Swedbank: Jaemüügimaht kolmandas kvartalis vähenes

SwedbankJaekaubandusettevõtete müügitulu maht ehk müügitulu püsivindades, milles ei ole inflatsiooni mõju arvestatud, vähenes septembris aastases võrdluses 6%. Kuna viimasel paaril kuul on mootorsõidukite müügimahud tugeva kasv teinud, siis koos selle tegevusalaga vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu ligi 3%.

Septembri jaekaubanduse tulemust mõjutas baasefekt, kuna aasta tagasi 149 tuhande inimese poolt teisest pensionisambast välja võetud ligi miljard eurot suurendas oluliselt jaekaubanduse müügimahtu ja tõstis võrdlusbaasi kõrgele.

Kiire hinnakasv suurendas septembris aga jaekaubandusettevõtete müügitulu 12%, koos mootorsõidukite müügiga ligi 16%. Kolmandas kvartalis vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu püsivhindades ligi protsendi võrra, kuid koos mootorsõidukite müügiga jäi eelmise aastaga samale tasemele.

Jaemüügi väljavaade, vähemalt lähiajal, on halb. Supermarketite, mille müügitulu on kolmandik kogu jaekaubandusest ja mis peegeldab hästi kogu selle sektori käekäiku, müügitulu on püsivhindades languses alates aprillist. Eesti keskmise palgasaaja ostujõud väheneb juba ligi aasta aega ja see langus on süvenenud. Samas leevendavad majapidamiste nõrgenevat ostujõu energiatoetused. Ostujõud väheneb sel aastal ligi 9%. Järgmisel aastal peaks ostujõu vähenemine küll peatuma, kuid meie hinnangul jõuab see eelmise aasta tasemele alles viie aastaga.

Swedbanki kaardimaksed on püsivhindades languses alates juunist. Tarbijate üldine kindlustunne on kukkunud 1990ndate alguse tasemele. Lisaks juba niigi suurtele kommunaalkuludele ja kõrgele inflatsioonile, on kiiresti tõusmas ka intressimäärad, mis piiravad paljude inimeste tarbimisvõimalusi. Viimastel päevadel on futuurid allapoole liikunud, kuid näitavad siiski, et 6-kuu euribor võib järgmise aasta suveks tõusta üle kolme protsendi. Keskmiste uute eluasemelaenude puhul tähendab aga iga 0,5 protsendipunktine euribori tõus kuumaksete ligi 30 eurost kasvu.

Praegu on 6-kuu euribor ligi 2,1%. Samas tuleks arvestada, et turuootused ja euribori futuurid võivad kiiresti muutuda. Kuigi eraisikute hoiuste portfell on jätkuvalt tublisti üle pandeemiaeelse trendi, on hoiused väga ebaühtlaselt jaotunud ja see peegeldab vaid väiksema osa Eesti elanike nõndanimetatud ootel olevat nõudlust.

Mõningast lisa selle aasta tarbimismahule annavad Ukrainast tulnud sõjapõgenikud, keda on viimaste andmete järgi täiendavalt 4,6% Eesti selle aasta alguse rahvaarvule. Samas on nendest hõivatud Töötukassa andmetel vaid 6000 ehk 0,9% Eesti kogutööhõivest. Tegelikult on töötavate sõjapõgenike arv kindlasti suurem. Tööpuudus küll lähiajal kasvab, kuid see ei tohiks väga kõrgele tõusta.

Töötukassa andmetel on oktoobri lõpus registreeritud töötuid ligi 48500 ehk 7,5%. Samas on see oluliselt madalam, kui näiteks eelmise aasta alguses. Riikide vahel võrreldav ja tööjõu uuringu järgi leitav töötusemäär peaks olema väiksem. Selleks aastaks ootame keskmiselt ligi 6% ja järgmiseks aastaks veidi üle 7% töötusemäära. Seega ei tohiks vaid tööpuuduse tõus järgmisel aastal olla tarbimisele väga tugevaks piduriks.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

09.02.2023 Kuidas edukalt kliendisuhtlust juhtida?