Head emadepäeva!

Eesti Pank: Miks saab Soomes pangast soodsamalt laenu kui Eestis?

Eesti ja Soome laenuturg on pealtnäha väga sarnane. Väikesele riigile omaselt on see jaotunud väikese hulga suurte pangagruppide vahel, pankade jaoks on rahastuse hind olnud ühetaoline, klientidele väljastatud laenude seas domineerivad ujuvate intressimääraga laenud, sarnasusi on üldistes laenutingimustes ja ka probleemlaenude osakaal on väike. Ehkki pangalaenude kättesaadavus on ka Eestis suhteliselt hea, on see Soomes üks Euroopa parimaid ja sealsed laenuintressimäärad on euroala ühed madalamad. Seejuures on nende pangad suutnud euroala võrdluses hoida suurt kasumlikkust, mis aitab pankadel ka keerulistel aegadel majandust rahastada ja vajadusel lisakapitali kaasata.

Turu sarnasusest hoolimata on aga Eesti pangaklientide jaoks laenamine märkimisväärselt kallim kui Soomes. Selle taga on mitu tegurit. Soome pankade kasumlikkus ja kasumlikkuse eesmärgid on Eestis tegutsevate pankade omadest märksa väiksemad ja pankade tegevuskulude suhe varadesse tänu mastaabisäästule madalam. Lisaks pakutakse Soomes klientidele mõnevõrra laiemat valikut viiteintressimäärasid (Eestis enamasti 6 kuu euribor) ja laenugraafikuid. Soome klientidel on ka lihtsam ja odavam olemasolevaid laenulepinguid muuta ja eluasemelaenu teise panka üle viia, mistõttu peavad pangad klientide pärast rohkem konkureerima.

Soome pankadel on väiksemad kasumlikkuse eesmärgid ja tegevuskulud

Soomes on küll rohkem pankasid kui Eestis, kuid pangandusturg on siiski üsna kontsentreeritud ega erine selle poolest väga Eestist. Soome pangandusturgu iseloomustab korraga nii suurte pangagruppide domineerimine kui ka ühistupankade traditsioon. Turul domineerib kolm suuremat pangagruppi: ühistupankadest välja kasvanud OP ja Nordea ning Soomes filiaalina tegutsev Danske Bank. Nende turuosa on ligikaudu 70% ja see on viimase viie aasta jooksul muutunud vähe. Võrdluseks: Eestis on kolme suurima panga turuosa kokku 79%.

Soome pangandussektori kasumlikkus on euroala keskmisest kõrgem, kuid märksa väiksem kui Eestis. Viimase 20 aasta keskmine varade tootlikus on Soomes ligikaudu 0,7%, Eestis on sama näitaja 1,6%. Madalate intressimäärade perioodil enne 2022. aastat see vahe küll pisut vähenes. Soome pankade maksueelne omakapitali tootlus on püsinud üsna stabiilselt natuke üle 10% ja sealsete pankade omakapitali tootluse eesmärk on enamasti 10–15%. Samas on Eestis tegutsevate pankade omakapitali tootluse eesmärk enamasti 15–20%. Omakapitali tootluse erinevuse arvele saab panna ligi poole Soome ja Eesti laenuintressimäärade erinevusest.

Suurim osa pangandussektori kasumlikkuse erinevusest Eesti ja Soome vahel tuleb sellest, et Soome pankade intressitulud on väiksemad kui Eestis. Intressikulud on aga olnud üsna sarnased ja olid madalate intressimäärade perioodil Eestis isegi pisut väiksemad. Küll aga on Soome suurematel pangagruppidel paremad võimalused rahastada oma tegevust turgudelt kaasatud vahenditega. Samas on turult raha kaasata tavapäraselt kallim kui kaasata seda hoiustajatelt. Hoiuste suure osakaalu tõttu on Eesti pankade rahastamiskulud püsinud viimase 10 aasta jooksul suhteliselt samasugused kui Soome gruppidel keskmiselt. Kui laenuintressid on Soomes olnud Eestist madalamad, siis hoiuseintressimäärades pole viimasel aastal ja ka pikema aja jooksul suurt erinevust olnud.

Võrreldes Eestis tegutsevate pankadega on Soome pangad palju efektiivsemad. See on võimalik suuresti tänu mastaabisäästule ehk sellele, et nende püsikulude osakaal on väiksem. Kulude suhe tuludesse on Eestis valdavalt olnud natuke parem, kuid see tuleneb suurematest tuludest, mitte väiksematest kuludest. Tegevuskulude suhe varadesse on Eestis olnud viimasel 15 aastal üle 0,5 protsendipunkti kõrgem. Teenustasudest saadava tulu suhe varadesse on kahes riigis siiski üsna sarnane. Laenukvaliteet on mõlemas riigis olnud väga hea, kuid Soomes on viivislaenude ja laenuallahindluste tase vähem kõikunud kui Eestis.

Soome laenuklientidel on rohkem valikuid ja paindlikkust

Sarnaselt Eestiga on Soomes enamik ehk üle 95% eluasemelaene ujuva (kuni aastaks fikseeritud) intressimääraga, kuid laenuintressimäärade valik on mõnevõrra laiem. Madalate intressimäärade perioodil kasutati laenuintressimäärana seal peamiselt 12 kuu euribori. Intressimäärade tõustes on suurenenud ka 3 ja 6 kuu euribori populaarsus, sest need olid vahepeal märgatavalt madalamad. Soome ettevõtete laenudest on samuti suur osa ujuva intressimääraga; fikseeritud intressimääraga laenude osakaal jääb kümnendiku lähistele.

Samuti on põhjanaabrite juures viitintressimäära muutmine ja laenude ühest pangast teise viimine lihtsam ja odavam kui Eestis. Seetõttu teevad kliendid seda märkimisväärselt sagedamini kui meil. Refinantseerimist aitab lihtsamaks ja odavamaks teha näiteks see, et Soomes puudub eluasemelaenu refinantseerimisel tehingu notariaalse tõestamise nõue ja ujuva intressimääraga laenude ennetähtaegse tagastamise eest ei pea klient pangale tasu maksma. Klientide paremad võimalused pankade vahel oma laenu liigutada tähendab, et põhjanaabrite pangad ei pea konkureerima vaid uute klientide pärast, vaid ka olemasolevate klientide hoidmiseks. See suurendab laenuturu üldist konkurentsi ja teeb ka ambitsioonikate pankade jaoks kasvamise lihtsamaks.

Nii ettevõtete kui ka eluasemelaenude intressimäärad on olnud Soomes pidevalt palju madalamad kui Eestis. Sealjuures on tänane erinevus viimase 20 aasta võrdluses pigem suur, eriti eluasemelaenude puhul (vt joonised). Ettevõtete laenude puhul näitab statistika, et Soome madalamat intressimäära ei saa seletada ettevõtete erineva suurusega ja olenemata laenu suurusest on Soomes laenuintressimäär märkimisväärselt madalam kui Eestis. Ettevõtete laenude intressimarginaalid on Soomes olnud möödunud aasta jooksul viimase 20 aasta keskmise lähedal (u 1,5%); eluasemelaenude omad on keskmisest selgelt allpool (u 0,7%). Võrdluseks Eestis on ettevõtete laenude intressimarginaal viimase aasta keskmisena olnud ligikaudu 2,5% ja eluasemelaenude puhul 1,6%.

Ettevõtete ja eraisikute hinnangud pangalaenude kättesaadavusele on Soomes olnud läbi aastate Euroopa parimate hulgas. Euroopa Keskpanga ettevõtete rahastamise küsitluse järgi on viimastel aastatel ettevõtete hinnangud Soomega samal tasemel vaid Rootsis ja Hollandis. Aastatel 2014–2016 olid Eesti ja Soome hinnangud üsna sarnased. Pärast seda Eestis olukord halvenes ja on nüüd Euroopa keskmise lähedal, Soomes aga märgatavalt paranes. Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste küsitluse järgi on Soomes euroala võrdluses kõige vähem selliseid majapidamisi, kelle eluasemelaenutaotlus on tagasi lükatud. Tõsi, nende leibkondade osakaal, kes ei ole laenu taotlenud, kuna arvasid, et ei saa seda, on üsna euroala keskmine. Eesti on mõlema näitaja poolest Soomest natuke kehvemal positsioonil. Seda, et pangalaenude kättesaadavusega pole ei Soomes ega Eestis üldiselt suurt probleemi, peegeldab ka euroala keskmisest kiirem laenukasv viimasel kümnendil.

Kokkuvõttes on Soome laenuturu hea toimimine ja praktikad andnud ka meile mõtteid, kuidas seda kogemust Eestis rakendada. Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tõdesid hiljaaegu ühises analüüsis, et just eluasemelaenude ühest pangast teise viimine on Eestis üsna tülikas ja kulukas. Võiksime põhjanaabritest eeskuju võtta ning anda oma laenuturule paindlikkust ja dünaamilisust juurde just selliste läbiproovitud sammudega, mis kokkuvõttes aitaksid meie laenuturul konkurentsi suurendada ja seeläbi ka laenamistingimusi meilgi soodsamaks teha.

Bigbank: kodulaenud tegid aprillis uue hüppe, mahud enam kui kahekordsed

Aprillis sõlmiti kodulaenu lepinguid enam kui kaks korda rohkem ning kokku kaks ja pool korda suuremas rahalises mahus kui aasta tagasi samal ajal, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul kasvas märtsikuuga võrreldes 16% ka keskmine laenusumma, mis oli aprillis 127 700 eurot. “Meie prognoos, et värskelt kehtima hakanud Eesti Panga presidendi määrus laenumaksete ja sissetulekute suhtarvu piirmäära arvutamisel võib kaasa aidata keskmise laenusumma kasvule, täitus juba aprillis,” rääkis Pechter viidates, et näiteks 1700 euro suuruse netosissetulekuga inimene saab senise 120 000 euro asemel laenu võtta kuni 141 000 eurot.

Aasta algusest peale on kodulaenutaotluste numbrid Bigbanki juhi sõnul olnud selgelt kõrgemad. “Suurem laenupiir annab võimaluse tõsta uue kodu ostmisel oma elukvaliteeti ja aasta-poolteist sobivat hetke oodanud pered on asunud tegutsema,” kommenteeris Pechter, kelle sõnul võib eeldada, et suurem vaikusperiood on tänaseks läbi, turg on jõudnud uuele tasemele ja jääbki eelmise aastaga võrreldes aktiivsemaks.

Meeles tuleb pidada, et arvestatav osa uutest lepingutest on ka varem sõlmitud lepingute refinantseerimine. “Bigbank langetas jaanuaris pangapoolset marginaali, mis tõi turule esimese aktiivsuslaine. Konkurents on selgelt elavnenud ja praeguseks on ka suuremad pangad laenutingimusi inimeste jaoks soodsamaks muutnud,” kirjeldas Pechter turul toimuvat ning rõhutas, et kodulaenu võtjal tuleb parima pakkumise saamiseks kindlasti pöörduda nii mitmesse panka kui vähegi jaksu on. “Kodulaen võetakse aastateks ja esimese ettejuhtuva pakkumisega kaasa minek tähendab pahatihti igakuist lisakulu,” julgustab Pechter turul ringi vaatama.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 2 miljardit eurot.

Arco Vara: Arco Vara ASi aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Arco Vara09.05.2024 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

  1. Kinnitada Arco Vara AS-i 2023. aasta majandusaasta aruanne.
  2. Kanda 31.12.2023 lõppenud majandusaasta puhaskasum summas 3550 tuhat eurot jaotamata kasumi hulka.

Maksta dividendi 0,06 eurot aktsia kohta. Dividend makstakse välja 4 osas alljärgnevalt:

  • 0,02 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.06.2024 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride, kellel on õigus saada vastavat dividendi, nimekiri (record date) fikseeritakse seisuga 06.06.2024;
  • 0,01 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.09.2024 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Vastava dividendi record date on 06.09.2024;
  • 0,02 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.12.2024 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Vastava dividendi record date on 06.12.2024;
  • 0,01 eurot aktsia kohta makstakse aktsionäridele 13.03.2025 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Vastava dividendi record date on 06.03.2025.
  1. Valida audiitor kolmeks aastaks ja nimetada selleks KPMG Baltics OÜ. Maksta audiitorile tasu Arco Vara AS-i 2024., 2025. ja 2026. aasta majandusaasta majandustegevuse auditeerimise eest vastavalt Arco Vara AS-i ja KPMG Baltics OÜ vahel sõlmitud lepingule.

Arco Vara ASi dividendimaksete ex-date
Arvestades, et dividende saama õigustatud aktsionäride nimekirjad fikseeritakse järgmistel kuupäevadel (record date):

  • 06.06.2024
  • 06.09.2024
  • 06.12.2024
  • 06.03.2025.

Arco Vara AS informeerib, et väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päevad (ex-date) on vastavalt:

    • 05.06.2024
    • 05.09.2024
    • 05.12.2024
    • 05.03.2025.

AV AGM EST 2024

Turuülevaade 2024 suvi: Tallinna elamispindade turu suur ülevaade

Tõnu Toompark

2024. a suve hakul on Tallinna korteritehingute arv ajaloolise keskmise lähedal. Majanduskonjunktuuri arvestades võib sellist tulemust igati heaks lugeda. Pakkumine siiski on suurenemas, mis ei lase hinnasurvel leeveneda. Hinnatase siiski ostjate ootuste kiuste püsib paigal.

Tähtsad küsimused elamispindade turu vaatest on, kas sel sügisel lõpuks saab majanduslangus läbi? Kas intressimäär hakkab lõpus tegelikult ka langema? Millise ajaga jõuab nende tegurite mõju positiivse leevendusena elamispindade turule?

Suur elamispindade turuülevaade annab vastused

Ülevaade vaatab läbi numbrite ja statistika nii suures plaanis kui detailidesse minnes, millised on sellises keskkonnas toimiva elamispindade turu arengud?

Mida teeb tehingute arv? Kuhu liiguvad hinnad? Mis on lühemad ja mis pikemad arengusuunad?

Ülevaade vaatab lähemalt nii korterite esmast turgu, järelturgu, kui heidab pilgu ka üüriinvesteeringutele ja üüriturule.

Traditsiooniliselt on turuülevaate pilt järgneval:

  • elamispindade turgu mõjutav majanduskeskkond ja selle arengud;
  • laenuturu trendid;
  • üldine korteriturg ja selle suundumused;
  • uute korterite sektori liikumised;
  • põgus vaade üüriturule ja üüriinvesteeringutele;
  • järeldused ja tähelepanu väärivad lühiajalised trendid.

Turuülevaate esitlus toimub tellija juures või veebis (Teams vms rakendused). Ajaliselt on esitluse pikkus enamasti ca 1,5 tundi.

Kui oled huvitatud elamispindade turuülevaate esitlusest, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid – suvi 2024

 

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.04.2024

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis aprillis 2 545 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on märtsiga samal tasemel. Fondi konsolideeritud EBITDA oli aprillis 2 175 tuhat eurot, s.o seoses madalamate haldus- ja turustuskuludega 41 tuhat eurot rohkem kui kuu varem.

Selle aasta esimese nelja kuu konsolideeritud üüritulu on kokku 10 182 tuhat eurot, s.o 1% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi nelja kuu EBITDA on sellel aastal 8 636 tuhat eurot, mis on samal tasemel eelmise aasta esimese nelja kuu näitajaga.

Fondi kinnisvaraportfelli vakantsus oli aprilli lõpus 3,0% (9 959m2). Olulisim osa vakantsusest on seotud Menulio11 büroohoonega Vilniuses, kus peale ankurüürniku lahkumist I kvartalis jäi vakantseks 3183m2 (56,7% kogu hoone mahust) büroopinda. Vabade pindade efektiivsemaks täitmiseks on kavas ehitada ühel korrusel asuvad pinnad (kokku 630m2) neljaks väiksemaks üüripinnaks, eeldatava investeeringu maksumusega 200 tuhat eurot. Ülejäänud üüripindadega seoses peetakse hetkel aktiivselt läbirääkimisi ning nende investeeringu vajadus täpsustub lähiajal.

2024. aasta nelja kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund AS teeninud 3 394 tuhat eurot vaba rahavoogu (EBITDA miinus laenumaksed miinus intressikulu), mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 724 tuhat eurot vähem. Rahavoog on vähenenud peamiselt seoses EURIBORi kasvuga. Fondi selle aasta nelja kuu tulemuste põhjal arvutatud potentsiaalne brutodividend on 25,10 senti aktsia kohta (17% vähem kui eelmisel aastal samal ajal).

Fondi tütarettevõtete pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär oli aprilli lõpus 5,86%. Fondi laenude keskmine intressimäär on püsinud suhteliselt samal tasemel eelmise aasta sügisest alates.

EfTEN Real Estate Fund AS maksis aprillis aktsionäridele dividende 1 euro aktsia kohta kogusummas 10,82 miljonit eurot. Fondi konsolideeritud raha jääk koos lühiajaliste hoiustega on aprilli lõpu seisuga 10,7 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund AS’i puhasväärtus aktsia kohta oli 30.04.2024 seisuga 19,6691 eurot ja EPRA NRV 20,4661 eurot. Aktsia puhasväärtus langes aprillis 4,4%. Ilma dividende välja kuulutamata oleks aktsia puhasväärtus kasvanud aprillis tavapäraselt 0,6%.

EREF_reports_monthly_04.2024

Luminor: millist kinnisvara saab kiiresti rahaks teha ja miks see oluline on?

Luminor BankLikviidne kinnisvara on selline, mida on potentsiaalselt võimalik kiiresti müüa või välja üürida ja üldjuhul kõnetab see suurt sihtgruppi. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab, kelle jaoks likviidsuse aspekt võiks oluline olla ja mida selle juures silmas pidada.

„Mida likviidsem on kinnisvara, seda lühem on tavaliselt selle eeldatav müügiperiood. Sellist kinnisvara tasub otsida eelkõige inimesel, kes ostab korteri investeerimise eesmärgil – sooviga see kiiresti välja üürida ning võibolla teatud aja pärast see kasumiga maha müüa. Kindlasti on likviidsuses suurem roll ka siis, kui kodu ostetakse küll endale, kuid juba eos plaanitakse seal elada alla 10 aasta,“ sõnas Rebane.

Ekspert nentis, et üks kinnisvara likviidseks muutev aspekt on selle taskukohasus. Põhjus peitub selles, et inimesi, kes taskukohast kinnisvara endale potentsiaalset lubada saavad, on elanikkonnas rohkem. Just seetõttu on näiteks 2-toaline korter reeglina likviidsem 5-toalisest korterist või eramajast – ainuüksi hinna põhjal võib ennustada ka kinnisvara müügiperioodi.

„Eramaja puhul võib müügiperiood olla keskmiselt umbes pool aastat või enamgi, sest hind on üldjuhul kõrgem ning inimesi, kes seda endale lubada saaks, on vähem,“ märkis Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht.

Lisaks on likviidsusele oluline mõju kinnisvara suurusel, sest reegel on – mida suurema pinnaga tegu, seda pikem on müügiprotsess. Rebane selgitas, et isegi kui maja või suur korter on heas asukohas ning müügil taskukohase hinnaga, siis likviidsuse vaatest on ikkagi paremas seisus reeglina ühe- või kahetoalised korterid, sest suurte pindadega kaasnevad ka kõrged kõrvalkulud.

Lisaks kinnisvara hinnale ja suurusele on veel kolmas oluline likviidsuse määraja – asukoht. „Näiteks keskmine Tallinnas asuv elamispind on kindlasti eelisseisus kui sarnane kinnisvara Kohtla-Järvel. Mida tihedamalt asustatud piirkond, seda likviidsem on ka kinnisvara. Oluline on ka infrastruktuur ning muud asukohta puudutavad eelised.“

Siiski ei tasu Rebase sõnul unustada, et müügiperiood sõltub olulisel määral ka kinnisvaraturu hetkeolukorrast ehk nõudluse ja pakkumise suhtest. Ta selgitas, et kui korraga on müügil näiteks väga palju kahetoalisi kortereid, tähendab see suuremat konkurentsi ning tõenäoliselt ka müügiperioodi pikenemist.

Teisalt tõi Rebane välja, et likviidsusel on inimeste silmis väiksem roll siis, kui ostetav või ehitatav kinnisvara on plaanitud endale pikaaegseks elukohaks ja sobitub hästi konkreetse inimese või pere eluviisiga. Samas tasub ka sellistel juhtudel mõelda varuplaanile ehk küsida endalt, mis saab siis, kui mingil põhjusel tuleb kinnisvara siiski maha müüa.

„Loomulikult on likviidsus kodulaenu kontekstis ka pankade jaoks oluline, sest aeg-ajalt võib elus ette tulla ootamatuid sündmusi, mistõttu võib olemasoleva kodu müük või vahetamine osutuda vajalikuks. Seega tasub igal juhul kõik sellised aspektid läbi mõelda ning võimalusel arvesse võtta,“ sõnas Rebane.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fondi 2024. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2024. aasta I kvartali kohta.

Meie strateegilised püüdlused

Viimasel aastal oleme tegelenud oma strateegia ümberkujundamisega, et see toetaks jätkusuutlikku väärtuse loomist, keskendudes tegevustele, mis lubavad meie investoritele usaldusväärset ja järjepidevat kasvu. Võttes arvesse valitsevaid turutingimusi, usume kindlalt, et investorite huve teenib kõige paremini neile 2023. aasta suvel tutvustatud strateegia „Kaasaegne linnaelu“.

Eeldame, et Fond teenib lähiaastatel kaks kolmandikku oma puhtast äritulust „Kaasaegse linnaelu“ kontseptsioonile vastavast keskse asukohaga multifunktsionaalsest kinnisvarast. Need hooned on läbimõeldult kujundatud nii, et nad inspireeriksid tänapäeva inimesi ja kogukondi ning rikastaksid nende elu. Ülejäänud tulu peaks tulema peamiselt valitsusasutustele renditud pindadest, valitud äärelinna supermarketitest ning muudest segmentidest. Meie väärtuspakkumise aluseks on kvaliteet, paindlikkus, kestlikkus ja tipptasemel teenindus, mida toetavad strateegilised asukohad ja klientide muutuvatele vajadustele kohandatud pinnad.

Fondi juhtkond on teinud strateegilise otsuse võtta kasutusele peamised tulemusnäitajad, et tegevuse tulemuslikkust tõhusalt mõõta ja jälgida. See otsus tuleneb tõdemusest, et ilma selgete ja mõõdetavate võrdlusalusteta ei saa hinnata Fondi edusamme oma eesmärkide poole liikumisel. Konkreetsete peamiste tulemusnäitajate määratlemisega soovib meeskond suurendada läbipaistvust ja vastutust ning parandada otsustusprotsesse.

Fondi juhtkonna peamine fookus on järgmistel eesmärkidel:

  • saavutada portfelli vähemalt 90% täitumus 2024. aasta lõpuks;
  • viia laenu ja väärtuse suhe tasemele 50% või alla selle ning lunastada 2024. aastal tähtaeguvad võlakirjad;
  • kaaluda mittestrateegiliste varade müüki järgmise 18 kuu jooksul;
  • kujundada selge ESG- ja parenduste strateegia järgmiseks 1-2 aastaks, et saavutada 2027. aastaks portfelli puhta äritulu (NOI) potentsiaal 18 miljonit eurot;
  • säilitada 100% BREEAM või LEED sertifitseeritud portfell;
  • saavutada GRESBi hindamisel vähemalt 4 tärni.

Üüritulemused

2023. aasta septembri madalaimast täitumuse perioodist oleme otsustavalt liikunud Fondi vakantsuse vähendamise ning portfelli väärtuse tõstmise suunas. Oleme sellest hetkest pikendanud u. 40 000 ruutmeetri jagu olemasolevaid üürilepinguid ning allkirjastanud täiesti uusi üürilepinguid 7200 ruutmeetri ulatuses uute ankurüürnikega. See saavutus näitab meie strateegilisi ambitsioone püüda hoida oma seniseid üürnikke ning tõsta hoonete täitumust uute partnerluste kaudu. Tulemuslik aktiivne töö portfelli objektidega rõhutab meie pühendumust jätkusuutliku ja pikaajalise rahavoo kindlustamisele, tugevdades nii oma positsioone ärikinnisvara maastikul väljakutseid esitavas keskkonnas. Need hiljutised edusammud näitavad meie kinnisvara objektide atraktiivsust uues kinnisvaratsüklis ning järgmiste kvartalite jooksul on oodata üürnike sissekolimisel ka üüritulu järkjärgulist kasvu.

Aprillis sõlmis Fond uue kaaluka koostöölepingu Baltikumi suurima meelelahutusettevõtte Apollo Grupiga ligikaudu 2 200 m2 rendile andmiseks Coca-Cola Plaza esimesel korrusel. Koostöö Apollo Grupiga, kellest saab ankurrentnik, aitab luua Tallinna südames  dünaamilise linnaliku elustiili keskuse, mis pakub laias valikus meelelahutus-, toitlustus- ja ostuvõimalusi. See 10-aastane rendileping koos naabruses asuva Postimaja ostukeskuse koostöölepingute pikendamisega annab hea strateegilise lähtepunkti kompleksi puhta äritulu potentsiaali realiseerimiseks ja sujuva ühenduse loomiseks Rotermanni kvartaliga.

Keerulises turukeskkonnas, mida viimastel perioodidel iseloomustab vakantsuse suurenemine kõigi Balti riikide kinnisvaraturul, on Fond näidanud oma kohanemisvõimet, saavutades 2024. aasta I kvartalis rendilepingute netokasvu. Sellise edu taga on peamiselt suured tehingud tuntud ettevõtetega Europas ja Merakis. 2024. aasta I kvartalis sõlmis Fond rendilepinguid 4 719 ruutmeetri ulatuses, mis tagab tulevaste perioodide renditulu 857 tuhat eurot aastas. Lisaks on meil hea meel teatada, et meie hoonetesse on lisandunud 9 uut rentnikku ning 15 olemasolevat rentnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

Väljavaade

Kuna hiljutised majanduslikud ja geopoliitilised sündmused on avaldanud mõju teatavate varade tulemuslikkusele ja finantseerimiskuludele, kaubeldakse Baltic Horizoni osakutega praegu hinnaga, mis jääb enam kui 60% võrra alla osaku puhasväärtust. Selline kõrvalekalle ei ole kooskõlas meie standarditega ja on vastuvõetamatu nii meie investoritele kui ka fondivalitsejale Northern Horizonile.

Probleemi lahendamiseks keskendub Fond 2024. aastal keskse asukohaga ostukeskuste portfelli tugevdamisele. See hõlmab uute ankurrentnike leidmist ja täiendavaid kontseptsioonimuudatusi, et ostukeskuste atraktiivsust tõsta ja nende potentsiaali maksimeerida. Samal ajal tegeleb Fond aktiivselt büroohoonete vakantsuse vähendamisega, sõlmides uusi koostöölepinguid valitsusasutustest rentnikega, rakendades paindlikke tööruumilahendusi ja pidades tihedat dialoogi tavapäraste büroopindade rentnikega.

Lisaks jätkab Fond võla teenindamise parandamist ja finantsvõimenduse vähendamist. See on vajalik finantspositsiooni tugevdamiseks ja portfelli üldise vastupidavuse suurendamiseks jätkuvalt volatiilses ja ebakindlas turukeskkonnas. Nende strateegiliste algatustega püüab Fond vähendada praegust lõhet osaku hinna ja varade puhasväärtuse vahel.

Kooskõlas Fondi strateegiliste eesmärkidega lunastati täiendavalt 4,5 miljoni euro väärtuses võlakirju, et vähendada võlakirjade osakaalu võla struktuuris. Fond kavatseb võlakirjaemissiooni esimese osa ülejäänud võlakirjad väärtuses 8 miljonit eurot täielikult refinantseerida kuluefektiivsema finantseerimisvõimalusega. Refinantseerimisvõimalustest kaalub Fond Meraki finantsvõimenduse suurendamist, kuna pärast edukaid renditehinguid Narbutase ja teistega on finantsasutuste huvi selle vastu kasvanud.

Juhtkond pöörab suurt tähelepanu stabiilse finantsseisundi tagamisele, sest see on Fondi pikaajalise strateegia elluviimise jaoks äärmiselt oluline. Konservatiivse finantsjuhtimise ja aktiivse renditegevusega soovime saavutada kestlikke tulemusi ja panustada kõigi edusse, kes meid usaldavad.

Kõigil Baltic Horizoni portfelli  kuuluvatel hoonetel on nüüd BREEAM-i sertifikaat

Meie pühendumust jätkusuutlikkusele näitab see, et 2023. aasta lõpuks oli kõigil meie portfelli hoonetel BREEAM-i sertifikaat, ja meie keskkonnaalast vastutustundlikkust kinnitab roheklauslite lisamine rendilepingutele.

GRESB-i hindamine

2023. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 4 tärni. Fond sai juhtimismoodulis 27 punkti (30-st) ja tulemuslikkuse moodulis 55 punkti (70-st).

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2024. aasta I kvartali puhaskahjum oli 624 tuhat eurot (I kv 2023: puhaskasum 22 tuhat eurot). Tulemit mõjutasid tugevalt suuremad finantskulud ja ühekordsed tehingutasud. 2024. aasta I kvartali kahjum osaku kohta oli 0,01 eurot (I kv 2023: 0,00 eurot).

Kontsern teenis 2024. aasta I kvartalis 2,8 miljonit eurot puhast renditulu (I kv 2023: 4,2 miljonit eurot). 2023. aasta I kvartali tulemustes kajastub 2023. aasta veebruaris müüdud Domus PRO ostu- ja ärikeskuse kahe kuu puhas renditulu summas 0,3 miljonit eurot ja 2023. aasta mais müüdud Duetto hoonete kogu kvartali puhas renditulu summas 0,7 miljonit eurot.

Portfelli EPRA võrreldavaks korrigeeritud puhas renditulu oli eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 13% väiksem. Seda tingisid peamiselt vakantsed pinnad Läti büroohoonetes, kuna lõppes rendileping Upmalas Biroji bürookompleksi põhirentnikuga, EMERGN-i otsus renditavat pinda LNK Centres vähendada ja renditulu langus Europa ostukeskuses, kus uus ankurrentnik IKI sisustas ruume ja avas uksed märtsis.

Kinnisvarainvesteeringud

2024. aasta I kvartali lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 12 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 251,3 miljonit eurot (31. detsember 2023: 250,4 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 118,6 tuhat m2. 2024. aasta I kvartalis investeeris kontsern ligikaudu 0,95 miljonit eurot, et kohandada pindasid rentnike vajadustele.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus kasvas aruandeperioodil 3,1% ja oli 2024. aasta I kvartali lõpus 268,3 miljonit eurot (31. detsember 2023: 261,1 miljonit eurot).  Kasv on seotud peamiselt Europa ja North Stari uute laenudega pangalt Šiaulių bankas, mida kasutati põhiliselt võlakirjade lühiajalise osa osaliseks ennetähtaegseks lunastamiseks.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade puhasväärtus oli seisuga 31. märts 2024 108,7 miljonit eurot (31. detsember 2023: 109,5 miljonit eurot). Fondi varade puhasväärtus vähenes eelmise aasta lõpuga võrreldes 0,7%. Tegevustulemusi mõjutasid 0,3 miljoni euro suurused ühekordsed tehingukulud ja finantskulud. Seisuga 31. märts 2024 oli osaku IFRS puhasväärtus 0,9087 eurot (31. detsember 2023: 0,9156 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,9503 eurot (31. detsember 2023: 0,9546 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,9056 eurot (31. detsember 2023: 0,9122 eurot) osaku kohta.

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 31. märts 2024 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 151,6 miljonit eurot (31. detsember 2023: 143,5 miljonit eurot).  Pangalaenude jääk suurenes Europa ja North Stari täiendavate laenude tõttu – neid kasutati peamiselt võlakirjade lühiajalise osa osaliseks ennetähtaegseks lunastamiseks 8. aprillil 2024 väärtuses 4,5 miljonit eurot. Aastane laenuamortisatsioon moodustas 1,5% kogu tasumata laenujäägist.

2024. aasta I kvartalis sai Fond täiendavad laenud Europale ja Northstarile summas 8,6 miljonit eurot ning tasus pangalaenudelt ja võlakirjadelt tavapäraseid laenu- ja intressimakseid. 2024. aasta veebruaris refinantseeris Fond edukalt Europa ja Northstari laenud pangas Šiaulių bankas. Peale selle pikendas Fond 2024. aasta aprillis S27 pangalaenu. Seisuga 31. märts 2024 oli Fondil raha ja raha ekvivalente summas 12,5 miljonit eurot (31. detsember 2023: 6,2 miljonit eurot).

Rahavood

2024. aasta I kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 1,8 miljonit eurot (I kv 2023: positiivne summas 2,9 miljonit eurot). Investeerimistegevuse rahavoog oli  olemasolevasse kinnisvarasse tehtud investeeringute ja tehingukulude tõttu negatiivne summas 1,3 miljonit eurot (I kv 2023: positiivne summas 7,7 miljonit eurot). Finantseerimistegevuse rahavoog oli positiivne summas 5,8 miljonit eurot (I kv 2023: negatiivne summas 8,5 miljonit eurot).

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes I kv 2024 I kv 2023 Muutus
Puhas renditulu 2 794 4 202 -33,5%
Halduskulud -585 -736 -20,5%
Muu äritulu/-kulu 10 10
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -367 -1 533 -76,1%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -4 -4
Ärikasum/-kahjum 1 848 1 939 -4,7%
Finantskulud (neto) -2 497 -2 037 22,6%
Maksueelne kasum/kahjum -649 -98 562,2%
Tulumaks 25 120 -79,2%
Perioodi puhaskasum/-kahjum -624 22 -2 936,4%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 119 635 429 119 635 429
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes) -0,01 0,00

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes 31.03.2024 31.12.2023 Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 251 331 250 385 0,4%
Varade brutoväärtus (GAV) 268 273 261 138 2,7%
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 151 617 143 487 5,7%
Kohustised kokku 159 557 151 606 5,2%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV) 108 716 109 532 -0,7%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV) 113 684 114 205 -0,5%
Ringluses olevate osakute arv 119 635 429 119 635 429
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes) 0,9087 0,9156 -0,7%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 0,9503 0,9546 -0,5%
Laenu ja väärtuse suhe (%) 60,3% 57,3%
Keskmine sisemine intressimäär (%) 5,8% 5,2%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2024. aasta I kvartalis 81,6% (IV kv 2023: 78,4%). Seisuga 31. märts 2024 oli täitumus 83,5% (31. detsember 2023: 81,1%). Üldine täitumuse kasv tulenes eelkõige märkimisväärsest kasvust Merakis ja Postimajas. Lisaks sõlmiti uusi rendilepinguid Upmalas Biroji büroohoones ja Europa ostukeskuses ning enamiku portfelli varade rendilepinguid pikendati.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2024

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1 Renditav netopind Otsene tootlus Esmane puhastootlus Täitumuse määr
(tuhandetes eurodes) (m2) I kv 20242 I kv 20243
Vilnius, Leedu
Europa Kaubandus 36 740 17 047 2,6% 3,0% 84,2%
North Star Büroo 20 056 10 631 7,3% 7,8% 99,7%
Meraki Büroo 16 419 8 224 0,9% 1,1% 90,2%
Vilniuses kokku   73 215 35 902 3,4% 3,9% 90,7%
Riia, Läti
Upmalas Biroji Büroo 20 482 11 212 3,6% 3,9% 58,8%
Vainodes I Büroo 16 710 8 128 6,4% 8,3% 100,0%
LNK Centre Büroo 13 960 7 450 1,7% 2,1% 42,8%
Sky Kaubandus 5 660 3 259 7,8% 7,1% 100,0%
Galerija Centrs Kaubandus 64 594 19 361 2,2% 2,7% 79,5%
Riias kokku   121 406 49 410 3,2% 3,8% 74,0%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 20 338 9 232 3,4% 6,2% 100,0%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 13 242 7 914 5,0% 4,5% 81,1%
Lincona Büroo 14 370 10 767 6,2% 7,0% 83,6%
Pirita Kaubandus 8 760 5 425 6,5% 9,3% 97,1%
Tallinnas kokku   56 710 33 338 4,8% 6,5% 89,8%
Portfell kokku   251 331 118 650 3,6% 4,5% 83,5%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2023 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

tuhandetes eurodes     01.01.2024
– 31.03.2024
01.01.2023
– 31.03.2023
Renditulu 3 846 5 274
Teenustasutulu 1 048 1 442
Renditegevuse kulud -2 100 -2 514
Puhas renditulu     2 794 4 202
Halduskulud -585 -736
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist -367 -1 533
Muu äritulu 10 10
 Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -4 -4
Ärikasum/-kahjum     1 848 1 939
Finantstulud 4
Finantskulud -2 501 -2 037
Finantstulud ja -kulud kokku     -2 497 -2 037
Maksueelne kasum/kahjum     -649 -98
Tulumaks 25 120
Perioodi kasum/kahjum     -624 22
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
 Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-
kahjum
-219 -251
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks 27 41
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku     -192 -210
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/‑kahjum kokku     -816 -188
Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)   -0,01 0,00

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes   31.03.2024 31.12.2023
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 251 331 250 385
Immateriaalsed põhivarad 11 11
Materiaalsed põhivarad 6 4
Tuletisinstrumendid            253 295
Muud põhivarad 534 647
Põhivarad kokku   252 135 251 342
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 716 2 591
Ettemaksed 588 402
Tuletisinstrumendid 375 621
Raha ja raha ekvivalendid 12 459 6 182
Käibevarad kokku   16 138 9 796
Varad kokku   268 273 261 138
Omakapital
Sissemakstud kapital 145 200 145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv 339 531
Jaotamata kahjum -36 823 -36 199
Omakapital kokku   108 716 109 532
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 89 936 64 158
Edasilükkunud tulumaksukohustised 2 712 2 774
Muud pikaajalised kohustised 1 135 1 079
Pikaajalised kohustised kokku   93 783 68 011
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 61 932 79 584
Võlad tarnijatele ja muud võlad 3 413 3 343
Tulumaksukohustis 6
Muud lühiajalised kohustised 429 662
Lühiajalised kohustised kokku   65 774 83 595
Kohustised kokku   159 557 151 606
Omakapital ja kohustised kokku   268 273 261 138

2024 Q1 report EE Final

Baltic_Horizon_Fund_2022-12-31_EN

22/05/2024 toimub koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine”

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub Kinnisvarakoolis 22/05/2024. Jurist Martina Proosa annab koolitusel detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 22/05/2024 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 30.04.2024

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS earned a consolidated rental income of 2,545 thousand euros in April, which is at the same level as in March. The Fund’s consolidated EBITDA for April was 2,175 thousand euros, i.e., 41 thousand euros more than the previous month due to lower administrative and marketing expenses.

The total consolidated rental income for the first four months of this year is 10,182 thousand euros, i.e., 1% more than at the same time last year. The Fund’s four-month EBITDA this year is 8,636 thousand euros, which is at the same level as the first four months of the previous year.

The vacancy rate of the Fund’s property portfolio was 3.0% (9,959 m2) at the end of April. The most significant part of the vacancy is related to the Menulio 11 office building in Vilnius, where after the departure of the anchor tenant in q1, 3,183 m2 (56.7% of the total building volume) of office space remained vacant. To more effectively fill the vacant spaces, there is a plan to convert the spaces on one floor (totaling 630 m2) into four smaller rental units with an expected investment cost of 200 thousand euros. Negotiations are currently active regarding the remaining rental spaces, and the respective investment needs will be specified shortly.

During the first four months of 2024, EfTEN Real Estate Fund AS earned 3,394 thousand euros in free cash flow (EBITDA minus loan payments minus interest expense), which is 724 thousand euros less compared to the same period last year. The decrease in cash flow is mainly due to the increase in EURIBOR. Based on this year’s four-month results, the potential gross dividend calculated is 25.10 cents per share (17% less than at the same time last year).

The weighted average interest rate of the Fund’s subsidiaries’ bank loans was 5.86% at the end of April. The Fund’s average loan interest rate has remained relatively the same since last autumn.

EfTEN Real Estate Fund AS distributed dividends of 1 euro per share to shareholders in April, totaling 10.82 million euros. The Fund’s consolidated cash balance including short-term deposits as of the end of April is 10.7 million euros.

As of 30.04.2024, the net asset value per share of EfTEN Real Estate Fund AS was 19.6691 euros and the EPRA NRV was 20.4661 euros. The net asset value per share decreased by 4.4% in April. Without declaring dividends, the net asset value per share would have increased by 0.6% in April.

EREF_reports_monthly_04.2024

Arco Vara: Decisions of the Annual General Meeting of shareholders of Arco Vara AS

Arco VaraThe annual general meeting of shareholders of Arco Vara AS held on 9 May 2024 adopted the following decisions:

  1. To approve the annual report of Arco Vara AS for 2023.
  2. To allocate the net profit for the year ended on 31 December 2023 in the amount of 3,550 thousand EUR to retained earnings.

To pay dividends to the shareholders 0.06 euros per share. The dividend will be paid out in 4 instalments as follows:

  • 0.02 euros per share will be paid to the shareholders on 13 June 2024 by transfer to the shareholder’s bank account. The list of shareholders entitled to respective dividends (record date) shall be fixed on 6 June 2024.
  • 0.01.euros per share will be paid to the shareholders on 13 September 2024 by transfer to the shareholder’s bank account. The respective dividend record date is on 6 September 2024.
  • 0.02 euros per share will be paid to the shareholders on 13 December 2024 by transfer to the shareholder’s bank account. The respective dividend record date is on 6 December 2024.
  • 0.01 euros per share will be paid to the shareholders on 13 March 2025 by transfer to the shareholder’s bank account. The respective dividend record date is on 6 March 2025.
  1. The Management Board in accordance with the Supervisory Board proposes to the shareholders to appoint an auditor for three years and appoint KPMG Baltics OÜ as the auditor. To pay the auditor for auditing the annual report of Arco Vara AS for 2024, 2025 and 2026 according to the agreement concluded between Arco Vara AS and KPMG Baltics OÜ.

Dividend payment ex-date of Arco Vara AS
Taking into account that the list of shareholders who are entitled to dividends (record date) shall be fixed on the following dates:

  • 6 June 2024
  • 6 September 2024
  • 6 December 2024
  • 6 March 2025.

Arco Vara AS hereby informs that the respective dividend payment ex-dates are the following:

  • 5 June 2024
  • 5 September 2024
  • 5 December 2024
  • 5 March 2025.

AV AGM ENG 2024

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund Consolidated Unaudited Results for Q1 2024

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the three months of 2024.

Our strategic ambitions

Over the past year, our focus has been on reshaping our strategy to foster sustainable value, concentrating efforts on avenues that promise reliable and consistent growth for our investors. In light of prevailing market conditions, we firmly believe that the execution of the ‘Modern City Life’ strategy, introduced to investors in summer 2023, is paramount to their best interests.

In the coming years, we expect two thirds of the Fund’s NOI to come from centrally located multi-functional assets aligned with our ‘Modern City Life’ strategy. These spaces are meticulously designed to ignite, elevate and enrich the lives of modern citizens and communities. The remaining results are expected to be derived primarily from government-rented premises and select suburban supermarkets and other segments. Our value proposition hinges on quality, flexibility, sustainability, and remarkable service, underpinned by strategic locations tailored to meet the evolving needs of our clientele.

The Fund’s management team has made the strategic decision to implement key performance indicators (KPIs) as a means to effectively measure and track performance. This decision stems from the recognition that clear and measurable benchmarks are essential for evaluating progress towards the Fund’s objectives. By defining specific KPIs, the team aims to enhance transparency, accountability, and decision-making processes.

The focus of the Fund management team is and will be on these major objectives:

  • Portfolio occupancy of at least 90% by end of 2024;
  • Loan-to-Value target at 50% or lower and repayment of the bonds maturing in 2024;
  • To consider disposing of non-strategic assets over the next 18 months;
  • Clear ESG and refurbishment strategy for the next 1-2 years with an aim to reach the portfolio’s NOI potential of EUR 18 million by 2027.
  • Maintaining 100% BREEAM or LEED certified portfolio.
  • Achieving not less than 4 stars from GRESB assessment

Leasing performance

From a lowest occupancy point in September 2023, we embarked on a determined journey to revitalize the Fund’s leasing landscape and elevate the stature of its portfolio. We have navigated this path, signing approx. 40,000 sq. m. in lease prolongations and in new leases over the past six months, contributing to an increase of occupancy by 7,200 sq. m. This achievement signifies our ascent towards our strategic occupancy ambitions, as we strive to maintain our current clients as well as improve the leasing situation through new partnerships. This resurgence underscores our commitment to securing sustainable, long-term cash flow as we solidify our position as an active player in a challenging environment. These recent successes demonstrate the attractiveness of our properties entering the new real estate growth cycle with rental income gradually increasing over the coming quarters as the tenants move in.

In April, the Fund finalized a significant new cooperation agreement with Apollo Group, the Baltics’ largest entertainment company, for approx. 2,200 sq. m on the 1st floor of Coca-Cola Plaza. With Apollo Group serving as the anchor tenant, this collaboration is poised to establish a dynamic urban lifestyle hub in the heart of Tallinn, offering a diverse range of entertainment, catering, and retail experiences. This 10-year lease agreement, complemented by extended cooperation agreements in the neighbouring Postimaja SC, strategically positions the property to optimize its NOI potential and foster seamless integration with the Rotermann area. The cinema facilities, located on the upper floors, will continue to operate on a long-term basis.

In a challenging market environment characterized by increasing real estate market vacancies across all Baltic states in recent periods, the Fund has demonstrated its adaptability by achieving a net inflow of leases in Q1 2024. This success was primarily attributable to significant deals with established entities in Europa and Meraki. During Q1 2024, the Fund signed new leases for 4,719 sq. m, securing an annual rental income of EUR 857 thousand for future periods. Furthermore, we are pleased to report that 9 new tenants have been attracted to our buildings, while 15 existing tenants have decided to continue their cooperation with us.

Outlook

Given the influence of recent economic and geopolitical events on the operational performance of certain assets and financing costs, Baltic Horizon units are now traded at a price that is more than 60% below NAV. This deviation is not aligned with our standards and is unacceptable to both our valued investors and to Northern Horizon as the Management Company.

To address this challenge, the Fund is strategically focused on enhancing the strength of our centrally-located retail portfolio throughout 2024. This involves the introduction of new anchor tenants and the implementation of further concept changes aimed at revitalizing and maximizing the potential of our retail assets. Concurrently, the Fund is proactively addressing vacancy concerns within office buildings by pursuing new collaborative agreements with governmental tenants, implementing flexible workspace solutions and being in close dialogue with conventional office tenants.

Simultaneously, the Fund remains committed to improving debt service and lowering leverage levels. These efforts are essential to fortifying our financial position and enhancing overall portfolio resilience in the face of ongoing market volatility and uncertainty. By executing these strategic initiatives, Baltic Horizon aims to mitigate the current deviation from the NAV.

In line with the Fund’s strategic goals, an additional EUR 4.5 million of bonds have been redeemed, advancing the reduction of the proportion of bonds within the debt structure. The Fund aims to fully refinance the outstanding EUR 8 million of the initial tranche with a more cost-effective financing option. Exploring refinancing options, the Fund is considering leveraging the Meraki asset, which has garnered increased interest from financial institutions following the successful leasing transactions with Narbutas and others.

The management team’s focus on maintaining a stable financial position remains a pivotal element of our long-term strategy. Through prudent financial management and a proactive leasing approach, we aspire to deliver sustainable performance and drive success for all those who place their trust in us.

Baltic Horizon achieves a 100% BREEAM certified portfolio

Successfully achieving BREEAM certification for all assets in our portfolio by the end of 2023 underlines our dedication to sustainability, and the introduction of green lease clauses in our agreements highlights our ongoing commitment to environmental responsibility.

GRESB benchmarking

In 2023 the Fund received a 4-star GRESB rating. The Fund scored 27 points (out of 30) in the Management module and 55 points (out of 70) in the Performance module.

Net result and net rental income

In Q1 2024, The Group recorded a net loss of EUR 624 thousand against a net profit of EUR 22 thousand for Q1 2023. The net result was strongly impacted by higher financial expenses and one-off transaction fees. Earnings per unit for Q1 2024 were negative at EUR 0.01 (Q1 2023: EUR 0.00).

The Group earned net rental income of EUR 2.8 million in Q1 2024 (Q1 2023: 4.2 million). The results for Q1 2023 include two months’ net rental income of the Domus Pro Retail and Office property (EUR 0.3 million) and the full-quarter net rental income of the Duetto properties (EUR 0.7 million), which were sold in February and May 2023, respectively.

On an EPRA like-for-like basis, the portfolio net rental income was 13% lower than in the same quarter of the previous year, mainly due to vacancies in office properties in Latvia due to the expiry of the agreement with the main tenant in Upmalas Biroji BC and EMERGN’s decision to reduce their rented area in S27, as well as lower rental income in Europa due to new anchor tenant IKI equipping the premises and opening in March.

Investment properties

At the end of Q1 2024, the Baltic Horizon Fund portfolio consisted of 12 cash flow generating investment properties in the Baltic capitals. The fair value of the Fund’s portfolio was EUR 251.3 million (31 December 2023: EUR 250.4 million) and incorporated a total net leasable area of 118.6 thousand sq. m.  During Q1 2024 the Group invested approximately EUR 0.95 million in tenant fit-outs.

Gross Asset Value (GAV)

At the end of Q1 2024, the Fund’s GAV was EUR 268.3 million (31 December 2023: EUR 261.1 million), 3.1% higher than at the end of the previous period. The increase is mainly related to the new loans taken by Europa and North Star from Šiaulių bankas, which were mainly used for partial early repayment of short-term bonds.

Net Asset Value (NAV)

As of 31 March 2024, the Fund’s NAV was EUR 108.7 million (31 December 2023: EUR 109.5 million). Compared to the year-end 2023, the Fund’s NAV decreased by 0.7%. The operational performance result was offset by one-off EUR 0.3 million transaction costs and financial expenses. As of 31 March 2024 , IFRS NAV per unit amounted to EUR 0.9087 (31 December 2023: EUR 0.9156), while EPRA net tangible assets and EPRA net reinstatement value were EUR 0.9503 per unit (31 December 2023: EUR 0.9546). EPRA net disposal value was EUR 0.9056 per unit (31 December 2023: EUR 0.9122).

Interest-bearing loans and bonds

As of 31 March 2024 interest-bearing loans and bonds (excluding lease liabilities) were EUR 151.6 million (31 December 2023: EUR 143.5 million). Outstanding bank loans increased due to the additional loans taken by Europa and North Star, which were mainly used for partial early redemption of short-term bonds in the amount of EUR 4.5 million on 8 April 2024. Annual loan amortisation accounted for 1.5% of total debt outstanding.

In February 2024, the Fund successfully refinanced Europa and Northstar loans with Šiaulių bankas. Additionally, in April 2024, the Fund prolonged the bank loan of S27. As of 31 March 2024, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 12.5 million (31 December 2023: EUR 6.2 million).

Cash flow

Cash inflow from core operating activities in Q1 2024 amounted to EUR 1.8 million (Q1 2023: cash inflow of EUR 2.9 million). Cash outflow from investing activities was EUR 1.3 million (Q1 2023:  cash inflow of EUR 7.7 million) due to investments in existing properties and transaction costs. Cash inflow from financing activities was EUR 5.8 million (Q1 2023: cash outflow of EUR 8.5 million). In Q1 2024, the Fund received additional loans in Europa and Northstar in the amount of EUR 8.6 million, and paid regular amortisation and interest on bank loans and bonds.  

Key earnings figures

EUR ‘000 2024 Q1 2023 Q1 Change (%)
Net rental income 2,794 4,202 (33.5%)
Administrative expenses (585) (736) (20.5%)
Other operating income (expenses) 10 10
Losses on disposal of investment properties (367) (1,533) (76.1%)
Valuation losses on investment properties (4) (4)
Operating (loss) profit 1,848 1,939 (4.7%)
Net financial expenses (2,497) (2,037) 22.6%
(Loss) profit before tax (649) (98) 562.2%
Income tax 25 120 (79.2%)
Net (loss) profit for the period (624) 22 (2,936.4%)
Weighted average number of units outstanding (units) 119,635,429 119,635,429
Earnings per unit (EUR) (0.01) 0.00

Key financial position figures

EUR ‘000 31.03.2024 31.12.2023 Change (%)
Investment properties in use 251,331 250,385 0.4%
Gross asset value (GAV) 268,273 261,138 2.7%
Interest-bearing loans and bonds 151,617 143,487 5.7%
Total liabilities 159,557 151,606 5.2%
IFRS Net asset value (IFRS NAV) 108,716 109,532 (0.7%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) 113,684 114,205 (0.5%)
Number of units outstanding (units) 119,635,429 119,635,429
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR) 0.9087 0.9156 (0.7%)
EPRA Net Reinstatement Value (EPRA NRV) per unit (EUR) 0.9503 0.9546 (0.5%)
Loan-to-Value ratio (%) 60.3% 57.3%
Average effective interest rate (%) 5.8% 5.2%

During Q1 2024, the average actual occupancy of the portfolio was 81.6% (Q4 2023: 78.4%). The occupancy rate increased to 83.5% as of 31 March 2024 (31 December 2023: 81.1%). This overall occupancy rate increase was notably driven by significant uptake in Meraki and Postimaja. Additionally, new lease agreements were signed for Upmalas Biroji and Europa SC assets, while lease prolongations were executed across the majority of the portfolio’s assets.

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 March 2024

Property name Sector Fair value1 NLA Direct property yield Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m)  20242 20243
Vilnius, Lithuania
Europa SC Retail 36,740 17,047 2.6% 3.0% 84.2%
North Star Office 20,056 10,631 7.3% 7.8% 99.7%
Meraki Office 16,419 8,224 0.9% 1.1% 90.2%
Total Vilnius   73,215 35,902 3.4% 3.9% 90.7%
Riga, Latvia
Upmalas Biroji BC Office 20,482 11,212 3.6% 3.9% 58.8%
Vainodes I Office 16,710 8,128 6.4% 8.3% 100.0%
LNK Centre Office 13,960 7,450 1.7% 2.1% 42.8%
Sky SC Retail 5,660 3,259 7.8% 7.1% 100.0%
Galerija Centrs Retail 64,594 19,361 2.2% 2.7% 79.5%
Total Riga   121,406 49,410 3.2% 3.8% 74.0%
Tallinn, Estonia
Postimaja & CC Plaza complex Retail 20,338 9,232 3.4% 6.2% 100.0%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 13,242 7,914 5.0% 4.5% 81.1%
Lincona Office 14,370 10,767 6.2% 7.0% 83.6%
Pirita SC Retail 8,760 5,425 6.5% 9.3% 97.1%
Total Tallinn   56,710 33,338 4.8% 6.5% 89.8%
Total portfolio   251,331 118,650 3.6% 4.5% 83.5%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2023, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing annualized NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000
01.01.2024
– 31.03.2024
01.01.2023
– 31.03.2023
Rental income 3,846 5,274
Service charge income 1,048 1,442
Cost of rental activities (2,100) (2,514)
Net rental income 2,794 4,202
Administrative expenses (585) (736)
Losses on disposal of investment properties (367) (1,533)
Other operating income 10 10
 Valuation losses on investment properties (4) (4)
Operating profit (loss) 1,848 1,939
Financial income 4
Financial expenses (2,501) (2,037)
Net financial expenses (2,497) (2,037)
Profit (loss) before tax (649) (98)
Income tax charge 25 120
Profit (loss) for the period (624) 22
 
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges (219) (251)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges 27 41
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (192) (210)
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (816) (188)
 
Basic and diluted earnings per unit (EUR) (0.01) 0.00

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000   31.03.2024 31.12.2023
Non-current assets
Investment properties 251,331 250,385
Intangible assets 11 11
Property, plant and equipment 6 4
Derivative financial instruments            253 295
Other non-current assets 534 647
Total non-current assets   252,135 251,342
Current assets
Trade and other receivables 2,716 2,591
Prepayments 588 402
Derivative financial instruments 375 621
Cash and cash equivalents 12,459 6,182
Total current assets   16,138 9,796
Total assets   268,273 261,138
Equity
Paid in capital 145,200 145,200
Cash flow hedge reserve 339 531
Retained earnings (36,823) (36,199)
Total equity   108,716 109,532
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 89,936 64,158
Deferred tax liabilities 2,712 2,774
Other non-current liabilities 1,135 1,079
Total non-current liabilities   93,783 68,011
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 61,932 79,584
Trade and other payables 3,413 3,343
Income tax payable 6
Other current liabilities 429 662
Total current liabilities   65,774 83,595
Total liabilities   159,557 151,606
Total equity and liabilities   268,273 261,138

2024 Q1 report EN Final

Merko: Merko Ehitus kasvatas 2024. aasta esimeses kvartalis müügitulu

Merko Ehituse 2024. aasta esimese kvartali müügitulu oli 81,2 miljonit eurot, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,2%. Esimese kvartali puhaskasum oli 4,4 miljonit eurot. Merko on andnud tänavu ostjatele üle 59 korterit ja 7 äripinda.

„Korteriturg käitus esimeses kvartalis ootuspäraselt ning meie esmamüük on olnud sellele vastav, lähiajal pole alust oodata kinnisvaraarendusest 2023. aastaga võrreldavaid tulemusi. Muutunud turusituatsioonis oleme edukalt suutnud oma tegevuse ümber fokusseerida ning asendada elamuarendusest tulenenud mahtude languse ehitusteenuse müügiga. Puhaskasum küll vähenes, aga tulemus oli parem, kui võinuks meie põhiäride osakaalude muutusest tulenevalt arvata,“ kommenteeris AS Merko Ehitus juhatuse esimees Ivo Volkov.

2024. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 10,5 miljoni euro väärtuses ja ehituslepingute portfelli jääk oli kvartali lõpu seisuga 419 miljonit eurot. Tänavu kolme kuu lõikes moodustas ehitusteenuse valdkond kontserni müügituludest 83,7%. „Hea meel on näha, et ehitusteenuse turul on mõnevõrra aktiveerunud erasektori kliendid, kes on ilmselt harjunud uute ehitushindade tasemetega ning peavad taas äri laienemise plaane. Aktiivne on kaitserajatiste ja energiataristu tellimine ning loodetavasti jõuavad lähiajal hankesse ka järgmised Rail Baltica projektid. Meie lepingute portfell on tugev ning aprillis lisandus sinna märkimisväärne energiataristu leping Lätis ja NATO väljaõppekeskuse lisatööde leping Leedus,“ kommenteeris Ivo Volkov ehitusteenuste turgu.

Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 59 korterit ja 7 äripinda, investeeris arendusprojektidesse kokku 11,6 miljonit eurot ning alustas 112 uue korteri ehituse ja müügiga kolmes uues projektis: Õielehe Jüris, Erminurme uus etapp Tartus ning Lucavsala Riias. Esimese kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel ehituses 450 korterit, millest ca 9% on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses

2024. aasta esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis TKM Grupi logistikakeskus, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arter kvartal, kaitseväe ehitised Ämari linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica Tõdva maanteeviaduktid. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuulepargi taristurajatised Kelmė ja Pagėgiai rajoonides, alajaam Kelmės ning erinevate NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.

 

Statistikaamet: Märtsis peatus majutusettevõtetes 14% rohkem välisturiste kui aasta varem samal ajal

StatistikaametStatistikaameti andmetel peatus 2024. aasta märtsis majutusettevõtetes ligi 237 400 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samal kuul. Siseturistide arv pisut kahanes, välisturistide arv kasvas.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas märtsis Eesti majutusettevõtteid 115 700 välis- ja 121 700 siseturisti. „Eelmise aasta märtsiga võrreldes oli välisturiste 14% rohkem, aga siiski veel 7% vähem kui enne kriisi 2019. aasta märtsis. Siseturistide arv jäi 2% võrra alla mullusele märtsikuu rekordile,“ selgitas Laurmaa.

Tavapäraselt saabus enim turiste naaberriikidest – Soomest 44 000 ja Lätist 25 100 turisti. Leedust reisis Eestisse üle 4800 inimese, Saksamaalt 4600 ja Suurbritanniast ligi 4500. Võrreldes eelmise märtsiga saabus majutusettevõtetesse rohkem turiste mitmetest Euroopa riikidest ja ka kaugematest piirkondadest. Soome turiste oli 11%, Läti turiste 33%, Leedu turiste 21% ja Saksamaa turiste 9% rohkem. Aasiast saabunud turiste peatus majutusettevõtetes 19% rohkem kui mullu märtsis. Suurem osa turiste eelistas ööbida Harju maakonnas, järgnesid Pärnu ning Tartu maakond.

Siseturistidest 70% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 21% töö. Kõige rohkem siseturiste peatus Harjumaal (33%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (12%) ja Ida-Virumaa (11%).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 435 900 ööks, millest 202 700 oli siseturistide ja 233 200 välisturistide ööbimisi.

Analüütik selgitas, et märtsis pakkusid külastajatele teenust 906 majutuskohta. „Turistide kasutuses oli ligi 21 000 tuba ja 47 400 voodikohta, täidetud oli 41% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 42 eurot inimese kohta, mis oli 2023. aasta märtsi hinnast 1 euro võrra odavam, kuid kriisieelse 2019. aasta märtsi hinnast 6 euro võrra kallim,“ ütles ta ja lisas, et nii Harjumaal, Ida-Virumaal kui Tartumaal maksis ööpäev inimese kohta 43 eurot, Pärnu- ning Saaremaal 39 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Rahandusministeerium: Inflatsioon viimaste aastate madalaim

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga 0,9 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnakasv märtsi 3,9 protsendilt aprillis 2,8 protsendini. Aastataguste energiameetmete mõju taandudes aeglustus inflatsioon aprillis kolme aasta madalaimale tasemele. Euroalal püsis hindade tõus esialgsel hinnangul 2,4 protsendil.

Energiahinnad on aastaga langenud 5 protsenti, sealjuures on suuremal määral odavnenud gaas ja kaugküte. Elekter on pea kümnendiku soodsam aastatagusega võrreldes. Seevastu mootorikütuse hinnad pöördusid aprillis kallinenud nafta toel siiski kasvule. Kuigi mai alguses lisandus kõrgem maksumäär osale energiatoodetele, jäävad energiahinnad väiksesse langusesse ka aasta teises pooles.

Toidu hinnatõus on taltunud, stabiliseerudes 1 protsendi lähedal. Osa toiduainete hinnatase on võrreldav aastatagusega. Suuremad muutused on toimunud kahes kaubagrupis, kus odavnenud aiasaadused tasakaalustavad mittealkohoolsete jookide kallinemist.

Euroalaga ja lähiriikidega võrdluses oleme hakanud eristuma teenusehindade osas, mis on meil viimastel kuudel rohkem kallinenud. Teenuste hinnatõus kiirenes aprillis 8 protsendi lähedale (euroalal 3,7 protsenti). Valdavalt on hinnatõusu vedanud transpordi-, side- ja meditsiiniteenused. Kui transporditeenuste puhul võib seda osalt seletada koolivaheaja mõjudega, siis mobiilside pakettide kallinemine on Eestis euroala suurim. Seda vaatamata tegevusala tugevale kasumlikkusele.

Lähikuudel võib oodata inflatsiooni stabiliseerumist 3 protsendi juures.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.05.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine