Eesti Pank: Ettevõtted ja inimesed kohanevad kõrgemate intressimääradega

Kuigi euroala keskpankade sammud kiire hinnatõusu ohjeldamiseks on muutnud laenu saamise kallimaks, on inimeste ja ettevõtete laenuvõime püsinud hea. Pangahoiuste kidur kasv ja keskpankade intressimäärade tõus on pannud aga pankasid tõstma ka tähtajaliste hoiuste intressimäärasid, mille edasine tõus oleneb ka pangaklientide endi valikutest.

Euroopa Keskpanga rahapoliitika karmistamine on tõstnud laenuintresse ja aeglustanud laenukasvu nii Eestis kui ka mujal euroalal. See on ka intressimäärade tõstmise eesmärk, et sellega kiiret üldist hinnakasvu aeglustada. Uute laenude puhul on intressimäärade tõus olnud kogu euroalal suhteliselt ühetaoline – majapidamistele ja ettevõtetele väljastatud uute laenude intressimäärad on 2-3 protsendipunkti kõrgemad kui aasta varem. Eesti ettevõtted ja majapidamised võitsid madalate intressimäärade perioodil märkimisväärselt, kasutades euriboriga seotud ujuva intressimääraga laene. Nüüd kanduvad aga kõrgemad intressimäärad varem laenu võtnute laenuteenindamise kuludesse väga kiiresti üle. See on suurendanud inimeste soovi varem võetud laenude intressimarginaali alla kaubelda, mistõttu on kasvanud laenulepingumuudatuste ja refinantseerimiste arv.

Pankade võime laene väljastada püsib hea, aga majandusväljavaate halvenemise ja suuremate riskide tõttu on nad tingimusi natuke karmistanud. Seetõttu on nende ettevõtete ja majapidamiste ring, kes laenu saavad, mõnevõrra kitsenenud. Samas pole muutused olnud suured. Tagasilükatud laenutaotluste osakaal oli mullu turu keskmisena ligikaudu tunamullusel tasemel ja väljastatud laenude keskmine intressimarginaal on nii ettevõtete kui ka majapidamiste puhul isegi pisut langenud. Marginaal on langenud riskide kasvule vaatamata, kuna konkurentsisurve on pisut suurenenud. Pangandusturu kontsentratsioon on vähenenud ja väiksemad pangad turuosa suurendanud. Samuti toetab pankade võimalust marginaali alandada see, et valdav osa pankasid rahastab oma tegevust peamiselt nõudmiseni hoiustega, mis on hoidnud seni ressursi hinna nende jaoks väga madala.

Ettevõtete hinnangud laenukeskkonnale on tõusvate intressimäärade ja kehvema majandusväljavaate tõttu halvenenud. Hinnangud halvenesid esmalt vahetult pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruaris ja veelgi aasta teises pooles, kui intressimäärad hakkasid tõusma. Eesti ettevõtted hindasid oma rahastamisvõimalusi eelmisel sügisel ligikaudu sama heaks kui Euroopa ettevõtted keskmiselt. Enim valmistavad ettevõtetele muret kasvanud laenuintressimäärad ja laenutagatise leidmine.

Paljud ettevõtted ja majapidamised on jäänud ebakindla majandusväljavaate ning hindade ja intressimäärade kiire kasvu tõttu investeerimis- ja laenuotsustes äraootavale seisukohale. Seetõttu aeglustus varasem kiire laenukasv 2022. aasta lõpus. Ehkki laenuvõtmise võime on kulude kasvu tõttu mõnevõrra kannatada saanud, on see siiski üsna hea. Ettevõtete müügitulu ja kasum on kasvanud ning varem kogutud puhvrid on hoiuste ja omakapitali näol märkimisväärsed. Samuti on inimeste ostujõudu ja laenuvõtmist enim mõjutav tegur endiselt soodne – inimestel on töökoht ehk tööpuudus on väike. Intressimäärade praegune tase ei tohiks Eesti ettevõtetele ja majapidamistele üle jõu käia ning majandusväljavaate selginemise ja kindlustunde taastumise järel suureneb ilmselt laenunõudlus taas.

Pangahoiuste vähene lisandumine ja rahapoliitiliste intressimäärade tõus on ajendanud pankasid tõstma tähtajaliste hoiuste intressimäärasid. Tähtajaliste hoiuste maht on seetõttu hakanud nõudmiseni hoiuste ehk lihtsalt arvelduskontol seisva raha arvelt suurenema. Rahapoliitiliste intressimäärade tõusu jätkudes on oodata ka tähtajaliste hoiuste intressimäärade edasist tõusu. Samas sõltub see sellestki, milliseks kujuneb laenunõudlus ja millisel määral pangad ressurssi vajavad. Tähtajaliste hoiuste intressimäär ja hoiuselt teenitav intress olenevad ka inimeste ja ettevõttete valikutest: kas jätkatakse hoiuste hoidmist peamiselt arvelduskontol või hakatakse rohkem tähtajaliselt hoiustama, mis survestaks panku omavahel konkureerima, et kõrgema intressi kaudu klientide hoiuseid enda juurde meelitada.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

02.04.2024 Korteriühistu juhtimise ABC