Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Statistika: kolmeteistkümnes maakonnas oli väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine ruutmeetrihind vahemikus 218-790 eurot

05.05.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli Eesti 2025. a korteritehingute keskmine hind 2153 €/m², mida oli 3,3% aastatagusest enam. Väljaspool maakonnakeskuseid tehtud korteritehingute keskmine hind oli 1580 €/m² ehk aasta varasemast 6,3% rohkem.

Väljaspool linnu asuvate korterite tehinguhinnad kerkisid 2025. a kõikides Eesti maakondades peale Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakondade. Ida-Viru korteritehingute hinnalangus oli drastiline 19%. Jõgeval jäi hinnalangus napimaks ja oli 7,1%, Põlvamaal marginaalne 1,2%. Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakondade väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine hind oli vastavalt 218, 262 ja 340 €/m².

Kõige enam väljaspool linnu kerkisid korteritehingute hinnad Saare ja Lääne maakonnas, kus aastane hinnatõus oli keskmiselt 26,5 ja 17,1%. Saaremaa ja Läänemaa väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmine hind oli 2025. aastal vastavalt 686 ja 627 €/m².

Kõige odavamad väljaspool linnnu asuvate korterite tehingud toimusid 2025. aastal Ida-Viru ja Valga maakondades vastavalt hinnaga 218 ja 246 €/m². Kõige kallimad väljaspool linnu tehtud korteritehingud toimusid Harju ja Tartu maakondades, kus hinnad oli uusarenduse toel vastavalt 2580 ja 2074 €/m².

Eesti maakondadest kolmeteistkümnes ehk välja arvatud Harju ja Tartu maakondades olid 2025. a väljaspool linnu tehtud korteritehingute keskmised hinnad vahemikus 218-790 €/m².

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Üllatus, Euroopa Keskpank ei tõstnud intresse vastupidiselt turgude ootusele

04.05.2026 Raul Eamets

Euroopa Keskpank (ECB) otsustas täna jätta hoiustamise baasintressi senisele tasemele ehk 2,00% juurde. Tegu oli suure üllatusega, sest turud ootasid pigem otsust, et intressi vähemalt 0,25 protsendipunkti võrra suurendatakse, sest Euribor on juba üle kuu aja liikunud 2,4%-2,5% ümbruses. Euroopa Keskpanga inflatsiooniootused on kasvanud ja üldine hinnatõusu väljavaade on Euroopas täna pigem negatiivne ehk prognoositakse inflatsiooni kiirenemist. ECB enda mustemate stsenaariumite järgi võib euroala inflatsioon sellel aastal küündida 4%, mis on kaks korda kõrgem kui eesmärgiks seatud inflatsioonimäär.

Rahapoliitika teooria kohaselt peaks keskpank reageerima kasvanud inflatsioonile rahapakkumise vähendamisega, mis sisuliselt tähendab intresside tõstmist. Seega ei ole täna küsimus selles, kas intresse ikkagi tõstetakse mõnel järgmisel koosolekul, vaid pigem selles, et mitu korda neid tõstetakse. Turgude ootused on täna sellised, et kuue kuu euribor on sügisel 2,8%, mis tähendab, et kaks-kolm intressitõusu tuleb veel. Välistatud ei ole ka rohkem tõuse kui realiseeruvad kõige negatiivsemad stsenaariumid.

Taustainfoks

Miks me näeme sellel aastal hinnatõusu kiirenemist ja miks see ei ole lühiajaline šokk? Lähis-Ida kriis ei näita vaibumise märke ja mida kauem segadus Hormuzi väina ümber kestab, seda suuremaks muutub nafta ja gaasi defitsiit ehk majanduse keeles seda rohkem kerkib nafta ja gaasi hind. Mõlemad on olulised tootmise sisendid nii kütuse kui elektri, aga ka väetiste tootmisel. Rääkimata kõikvõimalikest naftatoodetest. Erinevad tooted – näiteks kilepakendid (polüetüleen), kõikvõimalik taara (polüetüleentereftalaat), penoplast (polüstüreen), fliisid (polüester) on asjad, mis esimesena meenuvad kui mõtleme, mida kõike saab naftast teha. Katar valmistab 35% maailma heeliumist, mis on väga oluline komponent kiipide tootmisel. Ilmselt võib seda rida veel pikalt jätkata.

Naftatootjad ei ole ka huvitatud kiirest puudujäägi vähendamisest, sest täna on nende kasumid kahekordsed võrreldes kriisieelse perioodiga. Katari gaasitootmise taristu taastamine võtab aega mitu aastat. Seega on mõjud pikemajalised ja probleemid ei lahene sellel hetkel kui tankerid lõpuks liikuma saavad.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Swedbank: Eesti majandus kosub tasapisi

04.05.2026 Tõnu Mertsina

Statistikaameti täna avaldatud esimese kvartali SKP kasv – aastases võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,6% – vastas meie ootustele. Kuigi need numbrid näitavad, et Eesti majandus kosub tasapisi, mõjutab selle väljavaadet Lähis-Idas toimuv sõja.

Majanduse taastumine on sektoriti erinev

Aasta esimestel kuudel oli pilt sektorite lõikes üsna erinev. Jaekaubanduse mahud kasvasid esimeses kvartalis 7% ning ka Swedbanki kaardimaksed viitasid sellele, et inimesed on hakanud rohkem kulutama. Tarbimise kasvu toetab tänavu peamiselt aasta alguses jõustunud maksuküüru kaotamine koos kõrgema maksuvaba tulu kehtestamisega. Kuigi sõja puhkemine Lähis-Idas on majapidamiste kindlustunnet nõrgendanud, on see tugevam kui eelmisel aastal.

Kaupade ja teenuste ekspordikasv aasta kahel esimesel kuul aga aeglustus järsult ning ka tööstustoodangu kasv jäi tagasihoidlikuks. Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, müüki on üha enam toetanud siseturg, samal ajal kui müük välisturule on vähenenud. Euroala, kuhu Eestist suunatakse ligi 60% kaupade ekspordist, majandusaktiivsust iseloomustav ostujuhtide indeks on viimastel kuudel märgatavalt halvenenud. Samas peab üha väiksem osakaal Eesti tööstusettevõtteid just nõudlust majandustegevust piiravaks teguriks ning aprillis paranes ka tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta.

Kasvanud laenunõudlus viitab suurematele investeeringutele

Eesti majanduse üldine kindlustunne on küll 2023. aastasse jäänud põhjast paranenud, kuid aprillis kukkus see tagasi aastatagusele tasemele. Sellele vaatamata on ettevõtetel ja majapidamistel piisavalt kindlust laenu võtta. Nii oligi märtsis ettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenu portfellide kasv jätkuvalt tugev. Tugev laenukasv viitab ka suurematele investeeringutele. Lisaks on valitsus plaaninud tänavu tõsta kaitsekulutusi ja investeeringuid taristusse, mis majanduskasvu toetavad.

Majanduse järkjärgulist kosumist näitab ka olukorra paranemine tööturul. Nõudlus töötajate järele on suurenenud ja esialgsetel andmetel langes keskmine töötusemäär aasta esimesel kahel kuul 6,3%-le, mis on madalaim osakaal alates 2023. aastast. Registreeritud töötus on aga jõudnud tasemeni, mida nägime viimati 2019. aastal.

Sõda Lähis-Idas on majanduskasvu väljavaadet halvendanud

Samas on sõda Iraaniga majanduskasvu väljavaadet halvendanud. Välisnõudlus küll suureneb, kuid see tuleb varem oodatust nõrgem. Kõrgemad energia- ja muude toormete hinnad kergitavad küll inflatsiooni ja aeglustavad majapidamiste ostujõu paranemist, kuid ei vähenda seda. Samuti suurendab see ettevõtete kulusid. Tulumaksureform tõstab kaalutud netopalka nominaalselt umbes 10%, mis peaks ka oodatust kiirema inflatsiooni juures tagama ostujõu paranemise.

Kuna turgude hinnangul kergitab Euroopa Keskpank tänavu oma intressimäärasid paaril korral, oodatakse ka euribori tõusu jätkumist. Kõrgem intressimäär on küll täiendav kulu laenukohustustega majapidamistele, kuid seda aitab kompenseerida maksuküüru kaotamisega suurenenud netopalk.

Kuigi Eesti majandust mõjutavad tänavu kahjulikult mitmed tegurid, ootame siiski selle mõõdukat kasvu. Majanduskasvu peaks vedama rohkem kodumaine nõudlus – eratarbimine ja investeeringud, eriti valitsemissektori investeeringud. Samas on Lähis-Idas toimuva sõja mõjude tõttu majanduse väljavaate osas ebaselgust veel palju.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

04.05.2026 Adaur.ee

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Ehkki laekunud andmed on olnud üldjoontes kooskõlas EKP nõukogu varasema hinnanguga inflatsiooniväljavaate kohta, on nii inflatsiooniga seotud tõusuriskid kui ka kasvuga seotud langusriskid suurenenud. EKP nõukogu eesmärk on tagada rahapoliitika kaudu inflatsiooni stabiliseerumine keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Sõda Lähis-Idas on kaasa toonud energiahindade järsu tõusu, kiirendades inflatsiooni ja pärssides majandususaldust. Keskpikas vaates sõltub sõja mõju inflatsioonile ja majandusaktiivsusele sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade šokk ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed. Mida kauem kestab sõda ja püsivad kõrged energiahinnad, seda ulatuslikum on tõenäoline mõju inflatsioonile laiemalt.

EKP nõukogu on selle ebakindlusega toimetulekuks jätkuvalt hästi valmis. Praeguse järsult kerkivate energiahindade perioodi alguses oli euroala inflatsioon 2% sihttaseme lähedal ning majandus on osutunud viimaste kvartalite jooksul vastupidavaks. Ehkki lühemaajalised inflatsiooniootused on märkimisväärselt tõusnud, püsivad pikemaajalised inflatsiooniootused stabiilsed.

EKP nõukogu jälgib olukorda tähelepanelikult ning otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja neid tehakse igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
APP ja PEPP portfellide maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Domus Kinnisvara: Kas kinnisvara osta või üürida, eestlane vastust juba teab

04.05.2026 Raul Reino

Üks müüt käib ringi mööda Eesti üüriturgu – et noored ei taha kinnisvara omada, vaid üürida. Aastaid on Eesti üürituru meediakajastuses palju räägitud globaalsest trendist, et tänapäeva noored ei taha enam kinnisvara omada, nad lausa eelistavad kinnisvara üürimist ostmise asemel. Peamise põhjusena tuuakse välja soovi paindliku elukorralduse järele. Aga see on müüt.

Tegelikult on kinnisvaramaaklerid kogu aeg kõrvalt näinud, et kui enamusel Eesti noortel tekib vähegi kapitali eluasemelaenu sissemakseks, siis nad oma kodu ka soetavad. Nüüd tuli kinnitus sellele väitele ka Norstati uuringust, millest selgus, et Eestis oleks 89% üürnikest valmis vahetama üürikodu oma eluaseme vastu juhul, kui igakuine kodulaenumakse oleks praeguse üüriga sama suur. Uuringu tellinud Luminor nentis oma järelduses, et suurim takistus kodu ostmisel ei ole soov, vaid eelkõige sissemakse puudumine. Kuigi uuring ei keskendunud otseselt noortele, siis üldistades ja 80:20 reeglit meenutades pole põhjust kuidagi teistpidi ka arvata. Miks siis nii?

Mõistagi ei saa üle ega ümber sellest, et Eesti on teada-tuntud omandikeskne riik, kus kodu ostmine on tugevalt juurdunud. Kuna noorte koduostule panevad sageli oma õla alla ka nende vanemad, siis vanema põlvkonna poolt on nii surve kui ka toetus kodu soetamisele veelgi suurem. Nutikas eestlane näeb kodu omamises rohkem plusse kui miinuseid. Viimase 10 aastaga on kinnisvara hinnad Eestis kahekordistunud ja selle rahalise võidu on sisse kasseerinud ikka üürileandjad, mitte üürnikud. Samuti on kinnisvara ost laenuga heaks kaitseks inflatsiooni vastu. Kinnisvara soetades saab kasutada finantsvõimendust, näiteks 30 000 € sissemaksega kontrollida 200 000 € vara ning hinnatõus kasvatab tootlust kordades, mida üürimisel ei teki. Ja loomulikult pakub kinnisvara ostmine stabiilsust, kontrolli oma eluaseme üle ja pikaajalist turvatunnet.

Sellele vaatamata on maailm kahtlemata muutuste keerises, väärtushinnangud on oluliselt teistsugused kui näiteks 90-ndatel ja paljude jaoks ei ole kodu omamine enam tõepoolest „elu eesmärk“. Oluliseks peetakse reisimist, enesearengut, finantsvabadust ja investeerimist aktsiatesse ja mujale. Kui siia lisada juurde ebakindlus tuleviku suhtes (millised töökohad jäävad alles ja millised mitte; kas töö, mida noor teeb, on üleüldse tema „unistuste töö“ või mitte jms), siis kogu majanduslik, aga ka poliitiline, ebastabiilsus paneb teatud hulga noori pigem riske hajutama kui võtma suuri kohustusi kodulaenu näol. Lisaks alustavad paljud noored karjääri hiljem ja õpivad kauem, mis tähendab ebastabiilsemat sissetulekut ja väiksemat valmisolekut pikaajaliseks kohustuseks. Seega teatud hulk noori on ja jääb sellisteks, kes ei osta kinnisvara majanduslikest takistustest, elustiili muutustest ja teadlikumatest finantsotsustest tulenevalt.

Aga enamus noori ei osta kinnisvara siiski lihtsalt põhjusel, sest nad ei saa seda endale lubada. Järjest kasvavad kinnisvara hinnad muudavad selle probleemi aastatega üha tõsisemaks. Kui Eestis on see veel poolik probleem, siis maailma suurlinnades on kohaliku noore inimese jaoks korteri soetamine juba kergemat sorti kosmos, sest hinnatase on sedavõrd kaugele ära liikunud. Ka Eestis on muutunud 10-20% suuruse sissemakse kogumine üha keerulisemaks, sest, nagu mainitud, siis viimase 10 aastaga on korterite ja majade hinnad kasvanud keskmiselt rohkem kui 100%. Lõhe soovide, unistuste ja reaalsuse vahel kipub ajas minema üha suuremaks.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

KV.EE kinnisvara-podcast: Tartu ja Tartumaa elamispindade turg

01.05.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 137. osa külaline on Domus Kinnisvara juhatuse liige ja Lõuna-Eesti piirkonna juht Kaisa Hiire. Saates analüüsime põhjalikult Tartu ja Tartumaa elamispindade turu hetkeseisu ning tulevikuvaateid. Vestlust suunab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Kaisa Hiire tutvustab oma teekonda kinnisvaravaldkonnas ning Domus Kinnisvara tegevust Lõuna-Eesti piirkonnas. Arutame, kuidas üldine majandusfoon ja meediakajastus mõjutavad tarbijate kindlustunnet ning milliseid märke tasub turu suuna prognoosimiseks jälgida.

Fookuses on Tartu korterituru pakkumise ja nõudluse dünaamika. Kaisa Hiire selgitab, miks on mugavus muutunud ostjate jaoks peamiseks eelistuseks ning kuidas on lood Supilinna ja teiste miljööväärtuslike piirkondade populaarsusega. Samuti heidame pilgu uusarenduste turule ja seal valitsevale konkurentsile.

Peatume Tartu üüriturul. Analüüsime nii tudengite kui perede eelistusi ning üürihindade perspektiivi. Räägime maakleriteenuse muutuvast rollist, kus üha olulisemaks muutuvad professionaalsus ja tehisaru nutikas kasutamine kinnisvara vahendamises.

Saate lõpuks annab Kaisa Hiire prognoosi järgmisteks aastateks ning jagab praktilisi nõuandeid turuosalistele. Saame teada, miks on oluline usaldada spetsialistide andmepõhiseid soovitusi ning kuidas valmistuda edukaks kinnisvaratehinguks.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Üürikoolitus toimub 07.05.2026

01.05.2026 Margot Toompark

Üürikoolitus toimub 07.05.2026 Kinnisvarakoolis. Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Evelin Org annavad sulle koolitusel ülevaate, kuidas üüriäris teadlikult ja kasumlikult tegutseda.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate üüriärist nii majanduslikust, õiguslikust kui ka praktilisest küljest. Saad teada:

millised on üürituru trendid ja üüriinvesteeringu kriteeriumid;
kuidas valida ja kontrollida üürnikku ning hallata riske;
mis on üüriäri õiguslikud alused ja vaidluste lahendamise praktikad;
kuidas arvestada üüritulu maksustamisega;
millised on lühiajalise üüri ehk majutusteenuse eripärad.

Üürikoolitus toimub 07.05.2026 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Maa- ja Ruumiamet: MaRu aitab korraldada Sindi keskuse planeeringuvõistlust

30.04.2026 Adaur.ee

Maa- ja Ruumiamet koos Tori vallaga valmistab ette Sindi keskuse Veetorni tänava äärse ala planeeringuvõistlust. Selleks koostame lähteülesannet ja soovime juba alguses kuulda kohalike elanike mõtteid ja ettepanekuid, et planeeringuvõistlus lähtuks võimalikult palju piirkonna tegelikest vajadustest, väärtustest ja ootustest.

Valitud alal on kõik head eeldused kujuneda oluliseks kohalikuks keskuseks, sest läheduses asuvad gümnaasium, lasteaed, staadion, bussipeatused, seltsimaja, raamatukogu ja muuseum. Praegu on ala kasutuseta ning senine detailplaneering vananenud. Planeeringuvõistluse eesmärk on leida sellele olulisele kohale sobiv lahendus, mis tugevdab Sindi keskust. Soov on kujundada koostöös alast hästi toimiv ja meeldiv osa Sindi keskusest, arvestades nii elamute, avaliku ruumi, vaba aja veetmise kui ka liikumisvõimalustega.

Mai alguses toimub kaasamispäev, kuhu on oodatud kõik huvilised. Kohalikud saavad jagada oma teadmisi ja ootusi selle kohta, kuidas ala tulevikus toimima peaks. Kogukonna sisend aitab koostada planeeringuvõistluse lähteülesannet, et otsitav lahendus vastaks võimalikult hästi kohalike vajadustele.

Kogukonna kaasamine toimub enne lähteülesande koostamist. Seejärel viiakse planeeringuvõistlus läbi ning tulemused selguvad aasta lõpus.

Planeeringuvõistluse ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab Maa- ja Ruumiameti riigiarhitekti büroo koostöös Tori vallaga. Riigiarhitekti büroo panustab protsessi kvaliteedi tagamisse ning aitab kujundada lähteülesannet, et leida Sindi kesklinna jaoks ruumiliselt terviklik ja kestlik lahendus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: aprillis tõusid hinnad 0,9%

30.04.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks aprillis võrreldes märtsiga 0,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis aprilli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (Harmonised Index of Consumer Prices).

„Esialgsel hinnangul on aprilli indeksi tõusu taga peamiselt diislikütuse ja bensiini kõrged hinnad, mille on põhjustanud sõjalised konfliktid Lähis-Idas,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Aprilli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 8. mail. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi aprilli andmed avaldatakse 19. mail.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Summus Capitali 2025. aasta konsolideeritud müügitulu kasvas Poola laienemise toel 34%

30.04.2026 Adaur.ee

Summus Capital lõpetas 2025. aasta tugevas kasvutrendis, arenedes Baltikumi-kesksest kinnisvarainvestorist Kesk-Euroopa turuosaliseks.

Summus Capitali konsolideeritud müügitulud kasvasid 34% võrra 55,5 miljoni euroni, mida vedas eelkõige tulu sisenemine Poola turule. 2025. aasta oli Reacti ja Lakeside kontorihoonetele esimene täiemahuline aasta Summuse portfellis. Pärast 103 miljoni euroga omandatud Libero kaubanduskeskust Katowices – mis oli üks 2025. aasta suurimaid kinnisvaratehinguid Poola jaekaubanduse kinnisvaraturul – kasvas Poola osakaal Summuse portfelli varadest 38 protsendini.

„Kuigi sisenesime Poola turule alles äsja, suutsime lühikese ajaga luua seal arvestatava positsiooni ja säilitasime samal ajal range finantsdistsipliini. Praegu moodustab Poola meie portfellist olulise ja kasvava osa ning annab ligipääsu ühele regiooni dünaamilisemale kinnisvaraturule,“ sõnas Summuse nõukogu esimees Boris Skvortsov.

Katowices asuva Libero kaubanduskeskuse omandamine 2025. aasta oktooris peegeldab Summus Grupi strateegiat investeerida kaasaegsetesse, tugeva turupositsiooniga kinnisvaraobjektidesse suurtes linnades.

Summus Capitali kinnisvaraportfelli väärtus kasvas 571 miljoni euroni ning varade kogumaht ületas 622 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga kuulus portfelli 14 kinnisvaraobjekti kogupinnaga ligikaudu 271 200 m² ning üle 400 üürniku. Täituvus püsis kõrgel, ligikaudu 98% tasemel.

Stabiilsuse hoidmine keerulises keskkonnas

Majanduskeskkond püsis 2025. aastal väljakutsuv. Geopoliitilised pinged mõjutasid investorite meeleolu ning Balti riikide majanduskasv oli tagasihoidlik.

„Sellistes tingimustes muutuvad stabiilsus, hajutatus ja vastutustundlik kapitali paigutamine olulisemaks kui kiire laienemine. Meie strateegia keskendub seetõttu jätkuvalt tulu teenivatele varadele, tugevatele üürisuhetele ja konservatiivsele finantsvõimendusele,“ märkis Summus Capitali juhatuse liige Hannes Pihl.

2025. aasta juunis emiteeris Summus Capital edukalt 30 miljoni euro väärtuses võlakirju, mis pälvisid tugeva investorihuvi ning laiendasid investorbaasi. Samal ajal optimeeriti aktiivselt portfelli: müüdi kolm kinnisvaraobjekti ning suunati kapital suurematesse ja kvaliteetsematesse investeeringutesse tugevamatel turgudel. „Fookus oli portfelli kvaliteedi tõstmisel ja kapitali efektiivsemal kasutamisel,“ lisas Summus Capitali juhatuse liige Aavo Koppel.

Ettevõtte distsiplineeritud lähenemist on tunnustanud ka välised hindajad. Scope Ratings kinnitas Summus Capitali krediidireitingu tasemel BB/Stable ning ettevõte saavutas Nasdaq Balti First North võlakirjaturul investorisuhete kategoorias teise koha.

Summus Capital jätkab läbimõeldud kasvustrateegiaga, keskendudes ESG-põhisele varahaldusele ning positsiooni tugevdamisele oma põhiturul Baltikumis ja Poolas.

Summus Capital OÜ on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hästi hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, tööstus-, logistika- ja meditsiinikinnisvara.

SummusCapital_aastaaruanne2025_www_EST

Arco Vara: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

30.04.2026 Adaur.ee

TEGEVJUHI ARUANNE

Rait Riim, Arco Vara AS, tegevjuht ja juhatuse liige:

“2026. aasta esimene kvartal kujunes Arco Vara jaoks ootuspäraseks ning ettevõtte fookus püsis käimasolevate arendusprojektide edasiviimisel. Kvartali jooksul toimus muudatus ka ettevõtte juhtkonnas ning alates 1. aprillist täidan Arco Vara tegevjuhi rolli.

Oman üle 20 aasta kogemust kinnisvarasektoris ning Arco Varaga liitumine on minu jaoks võimalus panustada ettevõtte järgmisse arenguetappi. Arco Vara ambitsioon on olla kinnisvaraarendaja, keda peetakse linnaruumi ja elukeskkonna kvaliteedi, kestlikkuse ning püsiva väärtuse võrdkujuks. Oluline on, et arendaja ei ehitaks pelgalt hooneid, vaid looks terviklikke keskkondi, mille üle koduomanikud uhkust tunnevad ning mille väärtus ajas kasvab.

Ettevõtte arendusportfelli tugevus ja järgmise arenguetapi potentsiaal annavad võimaluse viia ellu mastaapseid ja linnaehituslikult olulisi projekte, mis eeldavad selget strateegilist vaadet ja tugevat finantsdistsipliini. Minu strateegiline eesmärk on mh laiendada ja hajutada Arco Vara tooteportfelli, liikudes terviklikult arendatud korterelamute piirkondade kõrval ka ridaelamute, üksikelamute ja hoonestamata kruntide segmentidesse ning hajutades tooteid erinevate hinnaklasside vahel. Eeltoodust johtuvalt on Arco Vara avatud kehtestatud detailplaneeringuga Tallinna ja selle lähiümbruse arendusmaade müügipakkumistele.

Vastavalt ettevõtte põhikirjale on mulle tegevjuhi volitused antud 3 aastaks.

Eesti kinnisvaraturgu iseloomustas 2026. aasta esimeses kvartalis sesoonsusest tulenev rahulikkus. Tehinguhindades ja müügimahtudes märkimisväärseid muudatusi ei esinenud. Aasta esimestel kuudel mõjutasid turgu positiivsed märgid Eesti majanduse kasvukeskkonna paranemisest. Negatiivselt mõjutasid turgu jaanuari ja veebruari kõrged elektrienergia hinnad, taas tõusma hakanud intressimäärad ja märtsis lahvatanud geopoliitilised sündmused Lähis-Idas. Tunnetame, et koduostjad harjuvad üha enam meid ümbritseva keskkonna ebastabiilsusega ja järjest rohkem ollakse valmis sõlmima lepinguid ka alles tulevikus valmivate kodude ostuks.

Ettevõtte poolt kvartali jooksul teenitud kahjum iseloomustab kinnisvara arendusprojektide tsüklilist iseloomu – arendusprojektid teenivad planeerimis- ja ehitusperioodil kahjumit ning kasum realiseerub alles hoonete valmimisel. Käesoleval hetkel on Arco Varal Tallinnas ehituses 122 korterit ja äripinda, mis kõik on planeeritud valmima tänavu neljandas kvartalis.

Järgnevalt annan ülevaate ettevõtte tegevusest arendusprojektide kaupa:

Kodulahe kvartal, Lammi tn 8 arendus: Korterelamu on valminud ja 113-st hoones paiknevast korterist-äripinnast on kvartali lõpu seisuga müümata veel vaid neli kodu ja üks äripind. Esimese kvartali jooksul müüsime antud projektis ühe korteri. Plaan on allesjäänud ühikud realiseerida järgnevate kvartalite jooksul.

Kodulahe kvartal, Soodi tn 6 arendus: 2025. aasta juunis alanud ehitustegevus on tänaseks jõudnud poole peale. Kolmanda kvartali lõpuks oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 28 korterit-äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne peredele, investoritele ning nõudlikumale kliendile tänu heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele. Ehitustööd valmivad tänavu neljandas kvartalis.

Spordi tn 3a/3b arendus: 2025. aasta juunis alanud ehitustegevus on tänaseks jõudnud poole peale. Kvartali lõpus oli võlaõigusliku lepinguga müüdud 17 korterit 56-st. Spordi tänava arendusprojekt täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis – piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamiskohtade järele kõrge. Ehitustööd valmivad tänavu neljandas kvartalis.

Arcojärve arendus: Käimas on detailplaneeringu menetlus. Detailplaneering võeti kohaliku omavalitsuse poolt vastu 15. oktoobril 2025, millele järgnes planeeringu avalik väljapanek. Käesoleval hetkel ootame detailplaneeringu kehtestamist. Paralleelselt detailplaneeringu menetlusega oleme koostanud uushoonestuse ja arendusala infrastruktuuri ehitusprojekte, et saaksime detailplaneeringu kehtestamise järgselt koheselt ehituslube taotlema hakata. Arcojärve näol on Arco Vara jaoks tegemist strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.

Lutheri kvartali arendus: Lutheri kvartal on Arco Vara arenduste lipulaev. Endise vineerivabriku müüride vahele ja ümber kerkib linn linnas. Siin kohtuvad Lutheri väärikas ajalugu kaasaegse tempo ja elamise kunstiga. Kvartalisse on planeeritud 454 kodu ja ca 18 500 m² äripinda. Kvartali jooksul keskendusime esimese ehitusetapi projekteerimistöödele. Samuti alustasime ostuhuviliste kaardistamisega.

Kuldlehe arendus: Meriväljal asuvas elamus on alles jäänud viimane kodu, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna preemium-segmendis.

Bulgaaria arendus: 13. märtsil sõlmis Arco Vara lepingu strateegilise kohapealse partneri kaasamiseks, mille tulemusel omandab partner Kamaleo Invest OOD 25% osaluse Botanica Lozen arendusprojekti omavas ettevõttes Botanica Lozen EOOD kogusummas 2 200 000 eurot. Botanica Lozen esimese etapi arendustööd on lõpusirgel, valmivad ühepereelamud ning villad plaanitakse ostjatele üle anda järgnevate kvartalite jooksul.

Teise kvartali peamisteks eesmärkideks on jätkata nii Spordi tn 3a/3b kui ka Soodi tn 6 arendusprojektide ehitus- ja müügitegevustega ning Lutheri kvartali projekteerimistöödega. Arco Vara positsioon Eesti kinnisvaraturul püsib kindlana ning tugineb läbimõeldud arendustele, kvaliteedile ja jätkusuutlikule kasvule.“

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2026. aasta 3 kuu müügitulu oli 390 tuhat eurot, mis on 1 316 tuhat eurot vähem kui 2025. aasta 3 kuu müügitulu.

2026. aasta 3 kuu ärikahjumiks (=EBIT) kujunes 483 tuhat eurot ja puhaskahjumiks 578 tuhat eurot. 2025. aasta 3 kuuga sai grupp ärikasumit 260 tuhat eurot ja puhaskasumit 104 tuhat eurot.

2026. aasta I kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 8 korterit, millest 7 võlaõigusliku lepinguga ja 1 asjaõiguslepinguga. Võrdluseks 2025. aasta I kvartalis müüdi grupi poolt arendatavates projektides 4 korterit asjaõiguslepinguga. Võlaõiguslepinguid ei sõlmitud.

31.03.2026 seisuga oli laos valmis 7 korterit ja 1 äripind. 31.03.2025 seisuga oli laos valmis 24 korterit ja 1 äripind.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2026. aasta esimese kolme kuu lõpu seisuga 41 300 tuhat eurot, mis on 25 845 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Luhteri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.03.2025 seisuga 8.84%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes	I kv 2026	I kv 2025

Müügitulu enda kinnisvara müügist	270	1 589
Müügitulu teenuste müügist	120	117
Müügitulu kokku	390	1 706

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu	-325	-1 108
Brutokasum	65	598

Muud äritulud	87	1
Turustuskulud	-124	-69
Üldhalduskulud	-440	-270
Muud ärikulud	-71	-1
Ärikasum (-kahjum)	-483	260

Finantstulud ja -kulud	-95	-143
Kasum/kahjum enne tulumaksu	-578	117
Tulumaksukulu	0	-13
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	-578	104

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes	31.03.2026	31.12.2025

Raha ja raha ekvivalendid	3 065	2 784
Nõuded ja ettemaksed	6 968	6 420
Varud	78 786	74 127
Käibevara kokku	88 819	83 331

Nõuded ja ettemaksed	18	18
Kinnisvarainvesteeringud	2 296	2 296
Materiaalne põhivara	533	551
Immateriaalne põhivara	36	41
Põhivara kokku	2 882	2 905
VARAD KOKKU	91 702	86 236

Laenukohustused	4 165	4 180
Võlad ja saadud ettemaksed	10 594	8 560
Garantiieraldised	479	347
Lühiajalised kohustused kokku	15 238	13 087

Laenukohustused	40 200	36 283
Võlad ja saadud ettemaksed	478	503
Pikaajalised kohustused kokku	40 679	36 786
KOHUSTUSED KOKKU	55 917	49 873

Aktsiakapital	12 158	7 272
Ülekurss	16 399	3 835
Kohustuslik reservkapital	2 011	2 011
Muud reservid	28	28
Jaotamata kasum	5 189	5 767
OMAKAPITAL KOKKU	35 785	36 363
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	91 702	86 236

Arco Vara aruanne 2026 Q1 EST

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: esimeses kvartalis kasvas majandus 1,3%

30.04.2026 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3%.

„SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp.

Võrreldes 2025. aasta neljanda kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,6%.

Mis on SKP kiirhinnang?

Ametlikud andmed SKP 2026. aasta esimese kvartali kohta avaldab statistikaamet 29. mail, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse statistikat, maksudeklaratsioone, energiatootmise näitajaid ning hinnaandmeid, mille alusel luuakse Eesti majandusest mitmeid mudeleid. Seda protsessi nimetatakse ökonomeetriliseks mudeldamiseks, mis püüab siduda majanduse hooajalisust ja trende indikaatoritega, mis omakorda võiksid kirjeldada majanduse käekäiku.

Kiirhinnang eeldab aga majanduse trendide ja struktuuri püsimist. Samuti ei pruugi esmased mudelitesse läinud andmed kajastada üksikuid suuri tehinguid, mis võivad Eesti majanduse väiksuse tõttu omada üldistele näitajatele olulist mõju.

Kuna SKP kiirhinnang koostatakse statistiliste mudelite abil ei ole see metoodiliselt võrreldav ametliku SKP-ga, mille arvutamisel arvestatakse kõiki majandustehinguid.

Bigbank: Lähis-Ida kriisi mõju meie põhilistele makronäitajatele on veel suhteliselt tagasihoidlik

30.04.2026 Raul Eamets

Statistikaamet avaldas täna kiirhinnangud kahe olulise makromajandusliku näitaja kohta. Harmoneeritud tarbijahinnaindeks kasvas aprillis aasta võrdluses 3,3% ning SKP oli I kvartalis 1,3% suurem kui aasta tagasi. Tegemist on kiirhinnangutega, mis on reeglina mudelipõhised ehk arvestuslikud. Neid näitajaid täpsusutakse reaalsete andmetega, mille töötlemine võtab aega. THI täpsustatud andmed tulevad nädala pärast, SKP andmed umbes kuu aja pärast. Eelmine kuu oli harmoneeritud THI kiirhinnangu ja tegeliku THI vahe 0,3 protsendipunkti ehk tegelik hinnatõus oli natuke kiirem. Eks nädala pärast on näha, kas nii ka seekord.

Inflatsiooninäitajat lükkas tagant kütusehindade kallinemine, kuid eeldada võib, et kogu kütuse hinna kallinemine ei ole veel poodidessse jõudnud. Võtab aega kui transpordifirmad uued tariifid kehtestavad, esialgu ilmselt hoitaks vana hinnataset, et mitte kliente kaotada. Lähikuudel olukord muutub.

SKP näitaja kinnitas seda tunnet, et aasta alguses oli majandus uut hoogu sisse saamas. Seda näitasid ka sektoripõhised näitajad. Hinnatõus ja geopoliitilise olukorra teravnemine tõmbab aga ilmselt juba II kvartalis majanduskasvule pidurit ning suure tõenäosusega näeme sellele aastal pigem riskistsenaariumite realiseerumist. Keskpanga riskistsenaarium pakub 120 USD naftahinna puhul selle aasta majanduskasvuks umbes 1,5%. ERR uudised väitsid, et eile jõudis toornafta hind 117 dollarini barreli eest.

Nordecon: 2025. aasta auditeeritud majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek

30.04.2026 Adaur.ee

Nordecon AS-i nõukogu kiitis 29.04.2026 toimunud koosolekul heaks Nordecon AS-i 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise ettepanekuga. Nõukogu otsustas juhatuse poolt ette valmistatud aruande ja ettepaneku kasumi jaotamise kohta saata kinnitamiseks aktsionäride korralisele üldkoosolekule juhatuse poolt esitatud kujul.

Nordecon AS-i aktsionäridele kuuluv 2025. a majandusaasta puhaskahjum on -4 605 tuhat eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasum on kokku 4 746 tuhat eurot. Katta 2025. a majandusaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende. Eraldisi reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse mitte teha.

2025. aasta majandusaasta aruanne, selles sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek on lisatud käesolevale teatele ning on kättesaadav Nasdaq Tallinna börsi koduleheküljelt www.nasdaqbaltic.com ja emitendi koduleheküljel www.nordecon.com.

Võrreldes 05.02.2026 avaldatud kvartaliaruandes esitatud esialgsete majandustulemustega on 2025. aasta auditeeritud aruandes sisse viidud korrigeerimine seoses kontserni kuuluva ettevõtte SweNCN AB kohtuvaidlusega. 17.03.2026 sõlmisid SweNCN AB ja Nordecon AS tellijaga kompromissi, mille kohaselt tasutakse tellijale 70,33 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 6,5 miljonit eurot). Aruandekuupäeva järgselt saadud täiendava informatsiooni põhjal täpsustas juhtkond kokkuleppel audiitoriga oma hinnangut ning leidis, et kohtuvaidlusest tulenev kohustus eksisteeris juba 31.12.2025 seisuga. Seetõttu on aastaaruandes kompromissi käsitletud kui aruandekuupäeva järgselt ilmnenud korrigeerivat sündmust ning see on 2025. aasta finantsaruandes kajastatud muu ärikuluna ja eraldisena summas 6 044 tuhat eurot. Kompromissi summa on diskonteeritud, arvestades kohustuse täitmise ajastust ja raha ajaväärtust. Summa tasutakse pikaajalise maksegraafiku alusel ning sellest ei tulene kontsernile likviidsusprobleeme. Korrigeerimise tulemusel vähenes kontserni äri- ja puhaskasum 6 044 tuhande euro võrra ning suurenesid bilansis kajastatud eraldised, vastavalt lühiajalised 2 738 ja pikaajalised eraldised 3 306 tuhande euro võrra.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon_aasta_kokkuvote_2025

Nordecon_aastaaruanne_2025

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Riigikohus: planeeringust loobumisel tuleb omavalitsusel arvestada maaomaniku õigusi

30.04.2026 Adaur.ee

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kohalikul omavalitsusel peavad olema detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks veenvad põhjused ka olukorras, kus maaomanik on arenduse elluviimisega pikalt viivitanud.

Arutusel olnud kohtuasi puudutas Viimsi vallas Randvere külas asuvat 1,2 hektari suurust maa-ala, mille detailplaneeringu kiitis vallavalitsus heaks 2007. aastal. OÜ Kaanon Kinnistud sai planeeringuga õiguse ehitada sinna kuus üksikelamut koos abihoonetega.

2021. aastal avaldas arendaja soovi rajada kuue eramu asemel kaks ridaelamut, aga vallavalitsus seda muudatust ei toetanud. 2023. aastal tunnistas vallavolikogu planeeringu hoopis kehtetuks, kuna seda polnud rohkem kui 15 aasta jooksul ellu viidud.

Arendaja vaidlustas volikogu otsuse kohtus, kuid haldus- ja ringkonnakohus andsid õiguse vallale. Riigikohus tühistas täna varasemad otsused ning rahuldas kaebuse.

Valla põhjendused olid üldsõnalised ja pinnapealsed

Riigikohtu halduskolleegium nõustus kohtutega selles, et kaebaja oli detailplaneeringu elluviimisel pikki aastaid tegevusetu. Samas peab vald ka niisuguses olukorras esitama planeeringu kehtetuks tunnistamiseks selged põhjused ja tähelepanuta ei tohi jätta maaomaniku õigusi.

Praegusel juhul olid valla põhjendused planeeringu tühistamiseks Riigikohtu hinnangul üldsõnalised ja pinnapealsed. Valla väitel soovisid nad kõrvaldada õiguskorrast vananenud planeeringu, mida polnud ellu viidud. Ühtlasi viidati valla muutunud prioriteetidele – elamuarenduse asemel seati eesmärgiks looduskeskkonna säilitamine.

Riigikohus selgitas otsuses, et Viimsi vald pole looduskeskkonna kaitseks, liiklusvoogude piiramiseks, veevärgi toimimiseks või muudel kaalutlustel elamuehitust täielikult peatanud. Seetõttu oleks vald pidanud ära näitama, miks on just konkreetses piirkonnas muutunud olukord nii kriitiliseks, et juba vastu võetud planeeringut ei saa enam ellu viia. Selles asjas olid aga valla väited kaebaja kinnistut ümbritseva ruumiga täiesti sidumata.

Samal ajal on planeeringust loobumisel oluline mõju kaebaja omandipõhiõigusele, sest ehitusõigus moodustas suurema osa kinnistu väärtusest ja see lõpetati täielikult. Kokkuvõttes leidis Riigikohus, et valla üldsõnalised ja pealiskaudsed põhjendused ei kaalunud üles omaniku õiguste tõsist riivet ning tühistas volikogu otsuse.

Lisaks juhtis Riigikohus lahendis tähelepanu sellele, et kohalikul omavalitsusel ja avalikel huvidel on märksa tugevam jõuõlg vastupidises olukorras, kus omanik soovib maatükile detailplaneeringu kaudu uue ja endale soodsama kasutusõiguse andmist. Omavalitsus peab sellist taotlust lahendades maaomaniku huve küll arvesse võtma, aga omanik ei saa nõuda endale meelepärase maa kasutusviisi määramist.