Nordecon: 2020. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon2020. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordeconi kontserni 2020. aasta I poolaasta äritegevuse tulemusi iseloomustab aastataguse perioodiga võrreldes oluline müügitulu kasv, bruto- ja ärikasumi marginaali paranemine ning Ukraina grivna langustest põhjustatud valuutakursi kahjud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud teostamata tööde portfell, millele juulis lisandus märkimisväärses mahus uusi sõlmitud lepinguid. Samas on oluliselt langenud uute eratellimuste maht, mis on otseselt seotud ülemaailmse COVID-19 kriisi mõju ja majanduskeskkonna järsu halvenemisega. Ühelt poolt on suurenenud ehitustööde tellijate poolne hinnasurve peatöövõtuettevõtetele, teisalt ei ole aga sisendhindade oodatud langust siiski toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tugeva surve alla.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.06.2020 31.12.2019
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 9 421 7 032
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 53 272 37 563
Ettemaksed 3 987 1 813
Varud 22 856 21 142
Käibevara kokku 89 536 67 550
 
Põhivara
 
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 316 2 369
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 575 8 435
Kinnisvarainvesteeringud 6 301 5 530
Materiaalne põhivara 18 401 19 002
Immateriaalne põhivara 14 815 14 736
Põhivara kokku 49 434 50 098
VARA KOKKU 138 970 117 648
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 215 11 058
Võlad hankijatele 51 339 40 730
Muud võlad 10 492 7 954
Ettemaksed 9 824 6 391
Eraldised 628 716
Lühiajalised kohustused kokku 89 498 66 849
 
Pikaajalised kohustused
 
Laenukohustused 8 776 16 326
Võlad hankijatele 2 889 98
Muud võlad 177 177
Eraldised 1 731 1 425
Pikaajalised kohustused kokku 13 573 18 026
KOHUSTUSED KOKKU 103 071 84 875
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 984 1 169
Jaotamata kasum 13 723 12 383
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 32 615 30 460
Mittekontrolliv osalus 3 284 2 313
OMAKAPITAL KOKKU 35 899 32 773
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 138 970 117 648

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 6k 2020 II kv 2020 6k 2019 II kv 2019 2019
Müügitulu 136 798 81 874 100 441 65 917 234 071
Müüdud toodangu kulu 130 791 77 055 97 147 62 669 222 302
Brutokasum 6 007 4 819 3 294 3 248 11 769
     
Turunduskulud -202 -74 -498 -152 -784
Üldhalduskulud -3 860 -2 061 -3 048 -1 555 -6 837
Muud äritulud 178 29 67 11 315
Muud ärikulud -110 -57 -20 -7 -193
Ärikasum (kahjum) 2 013 2 656 -205 1 545 4 270
     
Finantstulud 249 193 495 224 1 277
Finantskulud -1 241 338 -663 -299 -1 219
Finantstulud ja –kulud kokku -992 531 -168 -75 58
       
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum  479  510  252  302  585
     
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 1 500 3 697 -121 1 772 4 913
Tulumaks -81 -81 -453 -453 -764
Puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
 
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
         
Realiseerumata kursivahed 815 -434 -262 -218 -823
Kokku muu koondkasum (kahjum) 815 434 262 218 -823
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
     
 Puhaskasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -156 2 513 -793 1 169 3 378
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
Koondkasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 659 2 079 -1 055 951 2 555
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku koondkasum (kahjum) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:          
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 6k 2020 6k 2019
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt 154 207 108 300
Maksed hankijatele -132 626 -93 163
Makstud käibemaks -6 055 -2 104
Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 658 -11 385
Makstud tulumaks -81 -146
Netorahavoog äritegevusest 1 787 1 502
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -102 -165
Materiaalse põhivara müük 165 99
Tütarettevõtte soetus -2 0
Tütarettevõtte soetusega saadud raha 3 605 0
Antud laenud -14 -14
Antud laenude laekumised 21 6
Saadud dividendid 251 244
Saadud intressid 5 5
Netorahavoog investeerimistegevusest 3 929 175
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 1 228 3 328
Saadud laenude tagasimaksed -2 077 -2 265
Rendimaksed -1 487 -1 574
Makstud intressid -508 -481
Makstud dividendid -472 -2 129
Netorahavoog finantseerimistegevusest -3 316 -3 121
Rahavoog kokku 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 7 032 7 678
Valuutakursimuutused -11 -14
Raha jäägi muutus 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 9 421 6 220

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2020. aasta I poolaastal oli 6 007 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 3 294  tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga paranes brutokasumlikkus tuntavalt, moodustades I poolaastal 4,4% (I poolaasta 2019: 3,3%) ning II kvartalis 5,9% (II kvartal 2019: 4,9%). Mõlemad ärisegmendid, nii hooned kui rajatised, olid I poolaastal ja II kvartalis kasumlikud. Hoonete segmendi kasumlikkus, mis moodustas I poolaastal 5,0% ning II kvartalis 5,5%, vähenes mõnevõrra võrreldes 2019. aasta sama perioodiga (I poolaasta 2019 5,5% ja II kvartal 6,1%). Kasumlikkuse vähenemise peamiseks põhjuseks oli Rootsis lõpetatud kahjumlik elamuehituse projekt. Rajatiste segmendi kasumlikkust suudeti aga tuntavalt parandada, mida toetas varasem teedeehituse hooaja algus ning tugev tööde portfell.  Asfaltbetooni tootmismaht on II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, andes katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfaltbetooni tootmiseks ja  paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Rajatiste segmendi kasumlikkus oli I poolaastal 3,4% ja II kvartalis 8,7%, 2019 sama periood vastavalt -1,4% ja 3,5%.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2020. aasta I poolaastal 3 860 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud suurenenud ligikaudu 27% (I poolaasta 2019: 3 048 tuhat eurot). Suurenemise põhjuseks on kasvanud tööjõukulud ja  kulum. Lisaks mõjutab üldkulude kasvu Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni tütarettevõtteks. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 2,8% (I poolaasta 2019: 2,9%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2020. aasta I poolaastal 2 013 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 205 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 694 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 1 281 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes aruandeperioodil euro suhtes 11,8% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kahjumit aruandeperioodil summas 704 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kasum 377 tuhat eurot). Rootsi krooni kurss ei ole 2020. aasta I poolaastal euro suhtes oluliselt muutunud. Finantstuludes on Rootsi krooni kursikasumit kajastatud summas 132 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 206 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest. Arvestustehniliselt tähendas valuutakursside muutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 815 tuhande euro võrra (I poolaasta 2019: -262 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 419 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 574 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele osa moodustas -156 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 793 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2020. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 1 787 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 1 502 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutajaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli 3 929 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 175 tuhat eurot). Enim mõjutab rahavoogu Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot. Rahavoogu mõjutasid lisaks veel materiaalse põhivara investeeringud summas 102 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 165 tuhat eurot) materiaalse põhivara müük summas 165 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 99 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 251 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 244 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli -3 316 tuhat eurot (I poolaasta 2019: -3 121 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 1 228  tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2019: 3 328 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 2 077  tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 265 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 1 487 tuhat eurot (I poolaastal 2019: 1 574 tuhat eurot). Dividende maksti 2020. aasta I poolaastal 472 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 129 tuhat eurot).
Seisuga 30.06.2020 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 421 tuhat eurot (30.06.2019: 6 220 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Müügitulu, tuhat eurot 136 798 100 441 105 658 234 071
Müügitulu muutus 36% -5% 2% 4,7%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot 1 419 -574 -524 4 149
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -156 -793 -532 3 378
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 30 986 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot 0,00 -0,03 -0,02 0,11
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 3,0% 3,2% 2,9%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 2,9% 3,1% 2,9%
EBITDA, tuhat eurot 3 694 1 281 606 7 311
EBITDA määr müügitulust 2,7% 1,3% 0,6% 3,1%
Brutokasumi määr müügitulust 4,4% 3,3% 3,0% 5,0%
Ärikasumi määr müügitulust 1,5% -0,2% -0,4% 1,8%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 1,5% -0,3% -0,4% 1,7%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,0% -0,6% -0,5% 1,8%
Investeeritud kapitali tootlus 3,3% 0,6% 0,5% 10,0%
Omakapitali tootlus 4,1% -1,8% -1,6% 12,5%
Omakapitali osakaal 25,8% 25,5% 25,4% 27,9%
Vara tootlus 1,1% -0,5% -0,4% 3,7%
Finantsvõimendus 26,8% 36,7% 35,2% 33,8%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,00 0,93 0,98 1,01
  30.06.2020 30.06.2019 30.06.2018 31.12.2019
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 187 018 179 691 131 552 227 545

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on jätkuvalt suurenenud. 2020. aasta I poolaastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 12% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 9%.

  6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Eesti 88% 91% 93% 89%
Rootsi 6% 2% 2% 5%
Soome 5% 4% 1% 4%
Ukraina 1% 3% 4% 2%

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt suurenenud Rootsi turu osakaal müügitulus. Töös oli kolm hoonete ehituse valdkonna peatöövõtulepingut ning üks betoonitööde alltöövõtuleping. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis ning on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ukraina müügitulu ja osakaal Kontserni mahtudest on vähenenud.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2020. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni 2020. aasta I poolaasta müügitulu oli 136 798 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 100 441 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 36%. Müügitulu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on, tulenevalt teostamata tööde portfelli mahust 2019. aasta lõpul,  igati ootuspärane ning kasv tugineb hoonete segmendi kasvule, mis moodustas 48%. Rajatiste segmendi maht jäi võrreldavale tasemele 2019. aasta I poolaastaga.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2020. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 112 607 ja 24 106 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 76 065 ja 24 213 tuhat eurot.

Tegevussegmendid 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Hooned 81% 74% 76% 70%
Rajatised 19% 26% 24% 30%

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud kõikide hoonete segmendi alamsegmentide mahud. Valdava osa müügitulust annavad ühiskondlike- ja ärihoonete ning korterelamute alamsegmentide mahud, jätkuvalt on aga tagasihoidlik tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht.
Suurima käibega on hoonete segmendis ühiskondlike hoonete alamsegment, kus on võrreldes 2019. aasta 6 kuuga toimunud ka suurim müügitulu kasv, suurenedes üle kahe korra.  Suuremad objektid olid:  Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskus, Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks, Tallinna lähistel Järveküla aleviku põhikool – Kindluse Kool ning Tartu Annelinna Gümnaasium.
Ärihoonete alamsegmendi aruandeperioodil  töös olnud suuremad objektid asuvad Tallinnas: Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ehitus ja II etapi betoneerimistööd ning Rotermann City seitsmekorruselise ärihoone ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitus.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteerimine ja ehitamine. Jätkuvalt annab olulise panuse alamsegmendi müügitulusse korterelamute ehitus Rootsis.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, aadressil Võidujooksu 8c, 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee).  2020. aasta I poolaasta omaarenduste müügitulu moodustas kokku 2 354 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 3 792 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht ning ka osakaal on suurenenud võrreldes 2019. aasta I poolaastaga. Samas on töös olevate objektide maksumused vähenenud, moodustades keskmiselt 2 mln. eurot.  Teostamata tööde portfelli alusel võib eeldada, et ka käesoleval aastal jääb alamsegmendi maht tagasihoidlikuks.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Ühiskondlikud hooned 34% 24% 26% 29%
Ärihooned 30% 35% 36% 36%
Korterelamud 27% 33% 23% 27%
Tööstus- ja laohooned 9% 8% 15% 8%

Rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse alamsegment. Olulise osa käibest moodustab 2019. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede, Võru-Räpina maanteel asuva Vinso-Kirmsi teelõigu rekonstrueerimine ja Kaitseväe keskpolügooni põhja- ja lõunaosa teede ehitus. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Muude rajatiste alamsegmendi mahtu mõjutab eelkõige Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine.
Jätkus Sillamäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehitus, mis moodustab olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

7 + 2 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!