Asjaolude kohaselt sooviti kaasomand jagada kuna kaasomanikud ei suutnud leida kokkulepet ühiseks kasutamiseks. Kinnistu oli olnud ühe kaasomaniku suguvõsa kasutuses juba enam kui sada aastat, seetõttu soovis ta säilitada sideme oma sünnikoduga, lisaks elas kinnistul kaasomaniku eakas ema.
Teine kaasomanik oli kinnistu omandanud lühikese aja eest suvitamise eesmärgil ning esitas hagi kaasomandi lõpetamiseks sel viisil, et panna kinnistu müüki kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kaasomanik, kes oli kinnistut vallanud pikaajaliselt, pidas sellist kaasomandi lõpetamise viisi endale üle jõu käivaks ning kuna ei tahtnud kinnistust loobuda, soovis omalt poolt jagada kinnistu reaalosadeks.
Riigikohus rõhutas taas, et kaasomandi lõpetamisel tuleb kaaluda poolt huve ning lähtuda õiglusest. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem, samuti peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kui poolte taotletud viisil kaasomandi lõpetamine ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus seda selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kohtu diskretsiooniõigus kaasomandi lõpetamise viisi valikul ei või viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni.
Kaasomanike vaheline enampakkumine on mõistlik viis üldjuhul siis, kui mitu kaasomanikku soovivad asja endale hüvitise maksmise vastu. Praegusel juhul soovis ainult üks kaasomanik sel viisil kaasomandit lõpetada. Riigikohus selgitas, et kaasomanike vaheline enampakkumine saab anda õiglase tulemuse eelkõige siis, kui kaasomanike varaline võimekus on ligikaudu ühetaoline. Õiglane ei pruugi olla tulemus, kus üks kaasomanik kaotab endale (sh oma suguvõsale) pikka aega kuulunud kinnistu omandi seetõttu, et tal puuduvad rahalised võimalused teise kaasomanikuga võrreldes kõrgema pakkumise tegemiseks. Sel juhul ei pruugi ka teine kaasomanik teha pakkumist, mis küüniks kinnistu tegeliku turuväärtuseni.
Pille Pettai, advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaat
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
