Arco Vara: Ees- ja valglinnastumine asub 2020. aastal taas pidurduma

Arco VaraLinnadest maale kolimine on küll viimase paari aasta vältel enamike Eesti suuremate piirkondlike keskuste lähiümbruses suurenenud. Seda muidugi mitte otseselt seetõttu, et inimesed niivõrd maale kolida sooviksid, vaid seetõttu, et kinnisvarade hinnad on pidevalt kasvanud ning sobilikke pakkumisi on järjest vähem.

Madalama sissetulekuga inimesed on tahes-tahtmata pidanud just säärase otsuse langetama, sest vastasel juhul peab linnas leppima väiksema ning kehvema kvaliteediga elamispinnaga või jääma veel teadmata pikakas ajaks hoopis üürnikuks. Elamispindade turul aset leidva hinnakasvu aeglustumise taustal on aga nii ees- kui ka valglinnastumine asunud taas pidurduma, mis tõenäoliselt jätkub ka lähitulevikus.

Maal elamine on tänapäeval järjest keerulisem – ühistransport käib elanike arvu vähenemise ja kulude kokkuhoiu taustal järjest harvemini, sarnastel põhjustel suletakse koole ja lasteaedu, kaovad kaubandus- ja teenindusettevõtted, mis kõik üheskoos soodustab üha edasist linnastumist, millega omakorda kaasneb madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumise jätkumine. Kinnisvarabüroo klientide seas on noorperede puhul märgata, et leibkonna suurenemisel kolitakse keskusest eemale, kuid kui lapsed saavad vanemaks ja peavad koolis käima hakkama, kolitakse suurenenud transpordikulude tõttu peatselt linna tagasi.

Kui aastatel 2015 – 2018 võis kinnisvarade kallinemist pidada põhimõtteliselt üheseks kogu Eestis, siis 2019. aastast on erineva arengutasemega piirkondade trendid taas selgelt lahku läinud. Nii tehingute arvu kui ka koguväärtuse taset hoiab jätkuvalt elukondliku kinnisvara turg, mille juures on korteri- ja elamuturu osakaal kogu kinnisvaraturu tehingute arvus viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Tallinna lähiümbruses aktiivse valglinnastumise tõttu perioodiline turuaktiivsuse kasv lähitulevikus veel jätkub, kuid nii Pärnu kui ka Tartu puhul on edasine kasvupotentsiaal varasemast väiksem. 2019. aasta kvartalite baasilt ei saa hetkel väita, et Eesti korteriturul tervikuna turuaktiivsus küll otseses langustrendis oleks, kuid nii väikelinnades kui ka suuremates keskustes on edasise kasvu võimalused olemasoleva ja lähitulevikus lisanduva pakkumise baasilt pigem tagasihoidlikud, isegi kui nõudlus peaks püsima sarnasel tasemel või suurenema. Üldine surve turuaktiivsuse langusele pöördumiseks on tulevate kvartalite vältel järjest tõenäolisem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 81 = 82

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!