II kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi aeglustus

StatistikaametKeskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6% ning brutotunnipalk 4,5%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 15,6%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,3%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) suhteliselt samale tasemele.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,3%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5%), majutuses ja toitlustuses (12,6%) ning info ja side tegevusalal (11,5%). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4%) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5%).

Maakonniti oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Viru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5% väiksem kui 2015. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

2016. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,5%.
Keskmine brutokuupalk ja selle muutus tegevusalati

Vihmaperiood on hea aeg maa ostmiseks

Domus KinnisvaraLõppema hakkav suvi on endaga kaasa toonud tõelise vihmaperioodi, kus sagedane vihmasabin on varjutanud kindlalt päikesepaiste. Kuid juba vanarahvas teadis, et pole halba ilma heata. See, mis puhkajale on trotsi tekitav, on kinnisvara ostjale aga häid võimalusi pakkuv. Just nüüd on kätte jõudnud õige aeg maatükkide ostmiseks.

Nädalaid kestev vihmasadu toob paremini kui miski muu välja selle, milline on maatüki tegelik kvaliteet. Ostja saab ilma välist spetsialisti kaasamata juba ise kerge vaatluse tagajärjel aru, kas krunt on vesine või mitte, kas kogu maapind on ühtlaselt niiske või on mõned maatüki nurgad lootusetult vee all, millised on krundi kalded ja kuhu koguneb näiteks kogu uuselamurajooni vihmavesi. Piisavate rahaliste võimaluste juures saab ostja muidugi loodusele vastu astuda, sest nagu me teame, siis oli juba Brežnevi ajal olemas plaan Siberi jõed teistpidi voolama panna. Aga krundi täitmine on siiski kulukas tegevus ja odavam on looduse poolt tehtuga rahule jääda. Investeeringud hoone ehitusse ja haljastustöödesse tuleb kinnistul nagunii ette võtta. Lisaks annab vihmaperiood hea ülevaate kätte ka sellest, milline on krundi juurdepääsuteede seisund.

Korralikes uuselamurajoonides, kus teed asfalteeritud, pole küsimus sedavõrd päevakajaline, kuivõrd maakohtades ja poolikutes arenduspiirkondades. Poristel teedel sõitmine ei ole kindlasti kõikide jaoks probleem, kuid oluline on, et ostja oleks informeeritud kõigest, kui ta olulist ostuotsust tegema hakkab. Ja ega ka uuselamurajoonide puhul ei või 100 % ostja kindel olla piirkonna settekaevude olemasolus ja kvaliteedes enne, kui ta on oma silmaga vihmasaju tipphetke ära näinud. Mäletame alles mõned aastad tagasi, kuidas Rae valla teatud tänavatel sai sügiseste suurveede aegadel vaid paadiga koju.

Kinnisvara ostmine on emotsionaalne protsess, kuid sügisel krundi soetamine kaldub pigem ratsionaalse tegevuse hulka. Kevadel või südasuvel on kerge ennast ära petta päikesest, helerohelistest puudest-põõsastest, kuivast maapinnast, õide minevatest lilledest. Kui aga sulle krunt meeldib ka siis, kui kõik me ümber on hall, raagus ja vesine, siis võib päris kindel olla, et see maatükk meeldib sulle veel enam kevadises päikesepaistes. Täiendava boonusena saab talv otsa uut majaprojekti rahulikult mõelda ja viimistleda ning vajaminevat dokumentatsiooni korda ajada, et siis uuel aastal saaks juba hoogsalt ehitustegevusega alustada.

Ja lõpetuseks on 2016. aasta sügis ka turuseisu mõttes hea aeg elamumaa soetamiseks. Korterituru vägagi elav sagimine ei ole täielikult kruntide turule kohale jõudnud ja hinnataset võib veel pidada mõistlikuks. Harju maakonnas oli 2016. aasta I poolaastal keskmine hoonestamata elamumaa hind 40 €/m2. Aga see ei pruugi nii jääda. Domus Kinnisvara analüütikud on esile toonud, et ostjad tunnevad eelnevate aastate jõulise korterite hindade kasvu foonil üha enam huvi hoonestamata elamumaade vastu. Näiteks üksikelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv kasvas 2016. I poolaastal Harju maakonnas 19%. Samuti on kasvanud väljastatud kasutuslubade arv – kokku väljastati 2016. I poolaastal 342 üksikelamu kasutusluba, mis oli 2015. I poolaastast 51% rohkem. Eestlastele on ikka meeldinud oma majas elada, mistõttu lähiaastateks võib prognoosida nõudluse kasvu elamumaade sektoris.

Tee hinnaküsimisest enda eelis!

MajaehitajaPole mingi saladus, et oma maja ehitamise kvaliteet, ehitusperiood ja maksumus sõltub suuresti läbimõeldud hinnaküsimisest. Hinnaküsimine on üks olulisemaid kohti maja ehitusprotsessi õiges käivitamises, kus iga tellija saab mõjutada oma maja hinda ja ehituskvaliteeti.

Iga tellija saab hinnaküsimise juures kaasa aidata sellele, et ehitaja / hinnapakkumise tegijal oleks olemas kõik oluline usaldusväärse hinnapakkumise tegemiseks.

Eramajade puhul jääb sageli mulje, et hinnaküsimise faasis enamasti tellija pole oma maja projekti veel detailides süvenenud ning seetõttu ei oska tellija ka ehitajale detailsete küsimuste korral vastuseid anda. Paljud tellijad lepivad maja eelprojektiga, mis on väike edasiarendus eskiisprojektist ning keskendunud suures osas ainult maja arhitektuursele väljanägemisele ja ruumiplaanile.

Võib-olla peaks tellija ette kujutama ühte tavalist pereautot ja korraks mõttes võrdlema seda mõne kallima automudeliga. Väliselt on mõlemal autol 4 ratast, kere, uksed jne. Kuid üks neist autodest maksab umbes poole rohkem. Väliselt ei ole kuidagi võimalik sellisest suurest hinnaerinevusest aru saada. Hinnaerinevus peitub ennekõike auto sisemuses, selle tehnoloogias, valitud materjalides ja kooste kvaliteedis.

Sama lugu on majadega. Suur osa olulist ja vajalikku infot, mille järgi maja valmis ehitatakse peitub tehnosüsteemides ja kaetud konstruktsioonides, mis kuidagi kohe silma ei paista. Maja eelprojekt annab vähe infot, et korrektne maja hinnapakkumine koostada.

Seetõttu eramajade ehituses kohtab tihtilugu hinnaküsimisi ja selle alusel tehtud ehituslepinguid, kus ebamäärasus on suur. Ja see rikub ehitamise faasis päris sageli koostöö ära ja nõuab tellijalt lisakulude tegemist.

Hinnaküsimise faasis vajaks ehitaja oma korrektse hinnapakkumise tegemiseks ennekõike tehnilist ja konstruktiivset infot. Seda on vaja selleks, et saaks täpselt välja arvutada materjalide mahud, hinnata konstruktsioonide ehitamise keerukust, abivahendite, tellingute vajadust ning paljut muud.

Panusta hinnaküsimise faasis projekti ning mõtle läbi, kas kõik vajalik on ehitajal olemas, et korrektne hinnapakkumine koostada. Kui ehitaja küsib hinnapakkumise koostamise ajal lisaküsimusi, siis on mõistlik ehitajaga kaasa töötada ja need vastused leida, kaasates vajadusel projekteerija või mõne kogemustega ehitaja.

Praktikas olen näinud, et eelprojekti alusel hinnapakkumise koostamise faasis korraldatakse vajadusel ka kokkusaamisi, kus osalevad võimalik ehitaja (või ehitajad), projekteerija ja tellija, kes siis ühise laua taga vaatavad projekti samm-sammult läbi ja käivad kõik probleemsed kohad üle. Sellisel juhul aga on oluline, et kõik sellistel kohtumistel täpsustatud detailid fikseeritakse ja need lisataks ka hinnaküsimise alusdokumentide hulka. Iga selline hinnaküsimise faasis tehtud täiendav projekti detailide selgitamine vähendab riske nii ehitaja kui ka tellija jaoks.

Tellija rolliks on hinnaküsimise faasis aktiivselt abistada ehitajat hinnapakkumise käigus tekkivate probleemide ja küsimuste selgitamisel. Kui seda ei tehta hinnaküsimise faasis siis tuleb sageli neidsamu teemasid hakata lahendama ehitamise faasis, mis aga tähendab tellijale enamasti suuremat aja – ja rahakulu.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine” toimub 14/09/2016

14/09/2016 toimub Kinnisvarakoolis koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine. Koolituse lektor on advokaadibüroo Primus vandeadvokaat Maret Hallikma.
Maret Hallikma

Koolituse “Kinnisvaratehingute maksustamine” eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitusel osaleja saab põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid.

Koolitus Kinnisvaratehingute maksustamine toimub kolmapäeval 14/09/2016 kell 10:00-13:15 Pärnu mnt 102, B-korpuses Haja Autokooli ruumides.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Excessive wage growth continues

  • SwedbankWage growth remained rapid in the second quarter at around 8%, over the year.
  • We expect average gross wage to rise by around 5% in 2017.

In the 2nd quarter of 2016, the average monthly gross wage was 1,163 euros in Estonia, up by 7.6% over the year. Net average wage grew even faster, by 8.3% in real terms, due to a decline in consumer prices. The growth of gross wages will probably remain fast in the remaining months of the year.

The rapid growth in average wage is supported by a lack of suitable labour, a 10% increase in minimum wage, a political agreement to raise the wages of teachers and healthcare workers, and strong domestic consumption that lifts the sales of enterprises selling their products and services in the domestic market. A surge in irregular bonuses and premiums added another 0.3 percentage point to average gross wage growth. Average gross wage increased in all sectors, except mining, which has been hurt by low energy prices.

Estonian enterprises have handled the combination of low export demand, falling output prices, and strong wage growth relatively well, at least so far. In the longer term, too fast growth of wages increases macroeconomic risks as too fast growth in unit labour costs could result in lower exports, investments and profitability, which means smaller buffers for potential negative shocks.

Wage growth will remain fast, however (around 5% in 2017), as the lack of suitable labour remains a concern. An agreed 9% increase in the minimum wage in 2017 will lift the average wage level by around 0.5% next year. The growth of wages in real terms will slow in 2017, as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will grow.

Statistika: hapusid eluasemelaene jääb vähemaks

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvaraturg on aktiivne, tehingute arv püsib kõrge. Kõrge tehingute arvuga käib kaasas järjest kasvav eluasemelaenude käive ja suurenev laenujääk. Vaatamata suurenenud laenude väljastamise mahule, on laenude kahjusus järjest vähenemas.

Üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude jääk on alates 2011. aastast järjest vähenemas. Kui 2011 I kvartalis oli üle 60 päeva viivituses olevate eluasemelaenude maht 237 miljonit eurot, on see 2016 II kvartaliks oli see vähenenud 41 miljonile eurole, mis tähendab, et 60-päevases viivituses on suurusjärgus tuhatkond eluasemelaenu.

Olukorras, kus laenujääk kasvab ja halbade laenude summa väheneb väheneb laenuportfelli suhteline kahjusus. 2011 alguses oli üle 60 päeva viivituses 4% eluasemelaenude potrfellist. 2016 II kvartaliks oli kahjusus vähenenud 0,6% peale.

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, mln €

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, mln €

Kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenud, %

Kodumajapidamiste tähtajaks tasumata laenud, %

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, %

Tähtajaks tasumata eluasemelaenud, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Pärnu Maantee 22 sõlmisid ehituslepingu

Merko26. augustil 2016 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja OÜ Pärnu Maantee 22 vahel projekteerimis- ja ehitusleping ärihoone rajamiseks Tallinna südalinnas aadressil Pärnu mnt 22.

Lepingu raames rajatakse 6-korruseline ühe maa-aluse korrusega ärihoone, kus asuvad büroo-, kaubandus- ja teeninduspinnad. Ehitusel säilitatakse olemasolev paekivist fassaad. Lisaks rajatakse 218 kohaga avaliku kasutusega parkimismaja.

Lepingu maksumus on ligikaudu 10 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad 2016. aasta augustis ning valmivad 2018. aasta mais.

AS Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Uus suur tuurülevaade: elamispindade turu värskemad trendid

Korterituru suundumused sügis 2016Valminud on Adaur Grupp OÜ uus elamispindade turu ülevaade, mis võtab kokku selle sektori värskemad trendid.

Vaatluse all on olulised elamispindade turgu mõjutavad tegurid. Ülevaade sisaldab endas prognoose, mis toimub elamispindade sektoris lähema poole-pooleteise aasta jooksul.

Jätkuvalt on elamispindade turu oluline mõjutaja, mis toimub uuste korterite turul. Adaur Grupp OÜ koondab kokku unikaalset infot elamispindade uusarenduse statistika kohta. Seetõttu saame läbi ülevaate anda väga hea pildi selleski turu niššis toimuvast.

Käin turuülevaadet ettevõtetes esitlemas, ülevaate esitlus võtab aega ca 1,5 tundi. Kui Teil on huvi turuülevaate tellimise vastu, kontakteeruge: Tõnu Toompark, +372 525 9703 /tonu@adaur.ee.

Alternatiivina pakun huvilistele võimalust osaleda Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril (https://www.kinnisvarakool.ee/koolitused/kinnisvaraturu-ulevaade/), mis toimub 12/09/2016.

Seminaril vaatame 4 akadeemilise tunni kestel analoogselt elamispindade turu hetkeseisu ja tulevikuarenguid.

Seminarile Kinnisvaraturu ülevaade registreerumiseks palun kontakteeruge: Margot Toompark, +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee.

Tõnu Toompark MA
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

II kvartalis ehitusmahud suurenesid

StatistikaametEesti ehitusettevõtted ehitasid 2016. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem, teatab Statistikaamet.

II kvartalis ehitati omal jõul 525 miljoni euro eest, sellest hooneid 354 miljoni ja rajatisi 171 miljoni euro eest. 2015. aasta II kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16% ning rajatiste ehitamine vähenes 13%.

Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Seevastu hoonete ehitus jätkas kasvutrendil. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aasta II kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu II kvartalis 12%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aasta II kvartalis kasutusse 1325 uut eluruumi, s.o 598 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2016. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 1817 eluruumi ehitamiseks, mida on 6% rohkem kui mullu II kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 243 mitteelamut kasuliku pinnaga 192 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, majutus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

ehitusmahuindeks

Nordeconil valmis Järveküla kooli algklasside maja ja staadionikompleks

NordeconJärveküla kooli algklasside maja ja staadionikompleks valmis Nordeconil 1. septembriks, nagu oli Rae vallavalitsuse soov. Ehitus jätkub koolikompleksi teistes osades. Kevadel Nordeconi palvel algatatud Tehnilise Järelevalve Ameti menetlus seoses tarnitud ehitusplokkide küsitava kvaliteediga lõpetati 25. juulil sanktsioonideta ehitajale ja ehitisele.

„Järveküla kooli kompleks tervikuna valmib täies mahus oktoobris, kuid olime võtnud omale vaikimisi kohustuseks Rae vallavalitsuse palve, et algklasside maja valmiks juba esimeseks septembriks ja täitsime selle ülesande edukalt suuresti tänu väga heale koostööle kõigi osapooltega,“ ütles ASi Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink. „Kogu kompleks on katuse all, aga jätkame ehitustöödega hoone kolmekorruselises osas, kuhu tuleb põhikooli osa koos aula, söökla ja ujulaga.“

Jaano Vingi sõnul on kevadel tõstatunud küsimärgid seoses Nordeconile tarnitud probleemsete ehitusplokkidega kõrvaldatud ning koolimaja on ehitatud kvaliteetselt ja kõiki nõudeid täites. „Ma kinnitan omalt poolt veel kord, et ebakvaliteetset tööd kooli ehitusel tehtud ei ole ja seinte kandevõime on igal juhul tagatud – seda on kinnitanud ka kõik teostatud uurimised,“ rääkis Jaano Vink. „Tehnilise Järelevalve Amet viis Nordeconi palvel läbi turujärelevalvemenetluse. Tehti hulgaliselt katsetusi ning 25. juulil lõpetas TJA järelevalvemenetluse nii ehitaja kui ka ehitise jaoks ilma märkuste ja piiranguteta.“

Esimesel septembril avatav Järveküla Kooli algklasside maja on kahekorruseline hoone, mille netopinnaks 1747 m². Järveküla Kooli projekti on koostanud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb. Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs.
Vaata lisaks: http://jarvekyla.edu.ee/

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2015. aasta konsolideeritud müügitulu oli 145,5 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Swedbank Economic Outlook August 2016

SwedbankPopulism – the Achilles’ heel of the global recovery

  • Weak global growth – risks mainly related to politics
  • Swedish boom fades as structural challenges rises
  • Growth in the Baltics should pick up next year

Swedbank Economic Outlook

Katla Maja esimene ühistu koosolek on peetud

Liven KinnisvaraEile, 25.08.2016 toimus Kultuurikilomeetril Liven Kinnisvara uue projekti Katla Maja esimene ühistu koosolek. Vaatamata sellele, et maja ehitusega ei ole veel alustatud, korraldati mitteametlikus vormis kohtumine tulevaste elanike, huviliste ja projektiga seotud osapoolte vahel. Lisaks hoone ehituslike küsimuste arutamisele valiti tulevase maja õueala sisustamiseks lauatennise laud ja nauditi ühistelt filmi, head toitu ja jooki.

Tegelikkuses ei olnud muidugi tegemist ametliku ühistu koosolekuga, vaid tulevastele elanikele mõeldud tutvumisõhtuga, kus oli võimalus esitada küsimusi Katla Maja arhitektile Olavi Kukele ja sisearhitektidele Tõnis Kalvele ja Ahti Grünbergile. Seejärel esitleti lauatennise laudu, mida maja elanikud saaksid edaspidi oma koduõues kasutada. Valituks osutus Risto Kozeri poolt disainitud betoonist ilmastikukindel laud. Õhtu lõpetas ühine filmivaatamine.

“Kuna meie uues majas on üle poole korterite juba omaniku leidnud, siis otsustasime mitte kaua oodata ja teha esimese ühise ürituse,” kommenteeris Andero Laur, Liven Kinnisvara juhatuse liige. Laur selgitas: “Siiani oleme maja tutvustanud oma sõpradele-tuttavatele ja nende kaudu on huvilisi järjest lisandunud. Avaliku müügiga ei ole me veel alustanudki.”

Sisearhitekt Ahti Grünberg arvas: “Katla Maja on isemoodi maja, mis ei sobi kõigile. Kõige lihtsam on seda iseloomustada kahe märksõnaga – kõrged laed ja industriaalstiil.” Sisearhitekt Tõnis Kalve kirjeldab tööd selliselt: “Katla Maja on olnud lihtne projekt! Kui teed midagi, mis peegeldab täpselt sinu enda isiklikku maitset siis tuleb see loomulikult ja ilma pingutuseta.” Sisearhitektid Kalve ja Grünberg on samuti kaasa löönud Kultuurikatla renoveerimislahenduste leidmisel.

Liven Kinnisvara on värske, ent kogenud tegijate juhitud kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarenduse alal tegutsev ettevõte. Liven Kinnisvara loob asukohast lähtuvalt parima
elukeskkonna, milles vorm järgib funktsiooni, kus hoone suhtub austusega ümbritsevasse ning peegeldab moodsat esteetikat. Liven panustab projekti ettevalmistamisse vähemalt sama palju energiat kui selle teostamisse ning suhtleb oma partneritega ausalt ja selgelt.

Katla Maja on Kultuurikatla vahetusse lähedusse rajatav kortermaja, mida iseloomustavad industriaalstiil, kõrged laed ja kultuurihuviliste meelisasukoht.

Katla Maja on Liven Kinnisvara jaoks juba teine projekt, mis on osutunud ülimenukaks. Ka Lasnamäel asuv Central Residence oli 2/3 ulatuses välja müüdud enne ehituse algust.

Teenused: Üürileandjate üürinõustamine

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜAktiivne üüriturg ja üüripakkumise suurenemine nõuab üürileandjatelt professionaalset lähenemist. Kõikidel soovijatel on võimalik kasutada üürinõustamise teenust.

Teenusest

  • Eluruumi üüriinvesteeringu tegemise nõustamine.
  • Eluruumide üürileandmisega seonduvad riskid, nende vältimine.
  • Üürileandmisemajanduslikud aspektid.

Teenuse sihtrühm

Üürinõustamise teenuse sihtrühm on valdavalt eraisikud, kuid ka ettevõtetest ja ettevõtjatest üürileandjad.

Sageli on üürileandmise projektiga raske alustada. Üürivaldkonda siseneval investoril on tüüpiliselt palju küsimusi alates sellest, milline peaks olema üürikorteri sisustus, maksustamisega seonduvad probleemid, kuni üürileandmisega soenduvatest riskidest aru saamiseni.

Üürinõustamisel proovime vestluse käigus läbi käia olulisemad konkreetset klienti huvitavad teemad, et edasised otsused põhineksid tugeval teadmisel ja aitaksid saavutada soovitud eesmärgi.

Kontakt/Tellimine

Turuülevaate tellimiseks palun kontakteeru lehe all servas toodud telefonil, meilitsi või alloleva kontaktivormi kaudu.

Saksamaa – Euroopa majanduse tõrges päästja

SEB PankSel nädalal külastas Eestit Saksamaa kantsler Angela Merkel. Kohtumisel peaminister Taavi Rõivasega rõhutas viimane majandusliku koostöö olulisust kahe riigi vahel. Selle nädala kommentaar võtabki vaatluse alla Eesti ja Saksamaa kaubandussuhted ja Saksamaa rolli Euroopa majanduses laiemalt.

Saksamaalt oodatakse rohkem kui ta anda soovib

Saksa majanduse kasv ei ole viimastel aastatel olnud peadpööritav, kuid siiski kiirem kui teistes Euroopa suurriikides. Selgemalt eristab Saksamaad riigi tööturu tugevus – eelmisel aastal langes töötuse määr alla 5% ega ole olnud sellest palju kõrgem ka varasematel aastatel, ajal, kui näiteks Hispaanias oli tööta enam kui veerand tööjõust. Saksamaa majanduslik edu ei ole selgitatav vaid ühe teguriga. Riigi tugevus on loomulikult võimas tööstussektor, sh autotööstus, mis on suutnud säilitada konkurentsivõime vaatamata Aasia tõusule. Tööstust toetab tugev haridussüsteem ja sealne õpipoisiõpe. Konkurentsivõimele mõjub hästi ka kuulumine euroalasse, sest Saksa marga olemasolul, oleks IMF-i hinnangul selle kurss euro omast ligi neljandiku võrra kõrgem. Oma osa on täita ka nö “pehmetel” väärtustel. Saksa alalhoidlik mentaliteet nii indiviidi kui ettevõtte tasandil tähendab pidevat alla võimete elamist, mis pikas perspektiivis on kaasa toonud riigi rikastumise.

Kui Eestis on Saksa alahoidlikkus au sees, siis mitte kõigis riikides ei leia sealne majandusmõte poolehoidjaid. Euroopa kidurat majanduskasvu on keskpankade poolt üritatud elavdada raha pakkumise suurendamise abil, kuid probleemiks on just vähene nõudlus. Kui tarbijad on kulutuste suurendamisel ettevaatlikud, võiks appi tulla riik, ehitades näiteks teid ja hooneid. Enamusel suurriikidest selleks aga suure riigivõla tõttu võimalus puudub. Prantsusmaal ja Hispaanias läheneb võlakoorem jõudsalt 100%-le SKP-st, Itaalia on selle ammugi ületanud. Saksamaa riigivõlg on aga vähenenud 70%-ni. Pealegi on investorid tänases keskkonnas nõus Saksamaale laenamise eest lausa peale maksma. See on ärgitanud ootusi, et Saksamaa oma tarbimist suurendades Euroopa majanduskasvu turgutaks. Saksamaa on aga jäigalt kinni pidanud tasakaalus eelarve põhimõttest.

Suureks probleemiks on teiste riikide jaoks ka Saksamaa suur jooksevkonto ülejääk, mis ulatus eelmisel aastal 8,5%-ni SKP-st. Seetõttu on USA lisanud Saksamaa nö “jälgimisnimekirja” riikidest, kes oma valuutat sihilikult nõrgendavad. Euroalasse kuuludes Saksamaa otseselt euro väärtusega muidugi manipuleerida ei saa. Saksamaa juhtkond ei pea suurt ülejääki ka probleemiks, hinnates seda majandusliku edu loomulikus tagajärjeks. Maailma mastaabis on tegemist aga nullsumma mänguga ja Saksamaa ülejääk väljendub kusagil mujal puudujäägina. Seetõttu on Euroopa Komisjon ja IMF kutsunud Saksamaad üles olukorda tasakaalustama, suurendades investeeringuid infrastruktuuri ja elavdades sisetarbimist. Seni ei ole neid just liialt innukalt kuulda võetud.

Saksamaa majandusele ennustatakse edu ka edaspidiseks. Euroopa Komisjon ja IMFi hinnangul kasvab riigi majandus sellel aastal 1,6% ja kasv jääb sarnaseks ka järgnevatel aastatel. Varasemaga võrreldes peaks SKP kasvu veidi enam toetama sisetarbimine, mitte jätkuv kaubavahetuse ülejäägi suurenemine. Pikemas plaanis on võtmetähtsusega küsimus, kuidas kohaneb Saksamaa uue aja majandusmudeliga, kus majanduskasvu loovad pigem teenused, kui tööstustoodang. Eestlase vaatevinklist tundub ühe olulise riigi arengut piirava tegurina sakslaste suur umbusk digitaalsete teenuste pakutavate võimaluste vastu. Sakslased on ühed kõige aktiivsemad andmekaitse ja veebiprivaatsuse eest kõnelejad maailmas, kuid uue aja teenuste üks enesestmõistetav osa on suurte andmemassiivide koondamine, mille abil teenuseid arendada ja raha teenida.

Saksamaa tähtsus Eesti eksportijate jaoks on suurenenud

Sarnaselt paljudele teistele riikidele, on ka Eesti kaubavahetus Saksamaaga suures puudujäägis. Kui 2015. aastal eksportis Eesti Saksamaale kaupasid veidi enam kui 0,6 miljardi euro eest, siis importis enam kui 1,4 miljardi euro väärtuses. Mõistagi moodustab suurima osa Saksamaalt toodavatest kaupadest sealse autotööstuse toodang – ligi 20% kogu impordist. Lisaks tuuakse Saksamaalt sisse ka kõiksugu muid masinaid ja seadmeid, mis koos transpordivahenditega annab kokku pea poole Saksamaalt toodavatest kaupadest.

Eesti eksportööride jaoks on hiiglaslik Saksamaa turg ahvatlev. Enam kui 80 miljonit elanikku tähendab, et turg on neli korda suurem kui Eesti ekspordi peamine sihtkoht Skandinaavia kokku. Esmapilgul tundub sarnane ka kultuuriline taust, mis äri tegemist võiks hõlbustada. Tegelikkuses on Eesti ettevõtted põrganud kokku aga hoopis konservatiivsema ärikultuuriga, kui ollakse siinmail harjunud. Kokkulepete sõlmimine võtab aega ja vahetu suhtluse ning digitaalse maailmaga harjunud eestlaste jaoks võib Saksamaa jäik ja kohati vanamoodne keskkond olla frustreeriv. Ettevõtted, kes sealsel turul on läbi löönud, on pidanud selleks aastaid pingutama. Turul läbi löömine tähendab, et ettevõte peab korraga olema valmis tohutuks müügi- ja tootmisvõimsuseks.

Viimase viie aasta jooksul on Eesti eksport Saksamaale järjepidevalt kasvanud, moodustades eelmisel aastal Eesti koguekspordist 5,2%. Selle aasta esimese poole põhjal on Saksamaa osatähtsus kasvanud isegi 5,7 %-ni. Ainult Eesti päritolu kauba ekspordi arvestuses ulatub Saksamaa osakaal ekspordis isegi 7%-ni koguekspordist, millega on Saksamaa Rootsi ja Soome järel Eesti väliskaubanduse tähtsuselt kolmas sihtriik. Kaubagruppidest eksporditakse Saksamaale kõige enam “muid tööstustooteid” (25% koguekspordist), millest omakorda umbes kaks kolmandikku moodustavad kokkupandavad ehitised ja ülejäänud peamiselt voodid, madratsid ja muu mööbel. Tähtsal kohal on ka puidutööstuse toodang, esimese poolaasta põhjal 17% koguekspordist. Märkimisväärselt viiakse Eestist Saksamaale veel elektriseadmeid ning täppis- ja meditsiiniseadmeid – põhiliselt ühe Saksa päritolu ettevõtte toodetavaid endoskoope.

Joonis 1. Eesti peamised ekspordikaubad Saksamaale 2016. I poolaastal, mln eurot.

Eesti peamised ekspordikaubad Saksamaale

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

Veeriku ostukeskus kasvas enam kui poole võrra

Capital MillTäna taasavati pidulikult varasemaga võrreldes enam kui poole suurem Veeriku ostukeskus, kus lisaks kasvanud Selveri kauplusele on senisest laiem valik ka teisi teenuseid.

Tänu juurdeehitusele ja senise hoone värskendamisele muutus keskus avaramaks ja kaasaegsemaks. Varem 2240 ruutmeetril tegutsenud Selver on nüüd 3288 ruutmeetril.

Veeriku ostukeskuse arendaja Capital Mill OÜ investeeringute juhi Kristjan Kivipalu sõnul oli keskus nii külastajate kui rentnike vajadustele kitsjaks jäänud, mistõttu oli laienemine igati loogiline.

“Veeriku ostukeskus asub olulisel tuiksoonel, mistõttu eelistavad väga paljud tartlased seda oma igapäevaostude ja muude toimetuste tegemiseks. Et nii keskus tervikuna, kui selles tegutsevad ettevõtted saaksid klientidele pakkuda senisest veelgi paremat teenust, oli laienemine ainuõige samm,” ütles Kivipalu. “Lisaks pidevalt kasvavale külastajate arvule näitab meie jaoks keskuse populaarsust ka see, et kõik uued rendipinnad leidsid väga kiiresti üürniku.”

Uuenenud keskuses on netopinda 5050 ruutmeetrit, enne märtsis alanud juurdeehitustöid oli seda 3412 ruutmeetrit.

Veeriku ostukeskuse ehitas AS Ehitustrust, mille juhatuse esimehe Kaido Somelari sõnul oli selle ehituses küllaga väljakutset.

“Alles keskus suleti, kuid nappide nädalate jooksul toimus uue osa ühendamine olemasolevaga ja viimase värskendus,” kirjeldas Somelar. “Ehitaja paindlikkus, suur keskuste ehitamise kogemus ja arendaja äriplaani mõistmine on kombinatsioon, mis aitab selliseid projekte edukalt ellu viia.”

Lisaks Selverile tegutsevad Veeriku ostukeskuses kauplused Jardin Lilled, eDrinks, Tähtpäev, lemmikloomapood BettaZoo, Pere Optika, kalapood Latikas ning E-Smoker. Samuti Apotheka apteek ning solaarium Sunplanet.

Teenustest on esindatud ilusalong Jäälind, kingsepp, kellassepp ja kullasepp, Tartu Pesumaja ning Itella pakiautomaat. Söögikohtadest avatakse lähiajal Hesburger ja Peetri Pizza. Keskuse parklas on ruumi 178 autole (sh 6 invakohta) ning 34 jalgrattale.

Lisaks Veeriku ostukeskusele kuuluvad Capital Mill OÜ portfelli Tartus veel Jõe keskus ja Jaamamõisa Selver ning Jõgeva Selver.

Capital Mill OÜ asutati 2008 aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.05.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine