Nordecon: 2022. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon2022. aasta I kvartali märgusõnadeks on kontserni jaoks esiteks hüppeline müügitulu kasv ja samal ajal terav sisendhindade tõus. Müügitulu kasv on seotud eelmistel perioodidel sõlmitud ehituslepingute täitmisega. Sisendhinnad on tõusnud valdavalt Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide tulemusel, lisaks hinnatõusule on oluline mõju ka materjalide tarneraskustel. Need on ehitusturul põhjustanud projektide järsu kallinemise ning uute projektide alustamise edasilükkumise. Turuosalised ootavad olukorra selginemist ja uut tasakaalupunkti hindades, et jätkata tavapärast toimimist, milleks on vajalikud pikaajalised kokkulepped ja tarnekindlus.

Kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 68 453 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes müügitulu 39,7%.  Müügitulu kasv tugineb hoonete segmendi müügitulu kasvule, samas kui rajatiste segmendi müügitulu kahanes.

Kontserni 2022. aasta I kvartali brutokasumlikkus oli 1,7% (I 2021: -0,2%). Aruandeperioodi kasum teeniti hoonete ehituse segmendis. Tulenevalt ehituse sesoonsusest mõjutavad I kvartali tulemust, eelkõige rajatiste segmendis, suur katmata püsikulude osa. Peamiselt puudutab see teedeehituse asfaltbetooni tootmise ja paigalduse osa, mille püsikuludest suure osa moodustab vajaliku tehnika kulu. Rajatiste segmendi marginaali langust mõjutab ka müügitulu 50%line vähenemine.

Kontserni puhaskasumit mõjutas oluliselt välisturgudel toimuv. Swencn AB võlausaldajate poolt kiideti heaks saneerimiskava, mille kohaselt kuulub võlausaldajatele tasumiseks 25% esitatud nõuetest. Selle tulemusena on aruandeperioodil kajastatud muu ärituluna 1 560 tuhat eurot. Aruandeperioodil hinnati alla kontserni Ukrainas asuvale sidusettevõttele V.I. Center TOV antud laen summas 825 tuhat eurot. Allahindluse vajadus on tekkinud seoses arendusprojektide valmimise edasilükkumisega.

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2022 oli 251 781 tuhat eurot, mis on ligikaudu 11% vähem võrreldes  seisuga 31.03.2021.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 31.03.2022 31.12.2021
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 5 617 9 031
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 50 815 48 091
Ettemaksed 6 396 4 947
Varud 24 922 25 637
Käibevara kokku 87 750 87 706
Põhivara  
Pikaajalised finantsinvesteeringud 76 76
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 434 9 206
Kinnisvarainvesteeringud 8 233 5 599
Materiaalne põhivara 17 626 17 433
Immateriaalne põhivara 15 070 15 051
Põhivara kokku 49 439 47 365
VARA KOKKU 137 189 135 071
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 401 16 289
Võlad hankijatele 56 119 57 324
Muud võlad 8 683 7 459
Ettemaksed 13 076 11 539
Eraldised 1 286 707
Lühiajalised kohustused kokku 96 565 93 318
Pikaajalised kohustused  
Laenukohustused 7 153 7 405
Võlad hankijatele 3 433 4 178
Eraldised 2 076 2 044
Pikaajalised kohustused kokku 12 662 13 627
KOHUSTUSED KOKKU 109 227 106 945
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 2 102 1 948
Jaotamata kasum 5 422 6 341
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 24 432 25 197
Mittekontrolliv osalus 3 530 2 929
OMAKAPITAL KOKKU 27 962 28 126
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 137 189 135 071


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 3k 2022 3k 2021 2021
Müügitulu 68 453 48 987 288 534
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu -67 306 -49 079 -284 513
Brutokasum (kahjum) 1 147 -92 4 021
 
Turunduskulud -71 -107 -559
Üldhalduskulud -1 601 -1 471 -6 053
Muud äritulud 1 753 35 519
Muud ärikulud -278 -23 -2 264
Ärikasum (kahjum) 950 -1 658 -4 336
 
Finantstulud 67 405 958
Finantskulud -1 335 -289 -1 320
Finantstulud ja –kulud kokku -1 268 116 -362
   
 
Maksustamiseelne kahjum -318 -1 542 -4 698
Tulumaks 0 -369 -808
Puhaskahjum -318 -1 911 – 5 506
 
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
     
Realiseerumata kursivahed 154 -181 -475
Kokku muu koondkasum 154 -181 -475
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) -164 -2 092 -5 981
 
 Puhaskasum (kahjum):      
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -919 -1 564 -6 310
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 601 -347 804
Kokku puhaskasum (kahjum) -318 -1 911 -5 506
Koondkasum (kahjum):      
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -765 -1 745 -6 785
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 601 -347 804
Kokku koondkasum (kahjum) -164 -2 092 -5 981
 
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum per aktsia -0,03 -0,05 -0,20
Lahustatud puhaskasum per aktsia -0,03 -0,05 -0,20

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 3k 2022 3k 2021
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt 81 287 68 075
Maksed hankijatele -76 240 -59 677
Makstud käibemaks -2 011 -2 338
Maksed töötajatele ja töötajate eest -5 947 -6 215
Makstud tulumaks -150 -458
Kokku -3 061 -613
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -63 -43
Materiaalse põhivara müük 200 71
Antud laenud 0 -5
Antud laenude laekumised 3 5
Saadud dividendid 6 0
Saadud intressid 2 2
Kokku 148 30
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 832 5
Saadud laenude tagasimaksed -300 -606
Makstud dividendid 0 -1 884
Rendimaksed -786 -806
Makstud intressid -239 -277
Muud maksed -3 -10
Kokku -496 -3 578
Rahavoog kokku -3 409 -4 161
Perioodi algul 9 031 12 576
Valuutakursimuutused -5 1
Raha jäägi muutus -3 409 -4 161
Perioodi lõpul 5 617 8 416


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Aruandeperioodi iseloomustavateks märksõnadeks on jätkuvalt materjalide tarneraskused ning hinnatõus, mille mõju ei ole täies ulatuses veel avaldunud tulenevalt pidevalt muutuvast olukorrast tarneahelates. Nordeconi kontserni brutokasum 2022. aasta I kvartalis oli 1 147 tuhat eurot (I 2021: kahjum 92 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus oli 1,7% (I kvartal 2021: -0,2%). Aruandeperioodi kasum teeniti hoonete ehituse segmendis, mille marginaal oli 4,1% (I kvartal 2021: 2,1%). Tulenevalt ehituse sesoonsusest mõjutavad I kvartali tulemust, eelkõige rajatiste segmendis, suur katmata püsikulude osa. Peamiselt puudutab see teedeehituse asfaltbetooni tootmise ja paigalduse osa, mille püsikuludest suure osa moodustab vajaliku tehnika kulu. Suure püsikulude osakaalu tingimustes kogu kuludest mõjutab marginaali järsku langust ka segmendi müügitulu 50% vähenemine. Rajatiste segmendi marginaal oli -23,0 % ning 2021. aasta võrreldaval perioodil -5,7%.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2022. aasta I kvartalis 1601 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 9% (I 2021: 1 471 tuhat eurot). Suurenemine on tingitud eelkõige tööjõukulude kasvust. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 2,0% (I kvartal 2021: 2,3%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2022. aasta I kvartalis 950 tuhat eurot (I 2021: kahjum 1 658 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 1 817 tuhat eurot (I kvartal 2021: kahjum 811 tuhat eurot). Swencn AB võlausaldajate poolt heakskiidetud saneerimiskava kohaselt kuulub võlausaldajatele tasumiseks 25% esitatud nõuetest, mille tulemusena on aruandeperioodil kajastatud muu ärituluna 1 560 tuhat eurot.

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel (v.t  Finantsriskid). Ukraina grivna nõrgenes 2022. aasta I kvartalis euro suhtes ligikaudu 5% ning Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes ligikaudu 1%. Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 313 tuhat eurot (I 2021: Ukrainas kasum 346 ja Rootsis kahjum 28 tuhat eurot). Oluliselt mõjutas finantskulusid kontserni Ukrainas asuvale sidusettevõttele V.I. Center TOV antud laenu summas 825 tuhat eurot. Antud laenu õiglase väärtuse hindamise aluseks on võetud 2021. aasta lõpu seisuga rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu hindaja poolt koostatud hindamisaktide sisendid,  kuna puuduvad uuemad usaldusväärsed andmed. Allahindluse vajadus on tekkinud lähtudes arendusprojekti realiseerimise ajafaktorist ehk arendusprojektide valmimise edasilükkumisest.

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 318 tuhat eurot (I 2021: kahjum 1 911 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 919 tuhat eurot (I kvartal 2021: kahjum1 564 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2022. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas -3 061 tuhat eurot (I 2021: -613 tuhat eurot). Esimese kvartali negatiivne äritegevuse rahavoog on tsüklilisele ehitustegevusele iseloomulik. Suuremad püsi- ja ettevalmistuskulud hoiavad väljaminekud võrreldes sissetulekutega kõrgetena. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Ettemaksete osakaal on käesoleval aastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, seoses materjalide kiire kallinemisega ning jätkuvate tarneraskustega, oluliselt suurenenud. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2022. aasta I kvartalis oli 148 tuhat eurot (I 2021: 30 tuhat eurot), mis koosneb põhivara soetustest summas 63 tuhat eurot (I kvartal 2021: 43 tuhat eurot) ja  põhivara müügist 200 tuhat eurot (I kvartal 2021: 71 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2022. aasta I kvartalis oli -496 tuhat eurot (I 2021: -3 578 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim laenude ja rendi tagasimaksed vastavalt 300 tuhat ja 786 tuhat eurot (I kvartal 2021: 606 tuhat ja  806 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid 832 tuhat eurot (I kvartal 2021: 5 tuhat eurot) ning intressimaksed 239 tuhat eurot (I kvartal 2021: 277 tuhat eurot). Võrreldava perioodi finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim dividendimaksed summas 1 884 tuhat eurot.
Seisuga 31.03.2022 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 5 617 tuhat eurot (31.03.2021: 8 416 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja I kv 2022 I kv 2021 I kv 2020 2021
Müügitulu, tuhat eurot 68 453 48 987 54 924 288 534
Müügitulu muutus 39,7% -10,8% 59,1% -2,5%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot -318 -1 911 -2 196 -5 506
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -919 -1 564 -2 669 -6 310
Keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot -0,03 -0,05 -0.08 -0,20
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,3% 3,0% 3,3% 2,1%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,0% 2,3% 2,8% 2,1%
EBITDA, tuhat eurot 1 817 -811 194 -797
EBITDA määr müügitulust 2,7% -1,7% 0,4% -0,3%
Brutokasumi määr müügitulust 1,7% -0,2% 2,2% 1,4%
Ärikasumi määr müügitulust 1,4% -3,4% -1,2% -1,5%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 1,2% -3,4% -1,2% -1,6%
Puhaskasumi määr müügitulust -0,5% -3,9% -4,0% -1,9%
Investeeritud kapitali tootlus -0,2% -2,1% -3,3% -6,5%
Omakapitali tootlus -1,1% -5,3% -6,7% -16,8%
Omakapitali osakaal 20,4% 28,0% 28,2% 20,8%
Vara tootlus -0,2% -1,8% -2,1% -4,1%
Finantsvõimendus 36,1% 27,8% 32,7% 28,3%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,91 0,99 0,95 0,94
  31.03.2022 31.03.2021 31.03.2020 31.12.2021
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 251 781 281 431 229 018 266 856


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2022. aasta I kvartalis on võrreldes 2021. aasta sama perioodiga jäänud sisuliselt samale tasemele, moodustades 5% kogu müügitulust. Küll aga on toimunud muutused välisturgude müügitulu jaotuses. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Ukraina müügitulu moodustas aruandeperioodil 231 tuhat eurot ning tingituna Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse, on kontserni tütarettevõtte Eurocon Ukraine TOV tegevus ajutiselt peatatud. Kontsern tegutseb projektipõhiselt ka Lätis, kus aruandeperioodil ehitati tuuleparki.

  I kv 2022 I kv 2021 I kv 2020 2021
Eesti 95% 96% 86% 94%
Läti 3% 0% 0% 1%
Soome 2% 2% 5% 3%
Rootsi 0% 1% 8% 0%
Ukraina 0% 1% 1% 2%

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on kontserni üks strateegilisi lähtekohti.

2022. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.
Kontserni 2022. aasta I kvartali müügitulu oli 68 453 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 48 987 tuhat eurot, suurenes müügitulu 39,7%.  Müügitulu kasv tugineb hoonete segmendi müügitulu kasvule, mis moodustas ca 66%. Rajatiste segmendi müügitulu on vähenenud ca 50%.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka kontserni müügitulu jaotusele. 2022. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 62 814 ja 5 569 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 37 833 ja 11 094 tuhat eurot.

Tegevussegmendid I kv 2022 I kv 2021 I kv 2020 2021
Hooned 89% 80% 89% 75%
Rajatised 11% 20% 11% 25%


Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud kõikide hoonete ehituse alamsegmentide mahud. Sisuliselt võrdse osakaaluga on ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegmendid ning mõnevõrra tagasihoidlikum on  äri- ning tööstus- ja laohoonete alamsegmendi käive.
Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Ülemiste Citys, asuv Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja ning Tallinna lähedal asuvasse Rae valda ehitatav IKEA kontseptsioonipood.
Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud. Aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tartu Ülikooli kliinikum ja Kaitsepolitseiameti peahoone ehitus Tallinnas ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ja ehitamine Harjumaal.
Oluline osa kontserni poolt ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja ja Luccaranna elurajooni projekteerimine ja ehitamine.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil jätkus Tartus Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.ee) elurajooni arenduse ehitus. Tallinnas toimub Nõmmel asuva Kivimäe Süda uue elurajooni kruntide arendus. Omaarenduste müügitulu moodustas aruandeperioodil 2 893 tuhat eurot (I kv 2021: 0 eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi osakaal hoonete segmendis on võrreldes 2021. aasta I kvartaliga oluliselt kasvanud. Suurim töös olev objekt on E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks, millele lisanduvad väiksema mahulised objektid, näiteks tootmishoone ehitamine Kurna teel Harjumaal.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis I kv 2022 I kv 2021 I kv 2020 2021
Korterelamud 31% 30% 27% 29%
Ühiskondlikud hooned 28% 31% 30% 28%
Ärihooned 23% 33% 36% 29%
Tööstus- ja laohooned 18% 6% 7% 14%

Kuigi teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahud ja osakaal rajatise segmendis on vähenenud, moodustab alamsegmendi osakaal siiski jätkuvalt olulise osa rajatiste segmendist. Olulise osa käibest moodustavad 2021. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine, millest suurimad on: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine ja Tallinnas Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimine- ja ehitamine. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva maakonnas.
Kontsern on olnud edukas väikesadamate ehitushangetel. Aruandeperioodil teostati töid Roomassaare sadama kai laienduse ehitusel, mis moodustavad olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust. Muude rajatiste müügitulu moodustub olulises osas Vanessa tuulepargi ehitusest Lätis.

Müügitulu jaotus rajatiste segmendis I kv 2022 I kv 2021 I kv 2020 2021
Teedeehitus ja –hooldus 66% 88% 77% 87%
Insenerehitus (s.h. vesiehitus) 7% 6% 14% 4%
Keskkonnaehitus 0% 5% 4% 3%
Muud rajatised 27% 1% 5% 6%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2022 oli 251 781 tuhat eurot, mis on ligikaudu 11% vähem võrreldes aastataguse perioodiga. I kvartalis 2022 sõlmiti uusi lepinguid kokku 63 167 tuhande euro väärtuses (I kvartal 2021: 104 882 tuhat eurot). Seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse ning sellest tulenevalt kehtestatud sanktsioonidega Venemaale ja Valgevenele on tekkinud ehitusmaterjalide, peamiselt metalli, puidu ja naftapõhiste toodete, tarneraskused, mis lisaks avaldab otsest mõju ka materjalide hindadele. Materjalide hinnatõus on põhjustanud arendusprojektides järsu kallinemise ning uute projektide alustamise edasilükkumise.

  31.03.2022 31.03.2021 31.03.2020 31.12.2021
Ehituslepingute teostamata tööd 251 781 281 431 229 018 266 856

Tööde portfellis on suurenenud hoonete segmendi osa, mis moodustab 31.03.2022 seisuga kogu portfellist 88%, rajatised moodustavad 12% (31.03.2021: vastavalt 80% ja 20%). Võrreldes seisuga 31.03.2021 on vähenenud mõlema segmendi teostamata tööde mahud, hoonete segment 3% ning rajatiste segment 44%.

Oluline maht uusi lepinguid lisandus hoonete segmenti, millest suuremahulisemad olid:

  • Rae valda rajatava Uus-Järveküla elurajooni projekteerimine- ja ehitamine (28 ridaelamut ja 8 paarismaja kokku 165 elamuühikut), maksumusega ligikaudu 28 300 tuhat eurot.
  • Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse 2. – 4. korruse ehitustööd, maksumusega ligikaudu 4 200 tuhat eurot.
  • Ülemiste City hariduskompleksi projekteerimine- ja ehitamine. Lepingu maksumus on hinnanguliselt 16 000 tuhat eurot, mis täpsustub projekteerimistööde käigus.

Lisaks eelpool mainitud lepingutele on oluline osa teostamata tööde portfellis ka 2021. aastal sõlmitud lepingutel, millest suurimateks on: Vektori äri- ja eluhoonekompleksi projekteerimine ja ehitamine, Kaitsepolitseiameti peahoone ja Roseni Maja büroohoone ehitamine Tallinnas ning Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III etapp ja E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks.

Kuigi aruandeperioodil sõlmiti uusi lepinguid ka muudes alamsegmentides, on jätkuvalt rajatiste segmendi teostamata tööde portfellis ülekaalus teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi lepingud, moodustades ligikaudu 88%.  Aruandeperioodil sõlmitud suuremahulisemad lepingu olid:

  • Projekteerimis- ja ehitustööd Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohutustamiseks, maksumusega ligikaudu 2 100 tuhat eurot.
  • Riigitee nr 81 Kärdla – Käina km 4,9-11,36 Tubala – Tammela lõigu rekonstrueerimine Hiiumaal, maksumusega ligikaudu 2 480 tuhat eurot

Suuremad 2021. aastal sõlmitud pooleliolevad lepingud on: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine ning Tallinnas Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimine- ja ehitamine. Kontsern jätkab Järva hooldepiirkonna 2020. aasta sõlmitud 5 aastase lepingu täitmist.

Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h. 2023. aastasse üleminevat mahtu, prognoosib kontserni juhtkond 2022. aastal tegevusmahtude  kasvu võrreldes 2021. aastaga.  Materjalide ja energiakandjate hinnatõusust ja tööjõukulude kasvust tingitud sisendhindade kasv avaldab jätkuvalt survet kasumimarginaalile. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Sisendhindade riski maandamiseks on eratellijatega sõlmitud avatud eelarvega lepinguid, milles fikseeritakse peatöövõtja kasumimarginaal. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2022. aasta I kvartali jooksul töötas kontsernis kokku keskmiselt 659 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 434 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 2%.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  I kv 2022 I kv 2021 I kv 2020 2021
ITP 434 422 429 434
Töölised 225 253 266 251
Keskmine kokku 659 675 695 685

Kontserni 2022. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 6 030 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 5 931 tuhat eurot. Vaatamata töötajate arvu vähenemisele suurenesid tööjõukulud töötasude suurenemise tõttu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligikaudu 2%.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2022. aasta I kvartalis 37 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 12 tuhat eurot (I kvartal 2021: vastavalt 37 tuhat eurot ja 12 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2022. aasta I kvartalis 99 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 33 tuhat eurot (I kvartal 2021: vastavalt 99 tuhat eurot ja 33 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  I kv 2022 I kv 2021 I kv 2020 2021
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 451,9 417,4 365,8 420,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 8,3% 14,1% 16% -0,5%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 12,2 11,0 9,6 11,5
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 11,4% 14,9% 4,3% 5,5%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasvu põhjuseks on viimase nelja kvartali müügitulu suurenemine võrrelduna eelmise perioodi näitajaga.

NCN investor presentation Q1_2022

Nordecon_Aruanne_1Q_2022

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC