Juuni kinnisvaraturul – hinnatõus jätkub, aga kui kauaks?

Juuni möödus kinnisvaraturul ootuspäraselt – tehingute hulk oli maikuust väiksem, kuid võrreldes aasta keskmisega saavutati siiski kõrgem tulemus. Endiselt jätkasid hinnad peamistes tõmbekeskustes, eelkõige Tallinnas, tõusu ja aina enam tekib küsimus, kas „lagi“ on lähedal, sest mõned ilmingud olid juunis juba näha.

Maa-ameti andmetel toimus juunis kogu Eestis 3318 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on maiga võrreldes 14,5% vähem, kuid aastatagusest juunist 8,9% enam. Tallinnast toimus juunis 855 tehingut, aastane kasv 5,8%. Tartus kerkis tehingute hulk aastaga 2,2%, 182-le, kuid Pärnus langes aga 5,4%, 70-le tehingule.

Hinnaralli Tallinnas

Tallinnas kerkis korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind ühe kuuga 1,5%, 1125 eurole. Aastane kasv on aga 12,7%. Korteritehingute hulk vähenes kuuga pea 23% ja aastaga 2,4%, 560-le. Ühe kuu tulemuste põhjal ei saa muidugi põhjapanevaid järeldusi teha, kuid siiski hakkab üha enam tunduma, et lisaks suvele mõjutab langust ka kiirelt kasvanud hinnatase, millele lisandub aina väiksemaks jääv pakutavate korterite valik.

Hinnatundlikuse mõtet toetab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuring, mille kohaselt on noorte aktiivses tööeas inimeste soov lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta võrreldes aasta algusega vähenenud 11 protsendilt kaheksale. Samuti on vähem neid inimesi, kes peavad kinnisvaraostu soodsaks (juunis 29%, 2012. aasta detsembris veel 37%).

Kui uusarendusteturul on hinnalagi aina käegakatsutavam ja ülipopulaarsetel miljööaladel on juba selge, et hinnakasvuks enam suurt ruumi jäänud pole, siis sama situatsioon hakkab kätte jõudma ka järelturu korterite puhul. Näiteks äärelinnas paiknevate paneelmajade kahetoaliste korterite tehinguhinnatase hakkab kohati juba kandadele astuma samas piirkonnas asuvate uute kahetoaliste korterite hindadele. “Magalate” järelturukorterite ostjaskonnaks on aga teiste hulgas olnud need, kelle võimalused ei ulatu uusarendusteni. Samuti on need korterid olnud heaks ja soodsaks investeeringuks sääste paigutavatele väikeinvestoritele.

Kui seni on hinnatõus (milles oma osa on ka uusarendustel ja kallima hinnaklassi kinnisvaral) vastu võetud, siis nüüd on järjest rohkem neid, kes pigem ootavad ja otsivad soodsamaid alternatiive. Sarnaselt üüriturule on ka müügikorterite puhul olemas ostjaskonna selge taluvuspiir ning paar aastat hinnatõusu on selle juba lähedale toonud.

Kuna tegu ei ole buumiga, siis ei toimu piiri kättejõudmisel „lõhkemist“. Ennustan, et juba käesoleval aastal näeme kinnisvaraturu rahulikku stabiliseerumist, mitte aga langust. Kuna müüjatel on soov müüa, ollakse taas altimad hinnas läbirääkima.

Tartu turg kasvab stabiilselt, Pärnu on tujukam

Tartu tehinguaktiivsuse ja hinnadünaamika kujunemine on Tallinnaga üsna sarnane, vaid mastaabid on väiksemad. Korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 6,3%, 1018 eurole. Aastane hinnatõus on olnud aga 19,1%. Ka siin on müüdud objektide hulk langenud – juunis läks kaubaks 131 korterit, mis maiga võrreldes on 16% madalam tulemus. Aastane tõus on siiski 6,5%.

Endiselt ollakse valmis hinnatud asukohas ja hea ehituskvaliteediga kinnisvara eest keskmisest oluliselt kõrgemat hinda maksma. Nõudlus sellise kinnisvara järele on jätkuvalt arvestatav ning see on ka põhjus, miks hinnatase on kerkinud. Ka käesoleval aastal alustatud uusarenduste pakkumishinnad on aina kerkinud, ulatudes 2559 eurole ruutmeetri eest. See hind on tõenäoliselt ka lagi, mida Tartus uue korteri eest küsida saaks.

Pärnus müüdi 54 korterit ning tehingute hulk langes kuuga 19,4%. Aastane tõus oli aga 17,4%, mis koos varasemate kuude ja nende pisemate aastaste tõusuprotsentidega näitab, et kinnisvaraturu elavnemine on veidi ka Pärnut mõjutanud.

Korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis kuuga 12,2% ja aastaga 13,2%, 798 eurole. Kuigi hinnatõusu pikemas perspektiivis ei saa Pärnus eitada, on nende numbrite taga pigem juunis müüdud kallima hinnaklassi korterite erakorselt suurem osatähtsus kogumahust.

Ka Tartus ja Pärnus on oodata Tallinnaga sarnast stabiliseerumist, kuid kuna kinnisvaraturg sai neis linnades hoo sisse pealinnast hiljem, nii toimub ka rahunemine viitega.

Artikli autor:
Risto Vähi
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 5 = 1

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!