Kohtulahend: Kaasomandi lõpetamise õiglane viis

Asjaolude kohaselt sooviti kaasomand jagada kuna kaasomanikud ei suutnud leida kokkulepet ühiseks kasutamiseks. Kinnistu oli olnud ühe kaasomaniku suguvõsa kasutuses juba enam kui sada aastat, seetõttu soovis ta säilitada sideme oma sünnikoduga, lisaks elas kinnistul kaasomaniku eakas ema. 

Teine kaasomanik oli kinnistu omandanud lühikese aja eest suvitamise eesmärgil ning esitas hagi kaasomandi lõpetamiseks sel viisil, et panna kinnistu müüki kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kaasomanik, kes oli kinnistut vallanud pikaajaliselt, pidas sellist kaasomandi lõpetamise viisi endale üle jõu käivaks ning kuna ei tahtnud kinnistust loobuda, soovis omalt poolt jagada kinnistu reaalosadeks.

Riigikohus rõhutas taas, et kaasomandi lõpetamisel tuleb kaaluda poolt huve ning lähtuda õiglusest. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem, samuti peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kui poolte taotletud viisil kaasomandi lõpetamine ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus seda selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kohtu diskretsiooniõigus kaasomandi lõpetamise viisi valikul ei või viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni.

Kaasomanike vaheline enampakkumine on mõistlik viis üldjuhul siis, kui mitu kaasomanikku soovivad asja endale hüvitise maksmise vastu. Praegusel juhul soovis ainult üks kaasomanik sel viisil kaasomandit lõpetada. Riigikohus selgitas, et kaasomanike vaheline enampakkumine saab anda õiglase tulemuse eelkõige siis, kui kaasomanike varaline võimekus on ligikaudu ühetaoline. Õiglane ei pruugi olla tulemus, kus üks kaasomanik kaotab endale (sh oma suguvõsale) pikka aega kuulunud kinnistu omandi seetõttu, et tal puuduvad rahalised võimalused teise kaasomanikuga võrreldes kõrgema pakkumise tegemiseks. Sel juhul ei pruugi ka teine kaasomanik teha pakkumist, mis küüniks kinnistu tegeliku turuväärtuseni.

Pille Pettai, advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN vandeadvokaat

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

1 + 6 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine