Laenajate risk kasvab

Laenule kuluva summa kasvust ei päästa ka fikseeritud intress

Soodsatest eluasemelaenudest põhjustatud optimism saab valusa löögi, kui baasintress Euribor peaks paari protsendi võrra tõusma. Eesti Panga hoiatus pole seni pankade ega kinnisvarategelaste optimismi jahutanud.

Ülimadalad intressid on kaasa toonud juba üle aasta kestnud laenubuumi, mis omakorda kergitab kinnisvara hindu ja lubab arendajatel-ehitajatel tasku pista kopsakaid kasumeid. Eesti Pank aga hoiatab, et rahvusvaheline intressikeskkond on pöördumas ja võib olla lähiaastate küsimus, et Euribor taas viie protsendini tõuseb ning seega kogu optimismist üle kuumenenud majanduskeskkonna uppi lööb. Enim kannatavad eraisikutest laenuvõtjad, kuid mõjud toovad kaasa ka kinnisvaraturu jahenemise, kuna nõudlus korterite järele langeb järsult. Seetõttu satuvad eluasemelaenu teenindamisega hätta sattunud inimesed raskustesse tagatiseks oleva kinnisvara müümisel.

Kuue kuu Euriboriga on seotud enamik Eestis võetud eluasemelaenusid. Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimeri sõnul on praegu maailma majanduses ootused baasintressi tõusule.

“Kui me vaatame Euribori tõuse ja langusi, siis näeme, et 1999.-2000. aastal hüppas intress vähem kui poolteise aastaga kahelt ja poolelt protsendilt enam kui viiele protsendile,” kirjeldas Meimer. “Ajalugu näitab, et tõusud ja langused võivad toimuda väga kiiresti.”

Ohtu näeb ka ERI Kinnisvara analüütik Tõnu Toompark. “Intressi tõus võib igakuist laenumakset märgatavalt tõsta ning seeläbi vastse maja- või korteriomaniku maksejõuetuks muuta,” ütles ta. “Laenuvõtjatel tasub arvestada, et kui näiteks 10aastase laenu intressimäär tõuseb 5 protsendilt 7-le, siis suureneb igakuine makse ligi kümnendiku võrra.”

Mida pikem laenuperiood või mida suurem intressi tõus, seda enam kasvab ka igakuine makse pangale.

“Moraal on selles, et inimesele, kes võttis intressitsükli languse lõpus oma sissetulekute piires maksimaalse laenu, võib intressitõus olla väga valus. See kajastub tema elustandardis kohe,” lisas Meimer.

Laenu teenindamiseks kuluva summa suurenemisest ei päästa ka fikseeritud intress, sest seda saab meie pankades kokku leppida maksimaalselt viieks aastaks. Seejärel läheb intress ikkagi ülevaatamisele.

Lähenevat kriisi aitaks leevendada väiksem laenamine, kuid tänavu esimesel poolaastal kasvas väljastatud eluasemelaenude käive taas 21 protsenti. Eesti Pank ja finantsinspektsioon juhtisid kommertspankade tähelepanu liigsele laenukasvule aasta tagasi palvega laenutingimusi mitte lõdvendada. “Pangad on meie murest aru saanud, võib öelda, et tingimused on endiselt samad,” nentis Meimer.

Samas ei saa Eesti Pank nõuda tingimuste karmistamist ja tiheda konkurentsi tingimustes pangad seda vabatahtlikult ei tee. Uute korterite-majade ja lisatagatiste korral algavad omafinatseerimise nõuded endiselt 15 protsendist, küll aga eeldatakse vanade, nn mägede korterite puhul kuni 50protsendilist sissemakset või lisatagatist. Sampo ja Hansapank on suurendanud laenuvõtja minimaalse netosissetuleku nõuet neljalt viiele tuhandele kroonile.

“Eluasemelaenude klientide arv on pidevas tõusutrendis ning ma ei näe ühtegi põhjust, miks see peaks muutuma,” ütles Sampo Panga krediiditoodete müügiosakonna juhataja Arvi Lipp. Ka Eesti Ühispank ja Hansapank ei prognoosi eluasemelaenude kasvu peatumist tulevikus, kui, siis väikest aeglustumist.

Meimeri sõnul on eraisikute optimism ja ootused kiire palgakasvu suhtes mõistetavad.

“Maailma majanduse üldise seisaku kõrval on Eestis neljaprotsendiline majanduskasv, hinnad praktiliselt ei tõuse, palgad kasvavad kümme protsenti aastas, silmapiiril terendab Euroopa Liit, järjest paremaks läheb. Hurraa!” selgitas ta. “Meil puudub see põlvkond, kes oleks majanduskriisi läbi elanud, kes sellist kogemust jagaks ja hoiataks: soodus olukord ei pruugi igavesti kesta. Aga intressi kasv kahe pealt viie peale ühe aasta jooksul ei ole mingi küsimus.”

väljastatud laenude käive, eraisikulaenude intressimäär, eraisiku laenude jääek

Artikli autor on Gea Velthut-Sokka. Artikkel on avaldatud 11.09.2003 väljaandes Äripäev –

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine