Euroliidu ootel läheb kinnisvara hästi kaubaks

Inimesed ootavad kinnisvara hinna mitmekordset tõusu

Kinnisvaraanalüütikud: kergesti rikastuda soovijad pettuvad

Eestlased on Euroopa Liitu astumise eel hakanud aina enam kokku ostma kinnisvara ja maad, lootes, et hinnad liitu astudes hüppeliselt kasvavad. Kinnisvaraanalüütikud suuremat hinnatõusu ei prognoosi.

Tallinlanna Anneli (24) ja ta elukaaslane ostsid pangalaenuga maad Rae vallas. “Ma ei tee seda mitte otseselt Euroopa Liitu astumise pärast, vaid selleks, et tulevikus ei peaks töölkäimise pärast end rebestama,” ütles ta.

Anneli plaanib kindlasti mõne aasta pärast maad müüma hakata. “Aastad tiksuvad minu kasuks ja maa hind läheb kõrgeks,” ütles ta.

Usub viiekordset tõusu

“Kui eelmisel aastal ostsin maatüki 300 000 krooni eest, siis täna aasta hiljem saan selle eest juba pool milli küsida ja see areng ei peatu,” ütles Anneli. Ta usub, et mõne aasta pärast saab ta maatüki eest juba viiekordset hinda.

ERI Kinnisvara analüütiku Tõnu Toompargi hinnangul on inimesed tõepoolest hakanud kinnisvara kokku ostma, samas ei tehta seda alati ratsionaalselt.

“Tänastesse hindadesse on Euroopa Liit juba sisse kirjutatud,” ütles ta. “Analüütikud on välja arvutanud, et Euroopa Liidus kasvavad majandus ja sissetulekud kiiremini – see tõstabki kinnisvara hinda.”

Toompargi hinnangul suurlinnades Tallinnas, Tartus ja Pärnus Euroopa Liitu astumine kinnisvara hindadele oluliselt ei mõju. Maapiirkondades on tema sõnul turg läbipaistmatum ning seal võivad hinnad tõusta.

“Kui kusagil korteri väärtus tõuseb, siis on selle põhjuseks ümbruskonna paranemine, mitte Euroopa Liit,” ütles Toompark. Üldine kinnisvarahindade tõus käib tema hinnangul ühte sammu sissetulekute ja majanduse kasvuga.

Kinnisvarafirma Uus Maa marketingidirektor Ain Kivisaar lisas, et käesoleval aastal on kinnisvara müük ja hinnad stabiilselt kasvanud. Paigal püsivad tema sõnul vaid kaubandus- ja büroopindade hinnad.

Kivisaar usub, et suuremat kinnisvaraostu paanikat siiski ei tule. “Enamik inimesi on sissetulekute paranedes jooksvalt endale uut kinnisvara soetanud,” ütles ta. Samas võivad tema sõnul aktiivsemaks muutuda need inimesed, kelle palk võimaldab kinnisvara pangalaenu abil soetada.

Hüppelist kinnisvarahinna tõusu Euroopa Liitu astumise järel Kivisaar ei usu. “Need, kes kinnisvara ostes soovivad rikastuda, peavad pettuma.” Tema sõnul on tagasi tõmbumas isegi varem aktiivselt Eestis kinnisvara soetanud soomlased, kelle jaoks siinne hinnatase ei ole enam nii atraktiivne.

Kivisaar ennustab, et tuleva aasta aprillikuuks tõuseb kinnisvara hind praegusega võrreldes 5-10 protsenti. Tema hinnangul kallinevad tõenäoliselt odavamad eluruumid, suurim oht ülehinnatud saada on äärelinna korteritel.

Maa pole likviidne

Maaomanikud usuvad Kivisaare sõnul, et Euroopa Liitu astumine mitmekordistab nende vara väärtust. Maa pole tema hinnangul aga piisavalt likviidne, et maaomanike ootusi põhjendada. Suurlinnade ümbruses küsivad maaomanikud tema hinnangul juba praegu liiga kõrget hinda, mistõttu ei tasu arendajatel seda osta. “Nokk kinni, saba lahti olukord on,” ütles ta. Tallinna ümbruses küsitakse maa eest tema sõnul mitu korda rohkem, kui nõudlust on.

Kivisaare hinnangul ostavad investorid häid krunte kokku emotsionaalselt ja arvutusi tegemata. “Naabrimehega võisteldes ostetakse kõrge hinnaga tükk, mis võidakse kahe aasta pärast sama hinnaga maha müüa.”

Kivisaar ennustab, et kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni jätkub kinnisvarahinna tõus, pärast liitumist on hinnad aasta aega stabiilsed, mille järel hakkavad need kasvama ostujõu kasvuga samas tempos. Välismaalastele kuuluva kinnisvara osakaal 10 protsendi ringis jääb tema sõnul stabiilselt samaks.

Turul hangeldamiseks ei laenata

Hansapanga erakliendi finantseerimise osakonna arendusjuhi Kersti Arro sõnul ei saa laenutaotluste analüüsi põhjal kinnitada inimeste soovi osta kinnisvara eesmärgiga see mõne aja möödudes maha müüa. Enamik inimesi võtab tema sõnul laenu eluaseme soetamiseks.

Võrreldes mõne aasta taguse ajaga on Arro hinnangul kasvanud nende laenuvõtjate arv, kes ostavad vara väljaüürimiseks või siis jätavad pärast uue eluaseme ostmist alles ka senise eluaseme. Lisaks investeeritakse kinnisvarasse, mida ise eluruumina ei kasutata. Tema sõnul on raske öelda, kas need varad müüakse mõne aasta pärast maha või säilitatakse investeering aastakümneteks.

Artikli autor on Toivo Tänavsuu. Artikkel on avaldatud 20.10.2003 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel_248119.html

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine