Uudiste arhiiv

 

Statistika: Palk aastaga kukkunud 2,3%

Eesti keskmine palk oli 2010. a. I kvartalis statistikaameti andmetel 11 865 krooni ehk eelmisest aastast 2,3% madalamal. Keskmise palga langus on küll aeglustunud, kuid palk siiski endiselt langeb. Palk Harjumaal langes aastaga 3,2%. Kõige enam ehk 15,4% kukkus palk

Statistika: Keskmine palk

Eesti keskmine palk langes statistikaameti andmetel 2009. a. I kvartalis 12 147 kroonile. See on 1,5% vähem, kui aasta varem. Seega on üle kümne aasta kestnud kvartaalne palgatõus esmakordselt üle pika aja muutunud palga languseks. Eesti keskmisest kõrgemat palka saab

Statistika: kinnisvaratehingud regiooniti

2008. aastal sõlmiti Eestis 50 610 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 22% vähem. Tehingute väärtus langes sama ajaga 40 miljardi kroonini, mis teeb languseks 39%. Suurim langus tehingute arvus oli Hiiumaal – 37%, kus tehti 430 kinnisvaratehingut. Pärnu- ja Raplamaa tehingute arvu

Riigi Kinnisvara AS-i kasum kasvas 2008. aastal jõudsalt

9. aprillil kogunenud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2008. aasta majandustulemused ning otsustas esitada majandusaasta aruande rahandusministrile kinnitamiseks.< ? Ettevõtte 2008. aasta müügitulu oli  394,8 miljonit krooni,  175 miljonit krooni  rohkem kui 2007. aastal.  Sealhulgas kasvas üüritulu aastaga

Riigi Kinnisvara AS-i kasum kasvas 2008. aastal jõudsalt

9. aprillil kogunenud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) nõukogu kiitis heaks ettevõtte 2008. aasta majandustulemused ning otsustas esitada majandusaasta aruande rahandusministrile kinnitamiseks.< ? Ettevõtte 2008. aasta müügitulu oli  394,8 miljonit krooni,  175 miljonit krooni  rohkem kui 2007. aastal.  Sealhulgas kasvas üüritulu aastaga

Statistika: mitteeluruumide ehitus

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv 2007. aastal võrreldes aasta varajasema ajaga langes enamuses maakondades. Kasutusse lubatud mitteeluruumide arv suurenes vaid Harju, Lääne, Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades. Olulisem langus toimus Ida-Viru maakonnas, kus 2006. aastal väljastatud 569 kasutusloa asemel väljastati 2007.

Statistika: kinnisvaratehingud maasihtotstarbe järgi ja tehingud maakonniti

2007. aastal maatehingute arv võrreldes aasta varajasema ajaga langes. Langusest suurima osa andis vähenemine elamumaaga tehtavate tehingutega. Maaga tehtavate tehingute pindala ei vähenenud, see tähendab, et vähenes hind. Suurim osa tehingute arvu kahanemisest langes suurima ja aktiivseima piironna – Tallinna

Kinnisvarakalender: 2002. aasta kokkuvõte

07/01 Tallinna linnavalitsus annab Kadriorgu Vilmsi tänavale ilma loata elamule viienda korruse ehitanud kinnisvaraarendajale alla ja nõustub selle lõhkumise asemel ala detailplaneeringut muutma.28/02 TOP-i nõukogu otsustas toetada erastaja Arco Investi skeemi, mille kohaselt laenab TOP Arco Investile enda ostuks 126,8

Eluruumide ehitusturg tõusuteel

Trendid ehitusturul näitavad, et käesoleval aastal saab murtud kümme aastat kestnud langus elamuehitusturul. Märkimisväärsel tõususuunal on eluruumide ehituslubade väljastamine. Kasutusse lubatud eluruumide langustrend lõpusirgel. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis anti kasutusluba 140 eluruumile ja eluhoonele kasuliku pinnaga 15400m². See on küll

Tänavu antakse välja rekordarv ehituslubasid

Arengud Eesti ehituses näitavad, et käesoleval aastal saab murtud kümme aastat kestnud langus elamuehitusturul. Märkimisväärselt on hoogustunud eluruumide ehituslubade väljastamine. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis anti kasutusluba 140 eluruumile ja eluhoonele kasuliku pinnaga 15 400m². See on küll pisut vähem kui

Kinnisvarakalender: märts 2002

01/03 Tallinna Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu tahab rajada Piritale Lillepi parki kõigile avatud golfiraja. 01/03 Kultuuriministeerium ja Arco Investeeringute AS sõlmisid Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse erastamislepingu. 06/03 Pärnu kesklinnas avas uksed kaubanduskeskus Port Artur 2. 05/03 Eesti Liikluskindlustuse Fond sõlmis Merko

Ohtlik on Tallinnas ja Ida-Virumaal, turvaline saartel

Elukohta otsides tuleb arvestada asjaoluga, et üldreeglina seotakse end väljavalitud piirkonna ja seal valitseva keskkonnaga suhteliselt pikaks ajaks. Oluliseks kriteeriumiks, mis elukvaliteeti määrab, võib pidada pakutavat palgataset. Sissetuleku suurusest sõltub suuresti tarbitavate kaupade ja teenuste hulk ja kvaliteet, kui ka

Maamaks on ebaõiglane ja tuleks ära kaotada

Maa korraline hindamine, selle turuväärtuse suurenemine ning maksustamishinna tõus on tekitanud meeletul hulgal pahameelt. Emotsioonidest nõretavalt kurjustatakse leheveergudel ja internetiportaalides maa hindajatega, maamaksuga, ametnikega ja kõige sellega seonduvaga. Asjaomased ametnikud võtavad vaiksemal häälel sõna ja arvavad vahest, et ehk oleks

Turvalisem ja soodsam on elada Kesk-Eestis ja saartel

Kuritegevuse ning keskmise töötasu statistikat uurides selgub, et kõige soodsam ning turvalisem on elada saartel ja Kesk-Eestis. Töötasu ja elukoha turvalisuse kõige kehvem suhtarv on aga Harju maakonnas ja Ida-Virumaal. Elamu või korteri ostmisel hindavad inimesed praegu eelkõige vara seisukorda

Ohtlik on Tallinnas ja Ida-Virumaal

Elamu või korteri ostmine on rohkem kui lihtne kinnisvaratehing. Sellega tehinguga soetatakse kodu ja seotakse end ühe piirkonnaga mitmeteks-mitmeteks aastateks. Eestis on kinnisvara (ja kodu) ostmise peamiseks argumendiks hind ja seejärel muud tegurid. Selle põhjuseks on Eesti rahva suhteline vaesus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.05.2024 Kinnisvara arendusprojekti juhtimine