Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Reval Hotels ja Manutent ehitavad Peterburi 200 toaga 4-tärni hotelli

04.10.2004 Tõnu Toompark

Baltimaade juhtiv hotellikett Reval Hotels ja Peterburis kinnisvaraarendusega tegelev Manutent ehitavad Peterburi Vassili saarele uue 200 toaga 4-tärni hotelli, mille kavandatav avamisaeg on 2006. aasta keskel.

Hotelli tuleb 12 000 m2 pinda, projekti maksumus on 14 miljonit eurot ehk 217 miljonit krooni.

“Reval Hotelligrupi jaoks on Peterburi Balti regiooni üks tähtsamaid võtmelinnu, kus meil seni veel hotell puudub – vähem kui kahe aastaga tahame selle vea parandada,” ütles Reval Hotelligrupi AS juhataja Feliks Mägus.

“Meie kogemused edukalt käivitunud Reval Hotel Latvija ja Reval Hotel Lietuvaga näitavad, et Baltimere piirkonna idakaldal on nõudlus kvaliteetse hotelliteenuse järele väga suur. Kuna meie põhikliendid tulevad nii Baltimaadesse kui Peterburi sarnastelt sihtturgudelt, on Peterburi laienemine Reval Hotelligrupi jaoks pikaajalist arengut silmas pidades üha tähtsam.”

Feliks Mägus märkis, et hotell ehitatakse UNESCO maailmapärandi piirkonda Vassili saarele. “Peterburi on atraktiivne turismi ja äripiirkond olnud läbi ajaloo,” lausus Feliks Mägus. “Reval Hotels_i Peterburi hotellist saab kindlasti populaarne ja oodatud peatuskoht neile inimestele, kes on ööbinud Reval Hotels_i Baltimaade hotellides. Oleme oma klientidele lubanud, et Peterburi hotell tuleb – nüüd on asi muutunud käegakatsutavaks.”

Manutent OÜ juhataja Märt Vooglaid sõnas, et Reval Hotels_i uue, Peterburi hotelli puhul on väga oluline konkurentsieelis suurepärane asukoht. “Reval Hotels_il on tugev kaubamärk ja väljakujunenud püsikliendid ning Manutendil kogemused Peterburi kinnisvaraturul,” selgitas Vooglaid. “Usun, et Eesti taustaga firmade koostööst sünnib tugev sünergia. Tõstan esile k aPeterburi linnavalitsuse koostöövalmidust ja soosivat suhtumist hotelliprojekti.”

Reval Hotels_i Peterburi hotelli tuleb 200 tuba, 130-kohaline restoran, lobby baar, konverentsiruumid, ärikeskus, saunad jne. Tulevane hotell asub 15 minuti jalutuskäigu kaugusel Nevski Prospektist ja Ermitaazist ning 15 kilomeetri kaugusel lennujaamast. Ehitustööd algavad 2005. aasta alguses ja Reval Hotels_i Peterburi hotell avab uksed 2006. aasta keskel.

Reval Hotels ) on Baltimaade suurim hotellikett, kuhu kuulub neli hotelli Tallinnas – Reval Hotel Olümpia, Reval Park Hotel & Casino, Reval Hotel Central, Reval ExpressHotel; kaks hotelli Riias – Reval Hotel Latvija ja Reval Hotel Ridzene ning üks hotell Vilniuses – Reval Hotel Lietuva. Reval Hotels_i Peterburi hotell avab uksed 2006. aasta keskel. Samal ajal valmib ka Reval Hotel Latvija laiendus, millega Reval Hotel Latvijast saab 600 hotellitoaga Baltimaade suurim hotell. Reval Hotels_i 7 hotellis on 900 töötajat.

Manutent tegeleb kinnisvaraarendusega peamiselt Eestis ja Peterburis. Tallinna südalinnas Ahtri tänaval on valmimas Admirali Maja, mis on uus, 11-korruseline büroo- ja korterhoone. Manutent arendab ka kahte suurt uuselamurajooni – 24-hektarilist Ülemiste- ja 10-hektarilist Rannamõisa elurajooni. Peterburi vanalinnas renoveeritakse ajaloolist ja eksklusiivset korterelamut, mis valmib käesoleva aasta lõpus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara ja Rimi Eesti avasid Tallinnas Õismäel Nurmenuku kaubanduskeskuse

30.09.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvaraarendusfirma Arco Vara ja Rimi Eesti renoveerisid Tallinnas Õismäel asuva Nurmenuku kaubanduskeskuse. Uuendatud keskus avati täna ning ankurrentnikuna tegutseb selles Rimi kaubandusketi uus supermarket.

RIMI Eesti juhataja Karmo Kaas-Lutsbergi sõnul on Nurmenuku Rimi avamine osa Rimi keti poolt lähi-aastatel ellu viidavast laienemisplaanist. “2003. aasta EMOR-i jaeseire uuringu põhjal on Nurmenuku kauplus Haabersti piirkonna populaarseim supermarket igapäevaste ostude sooritamiseks ning usume, et seda positsiooni suudab kauplus Rimi keti osana veelgi kindlustada,” märkis ta. Uue kaupluse avamisega kasvab Rimi Eesti töötajate arv 46 inimese võrra.

Rimi Nurmenuku kaupluse üldpind on 1360 ruutmeetrit, sellest müügipind 960 ruutmeetrit.

Arco Vara gruppi kuuluv Nurmenuku Kaubanduskeskuse OÜ omandas kaubanduskeskuse kinnistu käesoleva aasta algul. Arco Vara kommunikatsioonijuhi Kadri Lindpere sõnul otsustas Arco Vara Nurmenuku kaubanduskeskusesse investeerimise kasuks, kuna firma näeb tugevat potentsiaali kindla piirkonna elanikkonnale suunatud kaubanduskeskuste arenguks. “Nurmenuku on kohalike elanike poolt tihedalt külastatav ning piirkonna jaoks väljakujunenud ja tunnustatud keskus. Andsime omapoolse lisaväärtuse selle uuendamiseks, et pakutav oleks veelgi paremal tasemel.

3880 m2 suuruse kaubanduspinnaga keskuse ankurrentnikuks on RIMI, lisaks on keskuses üle 10 erinevaid tooteid ning teenuseid pakkuva boksi-tüüpi kaupluse. Oleme võtnud eesmärgiks keskusest kujundada koha, kust õismäelane saaks kõik esmavajaliku,” märkis Lindpere. Arco Vara investeeris Vereins- und Westbank AG rahastamistoel keskusesse ligi 47 miljonit krooni, ehitustööd teostas Deena Ehituse OÜ.

Arco Vara on vanim Eesti kapitalil põhinev kinnisvarafirma, mille tegevusampluaa hõlmab kogu kinnisvarasektorit. Arco Vara grupp koondab üle 30 tütarettevõtte, andes tööd rohkem kui 200 inimesele. Firma strateegia näeb ette kinnisvara alase täisteenuse pakkumist kõikjal Baltikumis. Lisaks Eestile laiendatakse aktiivset arendustegevust ka Lätis ja Leedus. Ettevõtte juhtimisstruktuur on jaotunud kolme sambasse – teenindusgrupp, arendusgrupp, investeerimisgrupp, mis koondavad vastava kinnisvara alase tegevussuuna erinevaid ettevõtteid.

RIMI avas tänavu kevadel uues Ülemiste kaubanduskeskuses oma esimese hüpermarketi Eestis. Uus RIMI hüpermarket on Ülemiste keskuse ankurrentnik, kaupluse müügipind on 6500 ruutmeetrit, millel kaubeldakse ligi 50 000 eri nimetuse toidu-, esmatarbe- ja tööstuskaubaga. Suurpoe valikusse kuuluvad lisaks toidukaupadele ka rõivad, jalatsid, elektroonikakaubad jne.

Eestis alustas Rimi tegevust 1999. aastal. Tänaseks on Rimil Tallinnas ja Jõhvis kokku kuus supermarketit ning esimene hüpermarket Tallinnas Ülemiste Keskuses. Järgmisel aastal avab Rimi teise hüpermarketi Tartu kesklinna ehitatavas Emajõe Ärikeskuses. OÜ Rimi Eesti on ICA Baltic AB tütarettevõte.

ICA Baltic AB kuulub Põhjamaade juhtivasse jaekaubandusgruppi ICA AB.

Manutent OÜ alustab ehitustöödega Ülemiste elurajoonis

30.09.2004 Tõnu Toompark

Manutent OÜ alustab ehitustöödega Eesti suurimas uuselamurajoonis – Ülemiste elurajoonis.

Ülemiste elurajoon on suurim arendusprojekt viimaste aastate uuselamurajoonide seas, kus Manutent OÜ hakkab oktoobris ehitama teid ning rajama gaasi-, vee- ja kanalisatsiooni trasse, et novembris saaks alustada uute majade ehitusega. Projekt valmib koostöös Soome Maja OÜ-ga.

Teede ja trasside rajamiseks on sõlmitud vastavad tööettevõtulepingud, kogusummas 30 miljonit krooni. Kõik tööd lõpetatakse järgmise aasta kevadeks. Haljastuse rajamisega planeeritakse samuti veel sel aastal alustada. Uus kodu rajatakse enam kui 400-le perele.

“Arendusprojekti sihtgrupiks on noored pered, kes soetavad esimest päris oma kodu, seetõttu on Ülemiste elurajooni majade ja korterite hinnad väga soodsad, alates 13 500 EEK/m2”, ütles Manutent OÜ juhatuse liige Märt Vooglaid. Korterite ja majade eelmüüki alustatakse käesoleva aasta oktoobris.

Ülemiste elurajoon asub Tallinna linna piirist paari kilomeetri kaugusel, Tartu maanteed pidi välja sõites ja laiub 24 hektaril. Sinna ehitatakse kolme aasta jooksul 17 madalat kortermaja, 300 korteriga ja 11 ridaelamut 70 boksiga ning lisaks müüakse piirkonnas 37 paarismaja. Elurajooni rajatakse kõik, mida noored pered täisväärtuslikus elukeskkonnas ootavad – pargid, jooksurajad ja laste mänguväljakud.

Radioaktiivse kiirguse tase Kristiine elamutes

29.09.2004 Tallinn.ee

Kristiine linnamajanduse osakona teenistujad hakkavad elamutes radioaktiivse kiirguse taset mõõtma.

Kristiine Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakonna teenistujad hakkavad portatiivse alfa, beeta ja gamma kiirguse indikaatoriga Radon-1M mõõtma võimalikust radooni kogunemisest tingitud radiatsiooni taset linnaosa elamute keldrites ja alumistel korrustel.

Kristiine linnaosa vanema Lauri Laasi sõnul hakkasid mitmed linnaosa korteriühistud ja eramuomanikud, peale ajakirjanduses käesoleva aasta kevadel avaldatud artikleid elamutesse tunginud radooni käsitlevatest uuringutest, muret tundma oma elamu ohutuse pärast.

“Kuna muretsejaid on suhteliselt palju, pidas linnaosavalitsus elanike südamerahu ja turvatunde taastamise huvides vajalikuks soetada radoonist tingitud radiatsiooni mõõtva seadme ning hakata selle ohtliku, vähki tekitava gaasi olemasolu hoonete keldrites kontrollima” rääkis Laasi.

Veskimägi: Kredexi tooted pevad jõudma reaalsete abivajajateni

29.09.2004 Tõnu Toompark

Rahandusminister Taavi Veskimägi hinnangul ei tohiks KredExi puhul tegemist olla massitoodetega, mis suurendavad majanduslikke riske, küll aga peavad tooted jõudma reaalsete abivajajateni.

“Nagu näitavad Eesti pankade viimaste päevade sammud, on turg valmis ja võimeline pakkuma headele laenajatele senisest veelgi soodsamatel tingimustel krediiti ka ilma riigipoolse sekkumiseta,” ütles Veskimägi. “Seega on riigi ülesanne praegu vaadata KredeExi tooteportfelli tingimused üle sellise pilguga, et sinna jääks vaid need tooted ja selliste tingimustega, mis tõepoolest täidaksid turu puudujääke, mitte ei soodustaks üleüldist riigi kulul elamist.”

“Noore pere kodu ost on investeering noorele perele. Kui me vähendame tulumaksumäära ja suurendame maksuvaba tulumäära, siis me jätame inimestele rohkem raha kätte just selleks, et nad saaksid ise valida, kas nad tarbivad, invetseerivad või säästavad. Kui keegi tahab soetada endale kodu ja investeerida, mitte tarbida, siis on see igati positiivne. Küsimus on selles, kelle kodu soetamist peaks riik täiendavate meetmetega toetama. Minu arusaam on, et riik ei peaks andma tagatisi 1,6 miljoni kroonise kesklinna korteri soetamiseks. Ma ei ole vastu tagatiste mahu suurendamisele, kuid ma ei arva, et seda peab tegema 700 miljoni kroonises mahus ehk kaks korda,” ütles minister.

Veskimägi: “Minu arvates tuleb vaadata üle kolm asja:
a) Käendatava laenu maksimumsumma alandamine 600 000 kroonile. See ei võimaldaks Kredexi abiga osta eramuid või väga kalleid kortereid, vaid tagaks riigi tuge vajavatele inimestele tavalise eluaseme. Kredexi käendusele maksimumlimiidi kehtestamine kindlasti kainestaks nii ostjaid kui müüjaid.
b) Riigipoolse tagatise vähendamine 15%-le laenu kogusummast. Ühelt poolt on tänaseks päevaks vähenenud pankade omafinantseeringu nõuded, teisalt peame rõhku pöörama rohkem inimeste endi vastutusele laenu võtmisel.
c) kõige olulisem – sihtrühmade täpsem määratlemine. Kui sundüürnikud on suhteliselt selge kategooria, siis täna on defineeritud nii noor pere (mõeldud nendele peredele või üksikvanematele, kes kasvatavad vähemalt üht kuni 15-aastast last ning soovivad uut eluaset soetada või olemasolevat renoveerida) kui noor spetsialist (kõrg- või keskeri- või kutseharidusega kuni 35 aastased ja töö- või teenistuslepinguga spetsialistid) üsna abstraktselt mille alla mahuvad paljud, kes seda toetust sisuliselt ei vaja.”

“Kokkuvõtlikult, ma ei saa vaadata käed rüppes, kuidas riigi toetuskeemid üha suurendavad sisenõudlust, mille tulemusena oleme jõudnud II kvartalis juba rekordilise jooksevkonto defitsiidini. Tuleb vaadata üle, et toetus jõuaks tegelike abivajajateni ja mitte kellegi teiseni. Me ei taha sulgeda ust tegelikele toetust vajavatele noortele peredele ja sundüürnikele,” ütles Veskimägi.

Pirita jõe ürgorg muutub heakorrastatud puhkealaks

29.09.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimise teemaplaneeringu eelnõu.

“Kõnealuse teemaplaneeringu eesmärk on tagada Pirita jõeoru maastikukaitseala looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ning sinna inimestele keskkonnaohutute vaba aja veetmise võimaluste loomine ütles abilinnapea Peep Aaviksoo.

Teemaplaneeringuga tuleb luua eeldused Pirita jõeoru maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimaluste väljaarendamiseks, arvestades looduskaitselisi tingimusi. Teemaplaneering saab aluseks Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste väljaarendamisele ja looduskeskkonna säilimise tagamiseks.

Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks võimalikud pikniku-puhkeplatside, spordiradade, kergliiklusteede, ujumiskohtade, sildade, treppide, valgustuse, parklate, paadisildade ja telkimisplatside asukohad. Ühtlasi määratleb teemaplaneering kallaste kindlustamise ja jõe puhastamise vajaduse ning puutumatuks jäävate poollooduslike koosluste säilitamise alad, samuti piiratud hoonestamisvõimalused.

Pirita jõe ürgorgu saab teemaplaneerida Interreg IIIC RiverLinks projekti raames, seega rahastataks planeeringut Euroopa Liidu vahenidtest. Tallinna poolseks koostööpartneriks rahvusvahelises prokjektis on Pirita linnaosa valitsus.

Interreg IIIC on Euroopa Ühenduse algatus piireületava koostöö arendamiseks, mis nõustab ja finantseerib üleeuroopalist koostööd, et saavutada harmooniline ja tasakaalustatud regionaalne areng. RiverLinks on projekt, milles osalevad suurlinnad, mis asuvad suurte jõgede valgaladel: Firenze, Sevilla, Bordeaux, Bremen, Dresden ja Tallinn/Pirita.

Projekti eesmärgiks on leida parimad lahendused loodus- ja urbanistliku keskkonna kooseksisteerimiseks leida meetodid jõe valgala säästmiseks, pakkudes samas linnakodanikele võimalusi puhkamiseks ja ruumiliseks planeerimiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kesklinna halduskogu ei toeta rendipindande koondamist

28.09.2004 Tõnu Toompark

Tallinna Kesklinna halduskogu ei toeta linnavalitsuse kava koondada enamik linna rendipindu elamumajandusmeti kätte, otsustati tänasel halduskogu istungil.

Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul ei pidanud halduskogu eelnõud õigeks mitmel põhjusel. “Leiti, et eelnõu on toores ja kiirustades tehtud ning et rendipindade koondamine ameti kätte võtab linnaosalt ära ühe olulise võimaluse mõjutada kohalikku elukeskkonda. Tähtis on, et kesklinnas leiduks ka noortele ja lastele mõeldud kohti ning et vanalinnas kasutusele antavate pindade puhul arvestataks tegevuse sobivust väärtuslikku keskkondakuna,” selgitas Pentus.

Muu hulgas tuleks eelnõu kohaselt elamumajandusametile üle anda Matkamaja, Kodulinna maja, Katariina käik, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ja noortekeskuse ruumid.

Samuti rõhutasid halduskogu liikmed, et hetkel käib järgmise aasta eelarve koostamise protsess ja niivõrd põhimõtteliste otsuste tegemine keset eelarve kokkupanekut oleks ebaotstarbekas ja asjatut segadust tekitav.

Pentuse kinnitusel on linnaosavalitsus hetkel üle vaatamas aastaid tagasi sõlmitud rendilepinguid, et ühtlustada hindu ja saavutada rendipindade võimalikult tõhus kasutamine. “Selle protsessi katkestamist pidas halduskogu linna jaoks kahjulikuks,” lisas Pentus.

Eelnõud ei toetanud ka Kesklinna halduskogu linnavara komisjon ja linna elu komisjon.

Elamumajandusameti poolt esitatud eelnõu on tänaseks kooskõlastanud kolm linnaosavalitsust, üks linnaosa valitsus on andnud tingimusliku kooskõlastuse ja neli linnaosa on andnud eelnõule eitava seisukoha.

Ka linna finantsdirektor Ahti Kallaste viitab oma viseeringus, et 2005. a eelarve koostamise protsess on jõudnud faasi, kus nimetatud samm tingib eelarves olulises osas tulude ja kulude üle vaatamist ning dokument nõuab põhjalikumat läbitöötamist.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Hansapank toob turule alternatiivi noore pere laenule

28.09.2004 Tõnu Toompark

Hansapank hakkab alates homsest, 29. septembrist pakkuma võimalust võtta eluasemelaenu omafinantseeringuga alates 10%.

Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna juhataja Agnes Maki sõnul soovib pank pakkuda alternatiivi selleks, et noored ei peaks KredExi käenduste peatumise tõttu oma kodu soetamisest loobuma või seda edasi lükkama. “Meie pakkumise puhul ei tehta piiranguid sõltuvalt laenuvõtja vanusest või haridusest, kuid me ei finantseeri selle pakkumise raames näiteks eksklusiivseid ehitisi,” rääkis ta.

Makk lisas, et laenuotsuse tegemisel antud pakkumise raames vaatab pank väga konservatiivselt klientide maksevõimet laenu teenindamiseks, võttes arvesse ka võimaliku intressitõusu riski.

Väikese omafinantseeringuga eluasemelaenu intressimäär ei erine tavalise eluasemelaenu omast, sõltudes tagatisvarast ja laenuvõtjast. Samuti nagu KredExi käendusega laenu puhul, kehtib väiksema omafinantseeringuga laenu võtmisel riskitasu 3% selle laenusumma eest, mis ületab tavapärast omafinantseeringu osa.

Siiani pakkus Hansapank alates 15% omafinantseeringuga laenu uusehitiste finantseerimisel. Üldjuhul tuleks omafinantseeringuna tasuda uue maja või korteri puhul 25% soetatava vara turuväärtusest, vanema vara puhul 30%.

Käesoleval aastal on KredExi käendusega laenud moodustanud 13% kõigist Hansapanga väljastatud eluasemelaenudest. Väikese omafinantseeringuga laenude osa eluasemelaenude väljastamisel jääb Hansapanga prognooside kohaselt samasse suurusjärku. Et KredExi käendusega laenajate arv on aasta-aastalt vähenenud, ei mõjutaks nende laenude väljastamisest loobumine Agnes Maki sõnul oluliselt panga väljastatavate laenude mahtu. “Meie sooviks on aga sellele sihtgrupile laenuvõimalus alles jätta, seda enam, et tegemist on olnud väga kohusetundlike laenuvõtjatega,” märkis ta.

Hansapanga turuosa eluasemelaenude osas on 50,4%, millega pank on jätkuvalt turuliider. Hansapanga kasuks on eluasemelaenu või -liisingu võtmisel otsustanud ligi 40 000 klienti, panga väljastatud eluasemelaenude maht on aasta algusest pidevalt kasvanud, tõustes augusti lõpu seisuga 11,3 miljardi kroonini.

SRV ja Baltic Property Trust plaanivad logistikapargi rajamist Baltimaadesse

28.09.2004 Tõnu Toompark

Baltimaade juhtiv kinnisvara investeerimisfirma Baltic Property Trust on jõudnud kokkuleppele SRV ja KOBAga modernse logistikapargi rajamise osas Eestisse, Lätti ja Leetu. Igasse Balti riiki luuakse kaasaegne jaotuskeskus kogupindalaga 90 000 ruutmeetrit. Projekt kannab nime BPT Logistic Center Baltic.

“Kõik suuremad rahvusvahelised firmad, mis Balti regioonis ettevõtlusega tegelevad, vajavad siin keskse paigutusega logistikakeskusi,” ütles Baltic Property Trusti tegevdirektor Lars Ohnemus. “Hiljuti laienesime Leedus, aga tahame tagada oma logistilise kohalolu kogu Baltikumis.”

Loodav logistikapark hakkab teenindama Baltimaid, Põhjamaid ja Läänemere turgu sh Soomet ja Venemaad. BPT Logistic Center Baltic saab olema asukoha ja hindade poolest Baltimaades soodsal positsioonil, kuna see on valitud tuleviku liiklusskeemide alusel

Kinnisvara arendusfirma SRV tegevdirektori Hiekka Risto sõnul on SRV huvitatud koostööst Baltic Property Trustiga, firmaga, kes otsivad võimalusi oma logistika- ja jaotusvõimaluste laiendamiseks. “See uus mitmetahuline projekt annab olulise tõuke parkide edasiseks arenguks, millel on positiivne mõju hulgikaubandusele Balti regioonis ja selle ümbruses, ” lausus Hiekka Risto.

Tööstusekspertide sõnul on Balti logistikaturul vajadus kaasaegsete jaotuskeskuste järele. Rahvusvahelise kinnisvarakonsultatsiooni agentuur KOBA hakkab vastutama turustuse eest ja andma projekti üürile rahvusvahelistele ja kohalikele ettevõtjatele ning tarbijatele.

“Logistikateenuste pakkujate ja tootjate teenindamine on üha enam levinud mitmetel Euroopa turgudel, Balti turu jaoks on see teenus aga midagi uut,” ütles KOBA rahvusvahelise kinnisvara-konsultatsiooni tegevdirektor Erik Bach-Nielsen.

Taustinformatsioon:

Baltic Property Trust on juhtiv kõrgekvaliteetse kinnisvara investeerimisfirma, mis investeerib esmaklassilistesse ärikinnisvaradesse Baltimaade kesksetes asukohtades. Ühtlasi on Baltic Property Trusti strateegiaks tutvustada Balti riikides atraktiivseid kinnisvaraInvesteerimis tooteid. Baltic Property Trusti Peakorter asub Taanis, kohalikke organisatsioone omatakse Vilniuses, Riias ja Tallinnas. Rohkem infot

KOBA on rahvusvaheline kinnisvarakonsultatsiooni agentuur, mis tegeleb müügi, üürile andmise ja hindamisega kolmes peamises ärivaldkonnas: investeeringud, jaemüük ja korporatiivsed teenused. KOBA alaline asukoht on Kopenhaagenis ning ta on rajanud kontori Vilniuses, Leedus. Seeläbi suudab KOBA teenindada rahvusvahelisi ja kohalikke kliente Skandinaavia ja Balti regioonis kõige kõrgemal tasemel. Rohkem infot või

SRV Kinnisvara AS on Eestimaal üks vanemaid kinnisvarafirmasid, mis asutati 1992. aasta mais ning mis täna kuulub Soomes ühe suurema ehitusfirma SRV Grupi koosseisu. SRV Grupi kogukäive aastal 2000 oli 6,5 miljardit krooni. SRV Grupp on Balti regioonis edukalt ellu viinud üle 50 projekti. Firma omab suuri kogemusi tööstushoonete alal, lisaks Balti riikidele ka Soomes, Venemaal jne. Eestis on SRV teostanud mitmeid mahukaid projekte: Viru Keskus, Maakri 23 maja, Radisson SAS hotell, Rakvere Lihakombinaat, Rävala Ärikeskus, Tallinna Reisisadama A-Terminaal jt. Rohkem infot

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Aaviksoo: rannaalast saab atraktiivne linnaruum juba lähiajal

27.09.2004 Tõnu Toompark

Kesklinna rannaalast kujuneb kümne aasta jooksul avaliku ja erasektori koostöös ning teiste linnade positiivsetele kogemustele tuginedes atraktiivne polüfunktsionaalne linnaruum.

“Tahame eeskätt Russalka ja Patarei vahelise rannaala tõsiselt käsile võtta,” ütles abilinnapea Peep Aaviksoo. “Kindlasti hakkab vanalinna ja mere vaheline tühermaa sootuks uut ilmet omandama juba lähiaastail.”

Möödunud nädalavahetusel arutas rannaalade arenguvõimalusi rahvusvahelistest ekspertidest, linna, AS-i Tallinna Sadam ja sadama-ala kinnisvaraarendajatest koosnev töörühm.

“Linna avamisest merele ja rannaalade arengust on räägitud aastaid, nüüdseks oleme reaalse töö käima saanud” sõnas Aaviksoo. “Oleme kaasanud töösse tunnustatud linnaplaneerijad Euroopast. Võimalikult head tulemust saavutamaks tahame arvestada võimalikult palju teiste linnade kogemust ning kaasata protsessi kõik sealsed kinnisvaraomanikud ja ka laiema avalikkuse.

“Kindlasti on see piirkond juba aastaks 2011, mil Tallinn on loodetavasti Euroopa kultuuripealinn, tundmatuseni muutunud,” ütles Aaviksoo. “Eesmärgiks on polüfunktsionaalne linnaruum, kus kõik funktsioonid oleksid omavahel tasakaalus ning moodustaks õdusa terviku. Mõistagi on ala arendamisel üks olulisemaid märksõnu linnaruumi merele avatus.”

Aaviksoo sõnul mahub kõnealusele alale kokku 25 000 – 30 000 elu- ja töökohta, Seega on sellel kohal potentsiaali muutuda omamoodi “linnaks linnas”. “Tallinna jaoks on viimastel aastatel muutunud tõsiseks probleemiks valglinnastumine,” nentis Aaviksoo. “Rannaalale kvaliteetse elukeskkonna loomine aitaks seda protsessi pidurdada.”

Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul on Tallinna kesklinn ühtlasi linna värav, reisisadamaga piirnev ning sadamat vanalinnaga ühendav ala on siia laevaga saabujaile esmamuljeks linnast. Sadama-ala arendamisel ei tuleks aga tema sõnul seada esmatähtsaks mitte turistide, vaid just oma inimeste vajadusi, sadamaalast peab kujunema kõigile avatud ja atraktiivne, jalakäijasõbralik ja paljufunktsiooniline linnaruum.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Soodustingimustel eluasemelaenud võivad jätkuda

27.09.2004 Tõnu Toompark

Eesti Keskerakonna fraktsioon algatas ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise eelnõu, millega suurendatakse KredEX-i poolt tagatavate eluasemelaenude piirmäära seniselt 700-lt 1,4 miljardi kroonini.

Eluasemelaenu tagatiste väljastamise tulemusena langetati kohustusliku omafinantseerimise määra ja muudeti eluaseme soetamine noortele kergemini kättesaadavaks. Laenuvõtjate esmase sissemakse kohustus vähenes tagatise abil 34%-lt 10%-le.

Tänaseks on riikliku laenukäenduste piirmäära lõppemise tõttu aga noortele peredele, nn noortele spetsialistidele ja tagastatud majades elavatele sundüürnikele suunatud laenutagatise väljastamine peatumas.

Valitsuse suutmatus antud küsimust lahendada piirab märkimisväärselt elanikkonnagruppide elamispinna vajaduse rahuldamise võimalusi.

Eluasemelaenu tagatisi hakati väljastama 2000. aasta kevadel ning tänaseks on nende abil eluaseme soetanud või renoveerinud juba üle 12000 noore pere ning spetsialisti. Aastas kasutab kõnealust võimalust ca 3000 peret ja vajadus sellise programmi jätkamiseks on endiselt vajalik.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Isamaaliit: KredExi tegevus peab jätkuma

27.09.2004 Tõnu Toompark

Isamaaliit algatas täna Riigikogus seadusemuudatuse, millega suurendatakse KredEx poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahtu 1,4 miljardi kroonini.

Seadusemuudatus võimaldaks jätkata noortele peredele, spetsialistidele ja niinimetatud sundüürnikele eluaseme soetamisel võetavate laenude osalist käendamist.

Ettevõtluse toetamise ja laenude tagamise riiklike toetuste võimaldab Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusel KredEx täna tagada elamumajanduslaene kokku 700 miljoni krooni ulatuses. Paraku on see summa ammendumas ning KredEx on teatanud, et septembri lõpus peatatakse noorte perede ja nn sundüürnike eluasemelaenude käendamine.

KerdExi tagatud laenude puhul on eluaseme ostmisel omafinantseeringuks 10 protsenti. Ilma KredExi tagatiseta on omafinantseering aga enam kui kolm korda suurem.

Seega, kui KredEx lõpetab elamumajanduslaenude käendamise, kaotaksid väga paljud noored pered ja sundüürnikud võimaluse endale pangalaenu abil eluaseme ostmiseks.

Isamaaliidu poolt esitatud eelnõu eesmärk on suurendada KredExi poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahtu 1,4 miljardini. KredEx on ka ise teatanud, et neil jätkub sihtkapitali 1,6 miljardi krooni suuruseks tagatisportfelliks.

Seaduse rakendamine ei too kaasa otseseid kulutusi riigieelarvest. Küll suureneb riigi poolt tagatud kohustuste maht.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Linnavarale laekus ostupakkumisi 11 miljoni krooni eest

25.09.2004 Tõnu Toompark

Eile elamumajandusametis toimunud linnavara müügi enampakkumistel laekus ostupakkumisi 11 050 333 krooni eest, kokku oli müügis kaheksa objekti.

Telliskivi tänav 58A hoone oli müügis 750 000 kroonise alghinnaga, ainuke pakkuja soovis hoone omandada 755 000 krooni eest. 3,8 miljoni kroonise alghinnaga müügis olnud Uus tänav 35 hoonete ostuks laekus kolm ostupakkumist, neist suurim oli 5 100 111 krooni. Tööstuse tänav 3 kinnistu ostuks oli 11 pakkumist, neist suurim oli 3 621000 krooni.Kinnistu oli müügis kahe miljoni kroonise alghinnaga.

Ädala tänav 1 hoonest 2087/6671 mõttelise osa ostuks laekus üks 1 222 222 kroonise ostuhinnaga pakkumine, müügi alghind oli 1 050 000 krooni.

Valgamaal Otepää vallas Arula külas asuvast Arula Puhkemaja hoonest 2/3 mõttelise osa ostuks laekus kaks pakkumist, neist suurim oli 352 000 krooni.

Hoone müügi alghind oli 250 000 krooni. Kolme müügiobjekti enampakkumine nurjus, nendeks olid hooned aadressil Wismari tänav 29 A, Vabriku tänav 15 ja Kotzebue tänav 18 A.

Hansapanga kliendipäeval saab tutvuda 120 kinnisvaraprojektiga

24.09.2004 Tõnu Toompark

Pühapäeval, 26. septembril toimub Tallinnas Hansapanga Rävala kontoris kliendipäev, kus kinnisvaraarendajad tutvustavad oma uusi projekte ning panga laenuspetsialistid annavad nõu eluasemelaenu võtmisel.

Üritusel osaleb 24 kinnisvaraarendajat ja -bürood, kes jagavad infot oma projektide kohta ning pakuvad sel päeval ka soodustusi. Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütles, et laenupäev on hea võimalus saada kompleksselt infot nii valmivate korterite ja majade kohta kui ka nende finantseerimisvõimaluste kohta. “Tutvuda saab ligi 120 arendusprojektiga – uued majad, korterid, ridaelamud ja elamukrundid,” märkis ta.

Laenupäeva näol on tegemist traditsioonilise ettevõtmisega, mida Hansapank on kevadeti ja sügiseti korraldanud. Eelmisel laenupäeval käis üle tuhande inimese.

Kliendipäev toimub pühapäeval kella 11-15 Rävala pst 5. Lisainfot saab

Savisaar: Tallinna tuleb oma Manhattan

23.09.2004 Tõnu Toompark

Ettevõtluspäeva raames toimunud linna arengufoorumil märkis Tallinna linnapea Edgar Savisaar oma ettekandes, et Tallinna kesklinna uuenemine ja arenemine on lähiaastate küsimus, mitte aastakümnete küsimus.

“Tallinna kesklinna muutub lähima paari aasta jooksul rohkem kui viimaste aastakümnetega kokku,” rääkis Savisaar. “Tallinna Manhattan – see võiks olla piirkond Stockmannist Viru Keskuseni – mis võiks kujuneda meie kõrghoonete piirkonnaks. Tallinna niiöelda Manhattani kujunemine lähima paari aasta jooksul on täiesti reaalne. Miks ei võiks Euroopa kõrgeim hoone asuda just Tallinnas?” Linna välisilmet ja arengut silmas pidades, märkis linnapea näiteks Tivoli rajamist, Sakala keskuse ja mere-äärse piirkonna välja arendamist.

“Tallinna linn tegelikult kasvab, kui vaadata kasvõi Helsingit või teisi naaberlinnu. See on lühiajaline tendents, et liigutakse Tallinna lähiümbrusesse elama,” ütles linnapea. “See on vaid ajaküsimus, millal inimesed tahavad Tallinna tagasi elama tulla.” Tallinna kaugemast tulevikust rääkides ütles linnapea, et linnade ja nende lähiregioonide osatähtsus hakkab kasvama. “Kindlasti saab üheks võtmeküsimuseks kaugemas tulevikus Tallinna-Helsingi lähenemine ehk kaksiklinna teke. Sellise
kaksiklinna teke on paratamatu,” lausus Savisaar. “Eesmärgiks oleks ühise identiteedi loomine ja arendamine Euroopas ehk ühine ekspansioon Tallinn-Helsingi, miks mitte ka Peterburiga.”

Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul peaksid nii linn kui arendajad olema julgemad, et saaks senisest rohkem välja arendada kesklinna ja ka äärelinnu. Ühtlasi peaks abilinnapea hinnangul tööstus ehk tööstusettevõtted tulevikus linnast väljapoole minema. “Ma usun, et Tallinnal on olemas kõik eeldused saada üheks atraktiivsemaks Skandinaavia ja Euroopa linnaks,” ütles Aaviksoo.

Ettevõtluspäeva raames toimunud linna arengufoorumil arutasid linnajuhid, ettevõtete tippjuhid ja erialaliitude esindajad linna detailplaneeringu, uue ehitusmääruse, kõrghoonete, liiklussõlmede ja uute teede ehitamisega seotud teemadel.

Diskussioonis osalesid linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Toomas Vitsut ja Peep Aaviksoo, SAPA juhataja Igor Volkov ja ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.

Diskussiooni juhtis Ainar Ruussaar.

Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti sõnul soovis linn sellega kaasata enam ettevõtjaid Tallinna arengu planeerimisse. “On oluline, et tekiks laiapõhjaline diskussioon valdkondades, mis mõjutavad üheaegselt nii ettevõtjaid kui ka linna,” märkis Vitsut.

Tallinna linn korraldab täna, 23. septembril esmakordselt ettevõtluspäeva “Ole ettevõtlik!”. Ettevõtluspäeva eesmärgiks on teadvustada väikeettevõtluse rolli linna arengus, tutvustada ettevõtlusega seotud võimalusi ning Tallinna toetusmeetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel.