Viimaste aastate arengud näitavad, et Viljandi kinnisvaraturg liigub pigem stabiilselt kui järskude hüpete või languste suunas. Prognoosid aastateks 2025–2028 viitavad mõõdukale hinnakasvule kvaliteetsemas segmendis, samas kui nõrgema seisukorraga objektide väärtus võib pigem paigal püsida.
2025.aasta alguses oli Viljandi korterite mediaanhind ligikaudu 1055 eurot ruutmeetri kohta. Kuigi tehingute arv kõigub, pole märgata järsku langustrendi. Uute korterite pakkumine on aga äärmiselt napp – 2024. aastal müüdi vaid üksikud uusarenduse korterid. See tähendab, et suurem osa ostjatest ja üürnikest liigub järelturule, kus hästi hoitud ja energiatõhusad pinnad on kiiresti minev kaup.
Demograafiline taust seab siiski piirid: nii linna kui ka maakonna elanike arv on tasapisi vähenemas. See muudab arendajate jaoks suuremahulised projektid riskantseks ning paneb ostjad rohkem hindama olemasoleva elamufondi kvaliteeti.
Nõudlust hoiavad üleval peamiselt kolm tegurit: stabiilne, ehkki aeglaselt arenev tööhõive tootmise ja avaliku sektori toel; TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengid, kes tagavad üüripinna vajaduse (üle 700 õppuri); ning üksikute hoonete renoveerimised, mis lisavad turule kvaliteetset elamispinda, kuigi mahud jäävad väikeseks.
Kõige eelistatumad on 1–3-toalised renoveeritud korterid kesklinnas, Paalalinnas ja Männimäel, kus väiksemate pindade üüriturg toimib väga kiiresti. Linnalähedastes piirkondades on hinnas energiatõhusad ridaelamud ja eramud, millel on normaalne krunt ning hea ligipääs koolidele ja teenustele. Investeerimisvõimalusena on jätkuvalt atraktiivsed väikesed korterid akadeemia ja haigla läheduses, kus vakantsirisk on väike, kuid tootlus sõltub ostuhinnast ja kõrvalkuludest.
Edasised prognoosid sõltuvad suuresti majanduskeskkonnast. Realistlik stsenaarium näeb ette, et tehingute arv jääb püsima senisele tasemele ja hinnad tõusevad paremates piirkondades kuni 3% aastas. Optimistliku variandi puhul võiks intressimäärade langus ja sissetulekute kasv anda hinnatõusuks 3–5%. Pessimistlikus vaates aga toob rahvastiku vähenemine ja töökohtade kadumine kaasa 2–5% languse kehvemate objektide segmentides.
Riskid on seotud eelkõige elanikkonna vähenemise ja vanemate hoonete kõrgete energiakuludega. Samas on võimalused just seal, kus pakkumine on piiratud: hästi renoveeritud korterid kesklinnas ja energiatõhusad majad linna läheduses säilitavad oma väärtuse.
Praktilised soovitused on lihtsad: ostja peaks eelistama kvaliteeti ja energiatõhusust, investor arvestama konservatiivse tootlusega ning müüja panustama läbipaistvusele – eriti energia- ja hoolduskulude selgel esitamisel.
Allikad: juhtimislauad.stat.ee, otsintood.ee, cv.ee, arcovara.ee, City24, domus.ee
