfalti tootmiseks ja – paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Teehoolde tulemuse peamiseks mõjutajaks on ilmastik. 2019. aasta kahe esimese kuu äärmiselt keerulised ilmastikuolud mõjutasid negatiivselt riigimaanteede hooldelepingute kasumlikkust. Uute teedeehituse tööde keskmine maksumus on vähenenud, mis omakorda on suurendanud pakkumisel osalevate ettevõtete arvu. Suurenenud on vahe töövõtjate asfaltbetooni tootmise võimekuse ning turu nõudluse vahel, tootmisvõimekus ületab nõudlust hinnanguliselt vähemalt 25%. Kõik see mõjutab pakkumiste hinda negatiivselt ning Kontsern ei ole olnud teedeehituse objektide riigihangetel piisavalt edukas. Jätkub sisendite kallinemine, mis eriti tuntavalt avaldab mõju peatöövõtuettevõtete kasumlikkusele. Statistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9% Võrreldes 2018. aasta keskmisega, kallines möödunud aastal tööjõud 4,3%, masinate kasutamine 2,0% ja materjalide hind 0,7%.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2019. aastal 6 837 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 2,0% (2018: 6 725 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust moodustas 2,9% (2018: 3,0%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2019. aastal 4 264 tuhat eurot (2018: 4 031 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 7 300 tuhat eurot, EBITDA määr müügitulust oli 3,1% (2018: 6 021 tuhat eurot ja 2,7%).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Ukraina grivna tugevnes aruandeperioodil euro suhtes ligikaudu 20% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest valuutakursi kasumit aruandeperioodil summas 1 044 tuhat eurot (2018: 147 tuhat eurot). Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes aruandeperioodil ligikaudu 2%. Finantskuludes on Rootsi krooni kursikahjumit kajastatud summas 196 tuhat eurot (2018: 121 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest. Lisaks on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 221 tuhande eurot võrra intressikulud, mis on tingitud rendiarvestuse arvestuspõhimõtete muutusest.
Kontserni puhaskasumiks kujunes 4 130  tuhat eurot (2018: 3 821 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskasumi osa moodustas 3 367 tuhat eurot (2018: 3 381 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2019. aasta äritegevuse netorahavoog moodustas 8 003 tuhat eurot (2018: 4 692 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2019. aastal oli 220  tuhat eurot (2018: 2 934 tuhat eurot). Rahavoogu mõjutasid eelkõige põhivara investeeringud summas 594 tuhat eurot (2018: 534 tuhat eurot) ning materiaalse põhivara müük summas  377 tuhat eurot (2018: 1 784 tuhat eurot)  ja saadud dividendid summas 489 tuhat eurot (2018: 460 tuhat eurot). Võrreldaval, 2018. aastal, mõjutas investeerimistegevuse rahavoogu kinnisvarainvesteeringu müük summas 1 300 tuhat eurot.
Finantseerimistegevuse rahavoog 2018. aastal oli -8 863 tuhat eurot (2018: -8 863 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 3 705 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (2018: 2 898 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 4 032 tuhat eurot (2018: 4 671 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid  3 276 tuhat eurot (2018: 1 879 tuhat eurot). Rendimaksete suurenemise põhjuseks on rendiarvestuse arvestuspõhimõtete muutus. Dividende maksti 2019. aastal 2 360 tuhat eurot (2018: 2 627 tuhat eurot). Aktsiakapitali vähendamise väljamaksed moodustasid aruandeperioodil 1 892 tuhat eurot (2018: 1 847 tuhat eurot).
Seisuga 31.12.2019 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 7 032 tuhat eurot (31.12.2018: 7 678 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja201920182017
Müügitulu, tuhat eurot233 508223 496231 387
Müügitulu muutus4,5%-3,4%26,2%
Puhaskasum, tuhat eurot4 1303 8211 725
Puhaskasum emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot3 3673 3811 388
Keskmine aktsiate arv, tk31 528 58531 528 58530 913 031
Puhaskasum aktsia kohta (EPS), eurot0,110,110,04
Üldhalduskulude määr müügitulust2,9%3,0%3,0%
EBITDA, tuhat eurot7 3006 0213 123
EBITDA määr müügitulust3,1%2,7%1,3%
Brutokasumi määr müügitulust5,0%4,5%3,8%
Ärikasumi määr müügitulust1,8%1,8%0,5%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita1,7%1,3%0,5%
Puhaskasumi määr müügitulust1,8%1,7%0,7%
Investeeritud kapitali tootlus10,0%8,4%5,9%
Omakapitali tootlus12,4%11,2%4,8%
Omakapitali osakaal27,6%32,4%30,8%
Vara tootlus3,7%3,5%1,6%
Finantsvõimendus33,8%28,5%32,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja1,011,121,11
 31.12.201931.12.201831.12.2017
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot227 568100 352144 122

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

2019. aastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 11% kogu müügitulust, mis on viimaste aastate suurim.

 201920182017
Eesti89%93%94%
Ukraina2%4%2%
Rootsi5%2%3%
Soome4%1%1%

2019. aasta Soome müügitulu on Kontserni ajaloo suurim. Kõige suuremaks projektiks on alltöövõtuna Raitinkartano kaubanduskeskuse ja kortermaja betoonkonstruktsioonide ehitamine. Aastataguse perioodiga võrreldes on suurenenud ka Rootsi müügitulu, mõjutajaks 2019. aastal sõlmitud kaks uut korterelamute ehituse peatöövõtulepingut ning betoonitööde alltöövõtuleping Põhja-Rootsi rajatava tuulepargi 73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamiseks. Ukraina osakaal müügitulus on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ligikaudu poole võrra.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti.

2019. aasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus võimalikult tasakaalustatuna, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus.
Kontserni 2019. aasta müügitulu oli 233 508 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aastaga, mil vastav näitaja oli 223 496 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 4,5%. Hoonete müügitulu on suurenenud ligikaudu 4% ning rajatiste müügitulu 7% võrreldes 2018. aastaga. 2019. aastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 169 124 ja 64 023 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 162 909 ja 60 086 tuhat eurot.  Müügitulu struktuuri peegeldavad ka Kontserni ehituslepingute teostamata tööde mahud, kus jätkuvalt on ülekaalus hoonete segment.

Tegevussegmendid201920182017
Hooned70%72%74%
Rajatised30%28%26%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima osakaaluga jätkuvalt ärihoonete alamsegment, kus müügitulu on jäänud võrreldavale tasemele 2018. aastaga. Aruandeperioodil töös olnud suuremad objektid olid Tallinnas Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitamine, Liimi tn 1B kinnistule 8-korruselise majutushoone ning Tammsaare tee 92 kinnistule 8-korruselise parkimismaja-ärihoone betoonkarkassi projekteerimine ja ehitamine. Lisaks Tartus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimismaja projekteerimine ja ehitamine.
Võrreldes 2018. aastaga on enim on suurenenud müügitulu ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegmentides, kasvades vastavalt 14% ja 16%.  Aruandeaastal valminud ja tellijatele üleantud suuremamahulised ühiskondlikud hooned olid: Tallinnas Sisekaitseakadeemia õppehoone, Kohtla-Järve riigigümnaasiumi hoone, Rae vallas Peetri spordi- ja vaba aja keskus, Tapa linnas asuv Kaitseväe Tapa linnaku komplekteerimisala  ja Jõhvi sõjaväelinnaku 300-kohaline kasarmu.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas ja selle lähiümbruses. Neist suuremahulisemad aruandeaastal valminud objektid olid Sõjakooli III ja IV etapp, Lesta 10,  Sammu 6 ning Valge 16 asuvad korterelamud. Lisaks mõjutavad alamsegmendi müügitulu Rootsis sõlmitud lepingud, kus jätkuvad tööd kolme elamuarendusprojektiga.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, Nõmme tee 97, 21 korteriga 4-korruselise korterelamu ning Tartus, Aruküla teel, kolme 10 korteriga korterelamu ehitus ja müük. Tallinnas jätkub Võidujooksu 8c asuva 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee). Aruandeperioodi omaarenduste müügitulu moodustas kokku 6 528 tuhat eurot (2018: 9 369 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendis oli suuremateks töös olevateks objektideks Maardus Kaldase tee lao- ja büroohoone ehitus, Rakvere Farmid AS-i (EKSEKO)  sigala nuumaosakonna V etapi rekonstrueerimistööd, Tallinna Betooni tänaval ehitatavad mikrolaod ning Pärnus Savi tänaval äri- ja laohoone ehitus. Võrreldes eelmiste perioodidega on  oluliselt vähenenud põllumajandussektori tellimuste osakaal, mis on alamsegmendi mahtude vähenemise üheks põhjuseks. Aruandeaastal vähenes alamsegmendi müügitulu 2018. aastaga võrreldes ligikaudu 48%.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis201920182017
Ärihooned36%35%25%
Ühiskondlikud hooned29%25%19%
Korterelamud27%25%30%
Tööstus- ja laohooned8%15%26%

Mitme aasta järel on rajatiste segmendis vähenenud teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi osakaal, kuid seda pigem üksikute suuremahuliste muude rajatiste projektide tõttu. Üldist trendi, mis annaks alust eeldada, et suurenevad investeeringud muudesse valdkondadesse, kui teedeehitus- ja hooldus, ei ole täheldada. Teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendis moodustas aruandeperioodil olulise osa käibest 2018. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel asuvale Pikknurme-Puurmani lõigule 2+1 möödasõidualade ning Kuusalu vallas Kaitseväe keskpolügooni teede ja sildade ehitus. 2019. aastal sõlmitud lepingutest andis olulisema osa käibesse kaks suuremahulist lepingut: põhimaantee nr 7 Riia-Pihkva Missoküla-Hindsa vahelise 8-kilomeetrilise ja Misso aleviku vahelise 2-kilomeetrise teelõigu ja Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede ehitus. Märkimisväärse mahu müügitulust moodustab Riigimetsa Majandamise Keskusele metsateede korrastamise tööde teostamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Aruandeaastal lõpetati Balticconnectori gaasitrassi maismaaosa Kiili – Paldiski lõigu ehitus, mis moodustab olulise osa muude rajatiste alamsegmendi mahust. Alamsegmendi müügitulu mõjutab ka Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine, kus tööd jätkuvad 2020. aastal.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis201920182017
Teedeehitus ja –hooldus<td style=”width:169.14px;;t
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark