Tallinna uute korterite arendamise turg on olnud 2011. a. väga aktiivne. Turule on tulnud suur hulk uusi kortereid. Järgmiselt aastalt võib aga oodata selle aktiivsuse vähenemist ja mõningast korterite hinnatõusu, mis on tingitud ehitushindade kiirest kasvust. Samuti peab järgmisse aastasse koduostmise edasilükkaja arvestama kallineva eluasemelaenu intressimääraga.
Uute korterite pakkumiste arv on 2011. a. jooksul kasvanud jõudsalt. 2011. a. jooksul on Tallinnas müüki paisatud 1300 ehituses olevat või juba valmis korterit. Nii on uute korterite pakkumine suhteliselt lai. Kokku on 2011. a. novembri seisuga Tallinnas pakkumisel ligikaudu 1400 uut korterit.
Paraku on enamus arendusprojekte on koondunud Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinnasse. See tähendab, et kesklinna ja paljus kesklinnaga konkureeriva Põhja-Tallinna uute korteriprojektide arv on väga kõrge, mujal linnaosades on pakkumisel aga ainult üksikud projektid. Kogu Tallinna 1400 korteripakkumisest on kesklinnapakkumisi ligikaudu 450 ja Põhja-Tallinnas 260.
Korterite hinnatase uusarenduse sektoris on väga kindlates piirides. Südalinna korterite keskmine hinnatase on suurusjärgus 2000 €/m². Muud kesklinna projektid on hinnatasemega 1800 €/m². Äärelinna uute korterite hind on turul konkurentsivõimeline tasemel 1600 €/m².
Viimase 12 kuu uute korterite keskmine müügitempo on olnud 60 korterit kuus. Arvestades uute korterite turule tulemise mahtu võib selgelt öelda, et kinnisvaraarendajate ootus müügitempode osas on olnud reaalsusest märksa kõrgem.
Müügi peamiseks pärssijaks on olnud võimalikke ostjate laenuvõimelisus. Viimane aga on omakorda kitsendatud kõrgest tööpuudusest ja madalast kindlustundest, mis ei luba pikaajalistele rahapaigustustele – milleks ka kodu ostmine on – täna sedavõrd palju mõelda.
Lähituleviku olulisim tegur, mis uute elamispindade turgu mõjutab on ehitushind. Järjest kasvav ehitushind muudab uute korterite ehitamise kallimaks. See peab omakorda kasvatama müügihindu. Juba niigi nigela nõudluse juures on hinnatõus tegur, mis toob müügitempod tänasest tasemest veelgi allapoole.
Nii ei ole keeruline prognoosida, et uute projektide turule tulemine järjest väheneb. Võib arvata, et 2012. a. turule tulevate uute korteripakkumiste hulk väheneb aktiivse 2011. aastaga võrreldes 50%. Kurvastusega peame tõdema, et seekordne arendustegevuse laine kesklinnast eriti kaugemale ei jõudnudki.
Oluline elamispindade turgu mõjutav tegur on laenuturg. Kasvavad intressimäärad muudavad kodulaenu taotlemise järjest raskemaks. Siiski on intressimäära mõningane tõus isegi teisejärguline laenuvõimet mõjutav tegur. Pigem on küsimus selles, kas uue kodu otsijal on olemas piisav rahaline omafinantseering ja piisav palk, mis võimaldab igakuiselt laenu teenindada.
Nii võime öelda, et kinnisvaraturu uusarenduste sektoris on tulemas keerulised ja muutlikud ajad. Elamispindade turg saab olema palju mõjutatud välistest majanduslikest teguritest, mille muutmiseks või mõjutamiseks Eesti inimestel vähe jõudu ja võimalusi on.
Kodustjad peaksid ostuotsused põhjalikult läbi kaaluma. Turul on palju riske ja määramatust, kuid siiski pakub tänane 2011. a. lõpu kinnisvaraturg koduostjatele tõenäoliselt pisut odavamaid laenuvõimalusi ja pisut laiemat valikuvõimalust, kui järgnev 2012. aasta.
