Uus Maa: Buum saab läbi, defitsiit veel jääb

Uus Maa jätkab defitsiidi ja kasvavate hindade tuules. Lisaks kaks ebakindlust ning surve tõsta intressimäärasid.

Alustan sellest, et buum kui selline on vaikselt hakanud kodinaid kokku pakkima, ilma kära ja pauguta. Mida sa ikka buumitad, kui osta, müüa ja vahetada suurt pole. Börsil juba lasti õhku ja pinget välja, kinnisvaraturul hoitakse kõik väärtuslik lihtsalt endale ning ostuhuvilised saavad valida üsna piiratud hulga objektide vahel.

Buumi jääb mõneks ajaks meenutama kiire hinnatõus – seda nii defitsiidi, inflatsiooni, palgakasvu, aga ka üha kallinenud uusarenduste tõttu, mis valmides ostjaile üle antakse. Pärast seda jõuame laugemasse faasi, mida saame vabalt nimetada ka stabiilsuseks. taltub, liikudes pandeemiast taastumisest tavapärasesse tsüklisse ning üha tõenäolisemaks saav Keskpanga otsus intressimäärade tõstmiseks jahutab inflatsiooni. Energiahindu jääb kontrollima riik, sest selleks on tugev sotsiaalne surve.

Maailm pole enam endine

Pandeemia, mis otseselt majandust enam ei juhi, muutis maailma palju ja osades sektorites ilmselt jäädavalt. Aga on veel kaks ebakindlust, mis meid, majandust ja seeläbi ka kinnisvaraturgu saavad mõjutada.

Nendeks on poliitiline ebastabiilsus ning energiahindade kõikumine. Tegelikult on need omavahel tugevas seoses ja jäävad meid saatma aastateks. Maailm lihtsalt on üha väiksem ning erinevatel väljaütlemistel ja äkilisematel sammudel on suurem kaal.

See tähendab, et aeg-ajalt pinge kasvab ning sellega seoses ka ebastabiilsus ja hinnad. Nii saavad taas pihta tarneahelad, toormete pakkumine ja soov investeerida. Sellised liikumised mõjutavad aeg-ajalt üüriturgu või näiteks fondide soovi raha paigutada. Soovi uut soetada määravad ka ja kindlustunne, mis aeg-ajalt tõusevad ja siis jälle langevad.

Positiivse poole pealt saab kohe välja tuua selle, et inimene harjub kõigega ning me õpime uutes olukordades jälle elama. Tegelikult on ju kõik tsükliline ning tormile järgneb taas päikesepaiste.

Ebastabiilsus toob kaasa soovi seda vähendada ning leida viise, kuidas oma sõltuvust teistest vähendada.

Nii arendatakse energiasõltumatust, mitmekesistatakse majandust, suurendatakse tootmisvõimsusi ning püütakse vähendada ebavõrdsust, mis on paljude poliitiliste mullistuste tõukejõuks. Eks mõnedel õnnestub see paremini, teistel kesisemalt, aga üldine suund sinnapoole on.

Ootame defitsiidi vähenemist

Kuigi kinnisvaraturul jätkub, on see aeglustumas ning peaks edaspidi hakkama enam käima ühte sammu palgakasvuga. Ostujõu vähenemine näiteks Tallinnas on fakt ning mingi hetk lihtsalt tuleb kahetoalise korteri hinnast buumiaegset õhku välja lasta.

Defitsiidile vähenemisele aitab kaasa eelkõige pakkumiste hulga kasv, mida oodatakse uusarenduste turult. Pean tõenäoliseks, et sarnaselt muude sektoritega lõdvendatakse ka ehituses välistööjõu kasutamise nõudeid ning vajadus nende järele, kes hooneid püsti panevad, saab rahuldatud. Niisamuti oodatakse ka materjalitarnete paranemist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC