Laenuintressi pole mõtet fikseerida, sest näilise eelise nopib pank endale (1)

Euribor küll langeb iga päev, kuid pankade riskimarginaalid tõu­sevad veel rohkem.

Pankurite ja ekspertide sõnul ei ole paar aastat ujuvintressiga laenumakseid teinud kliendil praegu mõtet intressi fikseerida. Laenuintressi aluseks olev euribor küll langeb pidevalt, kuid panga riskimarginaalid on seni ainult kasvanud.

Analüütikute ja pankurite sõ­nul võib laenu viieks aastaks fikseerinud klient praegu halvimal juhul maksta laenuandjale iga kuu tagasi umbkaudu 1,5 protsenti rohkem kui fikseerimata laenuga klient.

„Kuna praegu on laenuintressi aluseks olev euribor iga päev langenud ja ilmselt seda ka jätkab, siis ei julgeks mina soovitada oma intressi fikseerida, vaid pigem oodata,” sõnas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

„Euribori rekordtasemele languse korral peavad siiski ka pangad hakkama ükskord langetama oma riskimarginaale, ja seda hetke laenuklient ootama peabki,” lisas finantsanalüütik Villu Zirnask.

Tasub oodata

Zirnaski õpetussõnade kohaselt tasuks oodata ajani, mil euribor jõuab madalaima tasemeni ning majandus hakkab vaikselt taastuma ja pangad on sunnitud riskimarginaale alandama.

Swedbanki eluaseme finantseerimise osakonna analüüsijuhi Kersti Arro sõnul on pangale kehtiv marginaal viimase aasta jooksul oluliselt tõusnud, sest raha on kallimaks läinud.

„Kui pikaajaline laenuklient otsustab siiski praegu laenu fikseerida, kaotab ta rahaliselt ilmselt tuhandeid kroone,” sõnas Toompark.

SEB arvutuste kohaselt kaotab praegu miljonikroonist laenu viieks aastaks fikseerida sooviv klient võrreldes 2006. aasta arvutustega ligi 62 000 krooni.

„Kui 2006. aastal võetud laenu riskimarginaal oli umbes 0,5 protsenti pluss euribor, siis praegu laenulepingut ümber tehes tuleb arvestada seda, et riskimarginaal võib ulatuda 3,75 protsendini,” lisas Toompark.

See aga tähendab sisuliselt, et laenuintress on kerkinud ligi kaheksa protsendini.

„Praegu ei ole laenu fikseerija jaoks tingimused väga lihtsad, kuna riskimarginaalid on tõstetud ülikõrgetele tasemetele ja mõni pank võtab väga selgeid seisukohti, et tema võib ühepoolselt lepingutingimusi või intressitaset muuta,” tõdes konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Intressi fikseeri viimases hädas

•• „Praegu võivad oma eluasemelaenu intressi fikseerida need, kes tahavad kindlust laenu kuumaksete ühesuurusena püsimises pikema perioodi vältel,” ütles SEB eraisikulaenude suuna äri­arendusjuht Triin Messimas.

•• Siiski ei soosi praegu Messimase sõnul laenuintressi fikseerimist üleilmne finantskriis, mis on kergitanud raha hinda.

•• „Laenu intressimäära fikseerimine tähendab tegelikult olemasoleva ujuvintressiga laenu refinantseerimist fikseeritud intressiga laenuga,” lisas ta.

•• Fikseeritud intressiga laenu andmiseks peab pank hankima vastava tähtajaga fikseeritud intressiga ressursi. Kuna raha on maailmas kallinenud, siis senise laenu fikseerimisel võib uue laenu riskimarginaal olla senisest kõrgem.

•• Ent uue laenu võtjal või viimases hädas oleval kliendil tasub Messimase sõnul laenuintressi fikseerimist tõsiselt kaaluda.

Artikli autor on Hetlin Villak. Artikkel ilmus 04/12/2008 väljaandes Eesti Päevaleht.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

18 + = 21

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine