Arco Vara: Külaliskorterid on muutumas järjest populaarsemaks

Arco VaraKinnisvaraturu erinevate sektorite ja nende segmentide järk-järgulise aktiveerumise juures tõusevad pea igas vallas esile järjest uuemad trendid. Kui büroopindade turul on asutud võrdlemisi edukalt pakkuma efektiivsete kõrvalteenustega ja paindlike üürilepingutega töökohti näiteks kontorhotellides, siis elukondlikul kinnisvaraturul kogub järjest enam populaarsust lühiajaline üürimine. Statistikaameti igakuiselt avaldatavate andmete alusel läheb Eesti majutusettevõtetel võrdlemisi hästi, seda rõhutatuna tunduvalt paremini kui veel mõned aastad tagasi. Paralleelselt on nii kasvanud välisturistide kui ka hoogustunud siseriikliku turismi taustal suurenenud vajadus majutusteenuste järele. Edukalt toimivad välismaised portaalid nagu Airbnb ja Booking.com on osutunud vägagi edukaks ka Eestis.

Korterite lühiajaline üürimine võimaldab tõsta kinnisvara omanikul ennekõike varast tulenevat tootlust ehk tal on võimalus teenida rohkem raha. Sealjuures tuleb aga arvestada, et üürnike pideva vahetumisega tuleb ka iseenda aega rohkem panustada ning ühtlasi kasvavad kulud korteri koristuse, üksikute tarbevahendite soetamise ja seisukorra säilitamise kohalt. Säästmaks enda aega, on sarnaselt üldisele kinnisvara haldusele ja hooldusele kogumas järjest enam populaarsust ka külaliskorterite haldusteenust pakkuvate ettevõtete teenused. Üha enam on kohata inimesi, kes oma põhitöö kõrvalt teenivad kinnisvara lühiajaliselt üürimisega lisapalga või on koguni tööl käimise lõpetanud, sest igakuine rahavoog on piisavalt suur, et tegeleda aktiivselt ainuüksi n-ö kinnisvaraäriga.

Sarnaselt korteriturul hinna ja tehingute arvu kasvamisele järk-järgult Tallinnast ja Tartust väljaspool mujal Eestis on ka lühiajalise üürimise trend kandunud suurematest keskustest laiali üle terve Eesti. Kui ennist esines perioode, kus ilma laenuta kinnisvara ostjad olid soetamas ennekõike üürikortereid pikaajaliseks üürimiseks, siis väga hea siseviimistluse seisukorraga kortereid jahitakse ka juba ainuüksi lühiajalisele üürile andmiseks. Viimane trend on sagenenud ka Eesti jätkusuutlikumates väikelinnades, rääkimata Pärnust, kus laiapõhjaline lühiajalise üüri turg on olnud üürikorterites elavatele inimestele pinnuks silmas juba aastaid, sest suveks tuleb tihti välja kolida.

Erinevalt Tallinnast on väga suur hulk lühiajalistest üürijatest mujal Eestis just eestlased ise. Noored otsivad tihti privaatsust ning väga hea siseviimistluse seisukorraga ajutisi elamispindu, mida sageli väikelinnade majutusasutused ei suuda konkureerival hinnatasemel aga pakkuda. Tuntuimates lühiajalisele üürile keskendunud internetiportaalides on konkurentsi kasvamise tõttu märgata olukorda, kus nii Tallinnas kui mujal Eestis on sarnased elamispinnad juba sarnase lühiajalise üürihinnaga. Väikelinnades on konkurents lühiajalise üüri turul oluliselt väiksem kui Tallinnas, sest juba ainuüksi pikaajalisel üüriturul on väikestes piirkondades niigi liialt vähe pakkumisi.

Lühiajaliste üürikorterite hulka iseloomustab ennekõike piirkondlik pikaajalise- ja lühiajalise üürikuulutuste pakkumise vahekord. Tallinnas on parajasti Eesti suurimas kinnisvaraportaalis pakkumisel ligikaudu 1100 üürikorterit, lühiajaliseks üüriks mõeldud kortereid portaalis Booking.com aga pea 600. Sarnast osakaalu võib märgata näiteks Viljandis. Seevastu mõnevõrra enam on lühiajaliste üürikorterite pakkumisi Rakveres ning muidugi kõige enam Pärnus, kus pikaajaliselt on võimalik üürida ligi 4 korda vähem kortereid kui lühiajaliselt. Tartus on aga lühiajaliste üürikorterite pakkumine tagasihoidlik, parajasti moodustavad lühiajaliselt üüritavad korterid pikaajaliselt üüritavatest korteritest ainuüksi 30%. Ühalt on Tartus ja selle lähiümbruses võrreldes mõne teise linnaga Eestis võrdlemisi palju majutuskohti, teisalt on jällegi Tartu üüripakkumiste arv ülikoolilinnale omaselt hooajaliselt äärmiselt kõikuv. Kuid isegi hooajalisi tegureid arvesse võttes on Tartus võrreldes teiste Eesti suuremate piirkondadega veel lühiajalise üürituru osas märkimisväärne kasvuruumi võimalus.

Lühiajaliselt korterite üürijatele on tihti suurimaks probleemiks koduloomadega üürnikud. Kuulutustesse on võimalik kirja panna, et üürnikuks sobivad ainuüksi ilma koduloomadeta residendid, kuid sellest ei ole sageli abi. Tihti jäetakse koduloomad korteri vastuvõtmise ja üleandmise ajaks kas autosse või mõne kaasasoleva isikuga kusagile mujale, et omanik koduloomi ei näeks. Probleem on sealjuures alguse saanud mitte üürileandjate eelistustest vaid pigem majutusteenuse osutamisest tervikuna. Väga paljudes n-ö tüüpilistes hotellides või hostelites ei ole koduloomad lubatud, kuid sinna ei ole neid võimalik ka hiljem omaniku lahkudes sisse tuua, sest majutusasutustes on pidev töötav personal. Koduloomi aga korterite omanikud tihti ei salli, sest kardetakse, et loomad tekitavad korteri siseviimistlusele kahju. Kurioosseimaks võib tihti pidada näiteks koertenäituste toimumist väikelinnades, mille aegselt valdav enamus lühiajalisi üürikortereid on broneeritud, kuid koduloomi pea ühelgi üürnikul väidetavalt kaasas ei ole. Üürileandjad, kes lubavad lisaks inimestele majutada ka koduloomi, saavad lühiajalisel üüriturul ruumide täituvuse osas tugeva eelise.

Lühiajaliseks üüriks mõeldud korterite osas tuleb aga suuremates Eesti keskustes arvestada ka asjaoluga, et rahvusvahelisel tasandil majanduse käekäigu muutudes asub vähenema ka Eestisse saabuvate turistide hulk ning väheneb ka meie kohalike inimeste riigisisene seiklemine. Kasvav vakantsus loob aga seejärel taas eeldused, et osa lühiajaliseks üürimiseks mõeldud kortereid liiguvad taas tagasi kas pikaajalisele üüriturule või omanditurule, kus üritatakse samu kortereid maha müüa. Teisisõnu, Tallinnas on suur hulk lühiajaliselt üürile antavate korterite seas kortereid, mis varasemalt olid kasutusel pikaajaliste üürnike poolt. Noorte arvu ehk põhiliste üürnike arvu vähenedes lähikümnendil aga pikaajaliste üürnike arv enam Tallinnas praeguses tempos ei kasva, mistõttu senine laiapõhjaline eraisikute poolt üürikorteritesse investeerimine ei kesta igavesti.

Kes soovib tulevikus tegeleda nii rahavoo kui vakantsi osas stabiilsema ning ühtlasi kasvava üüriäriga, siis tuleks keskenduda rahvastiku vananemise kasvamise tõttu vanemaealiste pikaajalise majutamisega ning pansionaatide rajamisega. Investeerimistrendi asub lähiajal kujundama ka järjest aktiivsem fondide sisenemine üüriturule, kus asutakse rajama üha enam spetsiaalselt üürile andmiseks mõeldud kortereid, mis aga hakkavad pikemas perspektiivis alandama elukondliku kinnisvara üürimiselt teenitavat tootlust ning survestama inimesi otsima alternatiivseid ja atraktiivsemaid investeerimisvõimalusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

88 + = 93

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!