Tõnu Toompark: kinnisvaraspetsialist unistab päikesepoolse aiaga majast

Tõnu Toompark on Eesti tunnustatud kinnisvaraspetsalist, kes aktiivselt võtab sõna kinnisvaramaastikult toimuva kohta ja vajadusel annab asjaosalistele tarka nõu.

Kinnisvaravaldkonda leidis Tõnu tee suhteliselt juhuslikult. Tõnu töötas 1998 aastal majandusministeeriumis ja õppis samal ajal ka Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. “Ühe igava loengu ajal sai koolivend Andrus Väärtsnõuga lobisetud kinnisvaravaldkonna teemadel, andsin talle ka pisut nõu mõnes küsimuses. Lõpuks tipnes too vestlus sellega, et Andrus kutsus mind analüütikuna tööle Rime Kinnisvarasse. Selline muutus tundus põneva väljakutsena ning 1998. aasta suvest asusingi Rimesse tööle,” selgitab Tõnu oma elu keerdkäike. “Nii et ei saa öelda, et tegemist oleks olnud väga teadliku valikuga, mis oleks painanud mind juba varasest lapsepõlvest alates.”

Hetkel tegutseb Tõnu vabakutselise ja sõltumatu kinnisvarakonsultandina, andes nõu eelkõige kinnisvara omanikele, arendajatele ja finantseerijatele selles osas, mis kinnisvaraturul toimub. “Mul on olnud õnne selles osas, et iga järgmine ametikoht on mulle andnud hea kogemustepagasi. Ajapikku on kogunenud ülevaade ja arusaamine kinnisvaraturul toimuvast. Samas olen sageli märganud, et kinnisvarasektoris tegutsejad ühel või teisel põhjusel ei oma infot, mis võiks neile äritegemises vajalik olla. Nii saigi hakatud mõningat infot korrastama ja panema sellisele kujule, et see aitaks kinnisvaraarendajatel, finanatseerijatel ja omanikel igapäevaelus paremaid otsuseid teha,” selgitab Tõnu, kuidas ta tänase ametini jõudis. Lisaks kontsultandiametile peab Tõnu üliõpilastele kinnisvaravaldkonnalisi loenguid nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Mainori Kõrgkoolis ning tegeleb aktiivselt kinnisvarakool.ee maakleritele suunatud koolituste korraldamisega. Seega tööst Tõnul puudust pole.

Töö võtab kohati lausa niipalju aega, et millegi muuga eriti aega tegeleda polegi. Igal vabal hetkel püüab ta aega veeta oma lastega. “Eks siingi tuleb endale tuhka pähe raputada ja tõdeda, et vaevalt saan ka kunagi öelda, et lastega just liiga palju tegeletud on.”

Tööst lõõgastumiseks oma Tõnul salanipp – äsja sõpradega loodud saunaklubi. “Saunaklubi raames läheme kord kuus väljavalitud kodanikule külla, seal teeme sauna ja veedame muidu meeldivas seltskonnas aega.”











Tõnu elab oma perega Tallinna Kristiine linnaosas asuvas ridaelamus. Antud valiku põhjendus on lihtne: “Ridaelamu on minu jaoks paras maja ja korteri vaheline lahendus, mis annab korterist enam privaatsust, kuid nõuab kinnisvaraga tegemisel märksa vähem vaeva, kui maja eest hoolitsemine,” selgitab Tõnu. Tuleviku unistustekoduna näeb ta aga päikesepoolse aiaga maja Tallinnas. “Aias mõni viljapuu, grillmaja, tule tegemise võimalus ja vähe muru, et sellega end orjama ei peaks,” on Tõnu konkreetne. “Ja siis peaks veel olema paigas terve suur hulk pisidetaile. Just detailid on need milles peitub täisulikkus ja mis annavad ühele kodule kodu tunde ja lõhna juurde.”

Küsisime Tõnult, kui spetsialistilt, ka paar kinnisvaraalast küsimust:

Kas hetkel tasuks kodu üürida või osta?
Sel küsimusel on kaks poolt – majanduslik ja psühholoogiline.
Majanduslikust vaatenurgast on täna kodu üürida märksa mõistlikum, kui seda osta või omada. Kodu üürimisele kulub märksa vähem raha, kui kodu väljaostmisele. Samuti puuduvad kodu üürimisel riskid, mis on seotud eelkõige vara väärtuse alanemisega ebastabiilsel ja ettearvamatul kinnisvaraturul. Kodu üürile võtmise kahjuks räägib asjaolu, et meil puudub professionaalne üürileandjate seltskond. Ehk turult on puudu seltskond, kelle tegevus oleks suunatud üürilevõtjate professionaalseks teenindamiseks.
Tänased üürileandjad on enamasti eraisikud, kellele üürileantav elamispind on pigem “tööõnnetusena” kätte jäänud või sülle kukkunud. Eraisikute puhul, kes ühte korterit välja üürivad ei ole kunagi teada, millal ta “ära keerab”, plaanib korterit müüa või soovib sinna ise sisse kolida.
Seadus võib küll üürilevõtja kasuks rääkida, kuid probleemid on lihtsad tekkima. Siin oleks ka õiglane märkida, et seadused on meil väga tugevalt üürilevõtja suunas kaldu ning need asjad peaksid korda saama, kui riik soovib näha, et meil tekiks profesionaalne üüriturg. Tänases seaduste ruumis on see väga raske tekkima.
Aga kui nüüd kodu üürimise psühholoogilise külje juurde tagasi tulla, siis pean ütlema, et mina isiklikult pereisana ei julgeks võtta endale riski kodu üürile võtta. See ei pakuks mulle ja minu perele minu arvates piisavat turvalisust. Seetõttu eelistan ma ise enda kodu omanik olla, kuid see ei tähenda, et paljud inimesed ei võiks teistsugust otsust teha – kõik on konkreetses inimeses kinni.

Millised on sinu arvates suurimad koduomanikke puudutavad probleemid?
Eelpool sai mainitud üürituru ebaprofessionaalsust. Ma arvan, et see on suur probleem ses mõttes, et üüriturg peaks olema eluasemeturu üks loomulik osa.
Korterelamute oluliseks proleemiks on kirju sotsiaalne seltskond. Sageli on need majad pärit nõukogudeajast ning vajavad täna hulga investeeringuid. Kirev skaala inimesi aga konsensust lihtsalt ei saavuta. Ja probleem tekib, kui investeeringud jäävad tegemata ning kehvas olukorras hoone amortiseerub ilma, et seda suudetaks peatada.

Milline on sinu arvamus kodulaenude tulumaksutagastusesest ja selle võimalikust kaotamisest?
Eluaseme soetamine on kõigis riikides teema, mida riik läbi maksupoliitika toetab.
Ma julgen siiski arvata, et vaid vähesed inimesed panevad kodu ostmise “äriplaani” kirja selle, kui palju nad järgmisel aastal tulumaksu tagasi saavad. Pigem tuleb tulumaksutagastus nagu jõuluvana – me teame kindlasti, et ta tuleb, kuid me ei tea kunagi päris kindlasti, mida (kui palju) ta toob. Igal juhul on kodu soetamise näol tegemist pea alati inimese elu kõige suurema ostuga, mis võtab rahalises mõttes “hinge kinni” pikaks ajaks. Riigi poolt on ilus seda toetada.
Kui nüüd tulumaksuvabastus on olemas, siis seda kaotada ei tohi. Inimestel on õigus eeldada, et seadused kehtivad ning neid ei muudeta sama sagedusega nagu järgmise nädala ilmateadet. Seadused peavad püsima kindlalt, eriti maksuseadused. See annab inimestele turvatunde siin riigis elada, õppida, töötada ja toimetada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 50 = 60

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine