Swedbank: USA-s hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib

SwedbankMöödunud sügise seisuga olid maailma valitsused ja kolm suuremat keskpanka – USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank – süstinud pandeemia ajal majandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma SKP-st. See aitas küll maailmamajanduse tuua suure hooga välja pandeemia põhjustatud langusest, kuid tekitas pakkumisest suurema nõudluse ja selle tulemusena ka üle maailma kiirenenud inflatsiooni.

Kiirenenud hinnakasvu juures muutsid juba möödunud aasta sügisel mitmed keskpangad maailmas oma kommunikatsiooni rahapoliitika kohta ja astusid esimesi samme selle karmistamiseks. Eile andis ka USA Föderaalreserv turgudele konkreetsema eelinfo, et ta hakkab varsti intressimäärasid tõstma. Kuigi selleks „varstiks“ on üldine ootus juba märtsis, siis Föderaalreserv nii täpselt seda välja ei öelnud, et jätta endale võimalus reageerida kiiremini, kui selleks on vajadus.

Intressimäärade tõstmiseks oli turge juba mõnda aega ette valmistatud ja selle ootuses on toimunud viimastel nädalatel ka aktsiaindeksite langus. Samas on turud oodanud keskpangalt konkreetset sõnumit, mis hakkab intressimääradega toimuma. Keskpanga otsus intressimäärade tõstmise kohta oli ootuspärane. Tarbijahindade kasv kiirenes detsembris 7 protsendini ja tööturg on väga tugev, sealhulgas on töötusemäär kiiresti langenud madalale tasemele. Omikroni tüve leviku mõju majandusele peetakse ajutiseks.

Varaostud lõpetatakse märtsi alguseks

Kui eelmise aasta sügisel alustas Föderaalreserv oma varaostude vähendamisega, siis nüüd kinnitati veelkord üle, et need lõpetatakse märtsi alguseks. Kuigi praegu ei ole veel selge, millise sammuga esimene intressimäärade tõstmine toimub, hakkab see tõenäoliselt olema ettevaatlik. Swedbanki viimase prognoosi järgi tõstab Föderaalreserv intressimäärasid sel aastal neli ja järgmisel aastal kaks korda, mis viib nad 1,5-1,75 protsendini. Võrdluseks, 2019. aastal ulatus Föderaalreservi intressimäär 2,5 protsendini.

Kuigi Föderaalreservi hinnangul hakkab kiire hinnakasv varsti aeglustuma, on siiski risk, et see võib püsima jääda kauemaks. Tugeval tööturul on palgakasv olnud kiire ja nende kasv üle tootlikkuse tõusu võib anda inflatsioonile veelgi hoogu. Palgakasvu liigne surve võib aga inflatsiooni praegu oodatust kauem üleval hoida. Sel juhul tuleb keskpangal oma rahapoliitikat karmistada suuremas ulatuses.

Lisaks sellele, et varaostud lõpetatakse ja intressimäärasid hakatakse tõstma, on veel lahtine, millal ja kuidas hakkab Föderaalreserv vähendama oma 9 triljoni dollari suurust bilansimahtu. Finantssüsteemist tuleb raha välja tõmmata ettevaatlikult ning samuti arvestatakse sellega, et bilansimahu vähendamine ei põhjustaks finantsturgudele liigset stressi, mis võib turuintressimäärad liialt kõrgele viia. USA Föderaalreservi intressimäärade tõstmine mõjutab eriti tugevasti madala sissetulekuga riike, kellest Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul on juba praegu ligi 60% raskes finantsseisus.

Euroopa Keskpank ootab euroalal inflatsiooni aeglustumist

Kuidas reageerib aga Euroopa Keskpank (EKP) kiirenenud inflatsioonile? Tarbijahindade kasv kiirenes euroalal detsembriks viie, sealhulgas Eestis 12 protsendini. Ligikaudu pool hinnakasvust tuli energiahindade tõusust. Teatavasti suunab aga EKP oma rahapoliitikat euroala, kui terviku, mitte selle üksikute liikmesriikide vajaduste järgi. EKP prognoosi järgi kasvavad hinnad sel aastal keskmiselt 3,2%, kuid 2023. ja 2024. aastaks peaks see aeglustuma juba alla 2%. Rahvusvahelise Valuutakomitee hinnangul aeglustub euroalal inflatsioon juba selle aasta viimaseks kvartaliks alla 2%. Võrdluseks, USA hinnakasvu prognoositakse siis veel veidi üle 4%. Ka üleeilses (25.01) intervjuus ütles EKP juhatuse liige ja peaökonomist Philip Lane, et euroalal jääb hinnakasv lähikuudel küll kiireks, kuid see peaks hakkama aeglustuma. Selgituseks – isegi kui me eeldaksime, et energiahinnad jäävad samasugusele kõrgele tasemele nagu praegu, siis selle aasta lõpus need tarbijahindade kasvu enam ei panusta. Samas tuleb muidugi arvestada, et kõrged energiahinnad kanduvad üha rohkem teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Kui EKP prognoosib juba järgmiseks aastaks inflatsiooni aeglustumist alla 2%, siis ei ole mõtet tal hakata praegu intressimäärasid tõstma. Samuti peaks intressimäärade tõstmisele eelnema sellekohane eelteavitus, millega veel alustatud ei ole.

Euroopa Keskpank arvestab riskiga, et kiire inflatsioon võib kauemaks püsima jääda

Samas sõltub EKP oma rahapoliitilistes otsustes sellest, millises suunas majandusnäitajad liiguvad. Kui USA-s on suureks riskiks tugeva palgakasvu mõju inflatsioonile, siis euroalal palgakasvu surve veel liiga suur ei ole. Ühest küljest võivad töötajad nõuda kiirenenud hinnakasvu juures suuremaid palku, kuid kõrged energia- ja muude sisendite hinnad piiravad ettevõtetel tööjõukulude suurendamist. Kui majandusnäitajad viitavad kiire inflatsiooni püsimisele kauem, kui prognoositud, siis tuleb EKP-l oma rahapoliitikat ka vastavalt kohandada.

Kokkuvõttes, Swedbanki praeguse prognoosi järgi EKP eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda. Küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud. Turud aga ootavad Euribori üha järsemat tõusu. Kui näiteks aasta tagasi jäi 3-kuuline Euribor alla nulli ka 2025. aasta lõpus, kuu aega tagasi oodati Euribori jõudmist nullini 2024. aasta alguses, siis viimased futuurid näitavad selleks ajaks järgmise aasta suve. Kuid isegi siis ei oodata 3-kuulise Euribori kiiret tõusu. Euribor on küll möödunud aasta detsembri keskpaigast hakanud tasapisi ülespoole liikuma, kuid see muutus on olnud veel väike. Seega peaksid intressimäärad praeguse prognoosi järgi lähiajal madalaks jääma.

Kuigi keskpangad on oma rahapoliitikat karmistamas, jäävad praeguse prognoosi järgi intressimäärad siiski võrdlemisi madalaks ning need toetavad investeeringuid, tarbimist ja kokkuvõttes, majanduskasvu tervikuna.

Euro nõrgeneb sel aastal

USA ja euroala intressimäärade vahe suurenemine nõrgendab eurot dollari suhtes. Euro hakkas nõrgenema juba möödunud aasta hiliskevadel, kuna selle intressimäärad jäid üha allapoole mitmetest teistest riikidest. Selline mõju peaks sel aastal kestma või ka süvenema ehk siis euro nõrgenemine võib sel aastal jätkuda. Kuigi see mõjutab euroala tervikuna, siis Eesti jaoks sellel väga suur otsest mõju ei ole, kuna enamus tehingutest kaubanduspartneritega toimub eurodes. USA dollari osakaal meie piiriülestes tehingutes ei ole suur.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

01.12.2022 Kinnisvaraõiguse ABC