Viljandis on nõutuim kinnisvara liik korterid

Viljandi linnas ja maakonnas on kõige nõutum kinnisvara liik korteriomandid. Üldine korterite hinnatase pole piirkonnas oluliselt kasvanud, sest ostujõud on siiski tagasihoidlik. Viimastel aastatel on tõusnud tehingute arv stabiilselt, ulatudes 2014.a. II kvartalis 66 tehinguni (2013.a. samal ajal teostati 54 tehingut, 2012.a. 36 tehingut).

Turul eelistatakse üldiselt mugavustega kortereid. Ahiküttega korterite järgi on huvi kasvanud, tulenevalt üha kallinevatest keskküttekuludest, kuid tehingute arv on siiski aastaid sarnane püsinud. Pesemisvõimaluseta korterite järele on üldine nõudlus madal. Kõrgemalt on nõutud remonditud korterid, tugevat remonti vajavate korterite järele tuntakse huvi vaid väga madala hinna korral. Seetõttu on enamik tehinguid tehtud pigem paremas seisukorras korteritega.

Keskmine hind on juba paar aastat olnud üsna samal tasemel, jäädes vahemikku 450 – 500 €/m². 2013. aasta I kvartal eristub tavapäratult kõrge keskmise hinnaga (565 €/m²) ja IV kvartal oli samuti kõrgem, kuid see oli põhjustatud mitmest kõrge hinnaga elamispinna tehingust (hinnad üle 1000 €/m²).

Üldjoontes on keskmine hind mugavustega korteritel ühtlaselt tõusev. Maakonnas on nõutumad piirkonnad Viljandi linnaga piirnevad või linnast ca 5-10 km kaugusel paiknevad suuremad keskused (Viiratsi alevik, Ramsi alevik, Vana-Võidu küla).

2013.a. lõpus moodustati Viljandi vald, kuhu kuuluvad endised Pärsti vald, Paistu vald, Viiratsi vald ja Saarepeedi vald (kõik piirnesid Viljandi linnaga). Viljandi vallas teostati 2014.a. I poolaastal 30 tehingut (neist 4 Viiratsi alevikus), keskmine hind oli 247 €/m2 (mediaanhind 229 €/m2). Maakonna statistika ei ole usaldusväärne, kuna tehinguid teostatakse vähe.

Rohkem nõutakse kortereid Männimäele Viljandi järve poolsesse uuematesse korterelamutesse (rajatud 1990.a.-tel) ja Paalalinna Paala järve lähiümbrusesse. Huvi Uueveski ja Kivistiku piirkonnas asuvate korterite järgi on püsinud stabiilsena, nõudlus pole kasvanud peamiselt seetõttu, et piirkonnas on valdavalt ahiküttega korterelamud.

Viimasel poolaastal on kasvanud huvi korterite ostuks investeerimise eesmärgil, tulenevalt üürituru aktiivsusest. 2014.a. teiseks poolaastaks prognoosime 2-ja väiksemate 3-toaliste korterite mõõdukat (kuni 10%) hinnatõusu.

Turuväärtusest kõrgema hinnaga ostetakse kortereid kliendi jaoks olulise lisandväärtuse tõttu. Enamasti on selleks uus korterelamu, Viljandi järve, Paala järve või terviseradade lähedus, kindla sooviga korrusel paiknemine jms. 2014.a. esimesel poolaastal on kasvanud vara soetamine omafinantseeringuga.

Viljandi linna pole viimase 2 aasta jooksul ehitatud juurde ühtegi uut korterelamut, kuid nõudlus uute korterite järgi oleks kõrge. Tehinguid teostatakse järelturu korteritega.


Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Rekonstrueerimistoetuse abil saavutasid majad aastas 4,5 mln eurose kokkuhoiu

KredexKredExi poolt koostatud elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimistoetuse mõju käsitlev analüüs näitas, et korteriühistud on KredExi rekonstrueerimistoetuse abil investeerinud korterelamute renoveerimisse kokku 151,4 mln eurot. Korterelamute investeeringud on olnud suuremahulised ning sõltuvad riikliku rekonstrueerimistoetuse olemasolust.

Ajavahemikul 2010-2014 on KredEx eraldanud korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. KredExi abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 mln ruutmeetrit, see moodustab 9,7% kõigi enne 1991.a ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast

„Kuna enamus Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, on Eesti elamufondi suurimaks probleemiks hoonete suur energiakulu, mis avaldab kõrge soojusenergiahinna tõttu suurt mõju leibkondade majanduslikule olukorrale. Suur osa Eesti leibkondadest elab korterelamutes ja kuna rekonstrueerimine võimaldab kokku hoida kütteenergiat, on selle abil võimalik märgatavalt vähendada ka eluaseme ülalpidamiskulusid,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse järjepideva eraldamise tulemusena on suurenenud inimeste teadlikkus ja seega on aastate jooksul suurenenud terviklikult rekonstrueeritavate korterelamute arv. Kui 2010. aastal rekonstrueeriti 35% toetusega terviklikult ainult üks korterelamu (3% toetuse otsuse saanud majadest), siis järgnevate aastate kasv lõppes 2013. aastal juba 62 terviklikult rekonstrueeritud kortermajaga (61% toetuse otsuse saanud majadest).

Rekonstrueerimistoetust on taotletud kõige rohkem Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaal. Analüüs näitas samuti, et rekonstrueerimise otsuse langetamist mõjutavad eeskätt küttehind ja leibkonna sissetulek.

Renoveerimise tulemusena on korterelamud saavutanud arvestuslikult 43% energiasäästu. Praktiliselt tähendab see, et 2013.a lõpu seisuga rekonstrueeritud korterelamud säästavad aastas 60 GWh kütteenergiat, mis võrdub hinnanguliselt aastase Haapsalu linna kaugküttevõrgus tarbitava soojuseenergia kogumahuga. Küttehinna 75 eurot MWh juures tähendab see aastas 4,5 mln euro suurust kokkuhoidu.

Analüüsi saab lugeda siit.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse eraldamiseks kasutati vahendeid, mis saadi Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Rekonstrueerimistoetust sai taotleda KredExist 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Ettevõtlussektori kasum jäi II kvartalis mullusele tasemele

StatistikaametEttevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta II kvartalis 836 miljonit eurot, mis jäi eelmise aasta II kvartaliga võrreldes samaks, teatab Statistikaamet.

Suurima panuse ettevõtlussektori kogukasumi kasvu andsid põllumajanduse, töötleva tööstuse, veonduse ja laonduse ning kinnisvaraettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus- ja hulgikaubandusettevõtted. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum kasvas 9%, seda eelkõige toiduainetööstuse ja põhiliselt ekspordile suunatud puidu- ja kütteõlide tööstuse kasumi suurenemise tõttu.

Ettevõtted müüsid 2014. aasta II kvartalis kaupu ja teenuseid 12,9 miljardi euro eest, mis oli 1% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu jäi mullusele tasemele. Enim suurenes aastaga müügitulu kutse-, teadus- ja tehnikaala ettevõtetel.

Ettevõtete kulud suurenesid 2013. aasta II kvartaliga võrreldes samuti 1% võrra. Tööjõukulud suurenesid 7%. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 1% ja 4%. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5700 eurot kvartalis, mis oli 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 3% suurem.

Ettevõtete investeerimisaktiivsus väheneb jätkuvalt. Ettevõtted investeerisid 2014. aasta II kvartalis 529 miljonit eurot, mis oli 17% vähem kui eelmise aasta samal ajal. Investeeriti peamiselt ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid põllumajanduse, töötleva tööstuse ning kaubandusettevõtted, kes tegid kokku ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Võrreldes 2013. aasta II kvartaliga suurenesid investeeringud maasse ja ehitistesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – II kvartal 2014

Diagramm: Ettevõtlussektori kogukasum, I kvartal 2010 – II kvartal 2014

Enampakkumisel kinnistud ja mitteeluruumid

TallinnTallinna Linnavaraamet otsib mitteeluruumidele ning kinnistutele avaliku kirkjaliku enampakkumise teel uut omanikku.

729 m2 suuruse, elamumaa sihtotstarbega Pille tn 24 kinnistu alghind on 153 000 eurot. Kinnistul paikneb kaheksa korteriga kahekorruseline elamu, viimased kümme aastat on maja olnud peaaegu tühi.

Ühtse müügiobjektina on alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-M69 ja Narva mnt 19//21//23-M72 korteriomandid. Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistul asuvas hoones paiknevate mitteeluruumide kogupindala on 292,2 m2.

Alghinnaga 394 000 eurot on enampakkumisel Liivalaia tn 40-M181 korteriomand, mille reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2.

Mustamäe tee 50c kinnistu, mille sihtotstarve ärimaa ja pindala 680 m2, on enampakkumisel alghinnaga 58 798,72 eurot.

Maardu linnas asuva Kivileete tn 20 kinnistu alghind on 35 000 eurot. Kinnistu pindala on 973 m2 ning sihtotstarve elamumaa.

Kristiine linnaosas asuv Vindi tn 9-7 korteriomand on enampakkmisel alghinnaga 52 000 eurot. Korteriomandi reaalosaks on korter üldpinnaga 46,9 m2.

Alghinnaga 2200 eurot ootab uut omanikku Ida-Virumaal Kohtla-Järvel asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks 60,4 m² suurune eluruum.

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 10. septembriks.

Tallinn aitab korteriühistute parkimisprobleeme lahendada

TallinnTallinna linnavalitsus otsustas parkimisprobleemide lahendamiseks kahe korteriühistu kasuks linna maale isikliku kasutusõiguse seada.

„Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärk on tagada elanikele korterelamuga külgneval korteriühistu poolt väljaehitatud parkimisalal parkimise ainuõigus,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Tallinna linnale kuuluva Liikuri tänav T2 parkimisrajatise osa antakse korteriühistu liikmete sõidukite parkimiseks viieks aastaks tasuta korteriühistu Liikuri 46 kasutusse. Korteriühistu Liikuri 46 võtab endale kohustuse tähistada parkimisala teekattemärgistuse ja liikluskorraldusmärkidega, hoida korras tähistatud ala kooskõlas Tallinna linna heakorra eeskirjaga ja kanda mistahes kõrvalkulud, mis on seotud parkimisrajatise kasutamisega.

Tallinna linna omandis olevale Kuklase tn 2a kinnisasjale seatakse isiklik kasutusõigus Korteriühistu Mooni 111 kasuks. Isikliku kasutusõiguse esemeks on kinnisasjal asuv parkimisala. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 416 m². Isikliku kasutusõiguse tähtaeg on 15 aastat ning kasutusõigus seatakse tasuta. Korteriühistu Mooni 111 on vastavalt projektile 27 parkimiskohaga parkimisala juba välja ehitanud, neist üks koht on Tallinna Sõbrakese lasteaia kasutuses.

Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme alaliselt heas seisukorras ning tagada isikliku kasutusõiguse esemel aastaringselt heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale. Selleks kohustub korteriühistu teostama omal kulul isikliku kasutusõiguse eseme hooldus- ja parendustöid.

Ühtlasi seatakse linna omandis olevale Lastekodu tänav T1 kinnisasjale isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Korteriühistu Lastekodu 5 kasuks, isikliku kasutusõiguse ala pindala on 170,1 m2 ning isikliku kasutusõiguse esemeks on kanalisatsioonitorustikud, mis jäävad korteriühistu omandisse.

Tallinna linnavalitsus on seadnud parkimisprobleemide leevendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 38 korteriühistu kasuks – kahe aastaga said korteriühistud linna abiga juurde kokku ligi 1500 parkimiskohta.

Parkimisalad, millele kasutusõigus on seatud, on vastava projekti alusel välja ehitatud kas täies mahus ühistute poolt või osaliselt linna toel projekti „Hoovid korda“ raames. Kaheksa aastaga on korteriühistud saanud hoovide korrastamiseks kokku 6,6 miljonit eurot toetust.

Korteriühistul, kes on saanud linnamaale isikliku kasutusõiguse, on maa kasutamise, hooldamise ja parendamise õigus ja kohustus. Korteriühistu võtab endale kohustuse hoida parkimisala alaliselt heas seisukorras ning tagada parkimiseks vajaliku teekattemärgistuse või teistlaadsete eraldusjoonte olemasolu parkimisalal.

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse taastumist pidurdavad geopoliitilised arengud

Nordea PankNordea värske majandusprognoosi hinnangul pidurdavad 2014. teisel poolaastal Eesti majanduse kasvu peamiste eksporditurgude aeglustunud kosumine ja uued geopoliitilised riskid, mille tulemusel on Eestis tänavu oodata 0,7%-ni ulatuvat majanduskasvu. Tööjõuturg ja sisetarbimine on püsinud ootuspäraselt tugeval tasemel, tarbimist toetab pea nullilähedane hinnakasv, mis jääb alla euroala keskmisele.

Globaalmajanduse areng on tänavu olnud oodatust aeglasem. Arenenud suurriikide majandusnäitajad viitavad globaalmajanduse kasvu järk-järgulisele paranemisele 2015.a., kuid arenevate turgude nõrkuse ja märkimisväärsete geopoliitiliste riskide (s.h viimasel ajal eskaleerunud Venemaa ja Ukraina konflikti) taustal püsib areng jätkuvalt heitlik. Välisriskide võimendumise ja välisnõudluse aeglasema taastumise tõttu langetas Nordea ka Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi seniselt 1,2%-lt 0,7%-le.

“Järgmise aastate kasvu väljavaate osas jäävad riskid allapoole. Jätkusuutlik kasv saab tulla ekspordinõudlusest, tootlikkust tõstvatest uutest investeeringutest ja laienemisest uutele eksporditurgudele. Kuid ka meie tugevamate kaubanduspartnerite investeeringud kasvavad tänases majanduskeskkonnas vaevaliselt. Eratarbimist, mis Eestis küündib ligi 50%-ni SKT-st, hoiab tugeval tasemel erakordselt madal inflatsioon ja euroala keskmisest kiirem palgakasv, kuid sellest üksi jääb jõulisemaks kasvuks vajaka,“ leidis Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Eksporditurgude taastudes prognoosib Nordea Eestile 2015. aastal majanduskasvu, mis ulatub kuni 2,7%-ni. Määramatus püsib kõrge, ekspordinõudluse elavnemist ei ole oodata enne järgmise aasta lõppu.

Venemaa ja Ukraina konflikti mõjud majanduse väljavaadetele

Tõnu Palmi hinnangul on Venemaa-Ukraina konflikti mõjud Eesti kaubanduspartneritele ja Eestile olnud seni piiratud, kuivõrd globaalmajandus jätkab taastumist ja majanduskasvu toetab senisest rohkem sisetarbimine: „Eesti Venemaa suunaline kaubaeksport on kahanenud aastataguses võrdluses (2014 II kv -14% a/a) samas suurusjärgus kui euroala eksport Venemaale. Samas ei saa alahinnata ebakindluse kasvust tingitud kaudseid mõjusid juhul, kui konflikt peaks venima pikemale. Eesti ekspordi alustala, töötleva tööstuse kindlustunne, on tänaseni püsinud suhteliselt stabiilne. Töötleva tööstuse mahu aastakasv on viimasel kolmel kuul püsinud sarnaselt plusspoolel (mai-juuli keskmine kasv +3% a/a). Eesti eksporti mõjutab kindlasti ennekõike euroala ja Skandinaavia majanduste nõudlus ja väljavaade“.

Kasvanud riskide valguses on võimalikud ajutised tagasilöögid tööturul, kuid tööpuuduse pikemaajaline kahanemise trend majanduskasvu elavnedes jätkub. Tugev tarbijate kindlustunne peegeldab reaalsissetulekute kasvu ja stabiilset tööturgu. Kuigi tarbijate ettevaatus järgmiste aastate majanduse väljavaate osas on viimastel kuudel selgelt kahanenud, on suurte ostude kaalumine võrreldes möödunud aastaga mõnevõrra kasvanud. Viimast kinnitavad kinnisvara- ja automüükide tulemused ning stabiilsed eluasemelaenude mahud.

„Madalam majanduskasv ja kiire palgakasv mõjutavad negatiivselt Eesti ettevõtete kasumimarginaale. Seoses nõrga välise hinnasurvega jäävad hinnakasvu riskid Eestis tagasihoidlikuks ka pikemas horisondis. Energiahindu survestab Euroopas madal energianõudlus. Ettevõtete võimalused välisturul hinda tõsta jäävad piiratuks. See sunnib ettevõtjaid panustama efektiivsuse kasvule ja mitmekesistama eksporditurge,“ ütles Palm.

Euroala ja Põhjamaade väljavaated

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook hinnangul kasvab euroala majandus oodatust aeglasemas tempos.

„Euroala 2015. aasta majanduskasvu prognoosi alandasime 1,5%-lt 1,1%-le, mis peegeldab Prantsusmaa ja Itaalia tagasihoidlikumat kasvuväljavaadet ning ka väliskeskkonna mõjusid Saksamaa majandusele. Euroala hinnakasv Nordea hinnangul kergelt elavneb, püsides kahe aastases horisondis alla 2% taseme. USA ja euroala rahapoliitika eesootav lahknemine toetab euro nõrgenemist,“ selgitas Palm.

Põhjamaades on endiselt parimad kasvuväljavaated Rootsi majandusel, mida veab suures osas tugev sisetarbimine. Edaspidi on oodata kõigest tagasihoidlikku ekspordi kasvu. Tulenevalt energiasektori investeeringute kahanemisest aeglustub järgmisel aastal ajutisel Norra majanduse kasv, ületades 2016. aastal taaskord kahe protsendi kasvukiiruse. Soome majandus kasvab väliskeskkonna kasvanud riskide ja nõrga sisenõudluse toel järgmisel aastal kõigest 0,3%. Venemaa sanktsioonid ning määramatuse kasv hoiavad tagasi investeeringuid ning oluliste kaubanduspartnerite impordinõudlus ei näita olulist paranemist. Kokkuvõttes on jätkuvalt oodata Eesti majanduse jaoks oluliste Põhjamaade majanduste aeglast kasvupööret, mida mõjutab olulisel määral globaalmajanduse käekäik.

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC alustab juba järgmisel nädalal

Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko SulaJuba järgmisel nädalal 08/09/2014 alustab Kinnisvarakooli selle hooaja avakoolitus Kinnisvara ABC.

Kinnisvarakoolitus on suunatud kinnisvaramaakleritele, spetsialistidele ja turuosalistele, kel on soov saada hea ülevaade kinnisvaravaldkonnast.

Koolitusel käsitleme väga erinevaid teemasid, mille kõigega kinnisvaravaldkonnas kokku tuleb puutuda. Nendeks teemadeks on:

  • kinnisvaraturg;
  • kinnisvarateenused;
  • kinnisvara hindamine;
  • finantseerimine;
  • planeerimine ja ehitamine;
  • juriidiline käsitlus;
  • kinnisvaramaakler ja kinnisvaravahendus.

Kõiki teemasid käsitlevad pikaajalise kogemusega valdkonna parimad spetsialistid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Järgmine koolitus toimub 08…11/09/2014:

  • esmaspäev 08/09/2014 kell 16.00-19.15;
  • teisipäev 09/09/2014 kell 16.00-19.15;
  • kolmapäev 10/09/2014 kell 16.00-19.15;
  • neljapäev 11/09/2014 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandja peaks üürnikul lubama koduloomi pidada?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tavapäraselt üürileandjad loomi ja lapsi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda, seinu määrida.

Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, siis justkui ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.

Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega, kui kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, kuid üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hindab.

Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, siis tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut distsiplineerida.

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet ja kulum tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi vara seisukorda kirjeldada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 08/2014

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Juulis tööstustoodangu tootmine suurenes

StatistikaametTööstusettevõtted tootsid 2014. aasta juulis 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes stabiilses 1–6%-lises kasvus. Juulis toodeti töötlevas tööstuses 5% rohkem toodangut kui 2013. aasta samal kuul. Toodang ületas eelmise aasta juuli taseme enamikus tööstusharudes. Enim mõjutas toodangu mahu suurenemist elektroonikaseadmete, puittoodete ning toiduainete tootmise kasv. Toodang vähenes keemiatoodete, mootorsõidukite ja ehitusmaterjali tootmises.

Välisturule müüdi juulis 68% kogu töötleva tööstuse toodangust. Võrreldes 2013. aasta juuliga suurenes toodangu müük ekspordiks korrigeerimata andmetel 4% ja müük kodumaisele turule 6%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2014. aasta juulis tööstuses kokku 3% rohkem toodangut kui juunis, sealhulgas töötlevas tööstuses 2% rohkem.

2013. aasta juuliga võrreldes toodeti elektrit 7% rohkem ja soojust 3% vähem.

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2005 – juuli 2014
(2010 = 100)

Diagramm: Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trend

a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, juuli 2014
(protsenti)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise
kuuga sesoonselt
korrigeeritud andmetelb
Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata
andmetel
tööpäevade arvuga
korrigeeritud andmetelc
KOKKU 2,9 2,4 2,4
Energeetika -1,1 3,0 3,0
Mäetööstus 16,5 -16,4 -16,4
Töötlev tööstus 1,5 4,7 4,7
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 7,8 9,7 9,7
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine -2,0 13,9 13,9
toiduainete tootmine -1,1 3,1 3,2
metalltoodete tootmine -5,9 3,8 3,8
elektriseadmete tootmine -0,4 7,0 7,0
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine 5,5 -18,0 -18,0
mööblitootmine -3,8 -2,3 -2,3
mootorsõidukite tootmine -11,5 -14,5 -14,5
ehitusmaterjali tootmine 3,2 -4,8 -4,8
masinate ja seadmete tootmine -7,6 5,7 5,7
kütteõlide tootmine 2,1 4,7 4,7

b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Kinnisvarakool: Ilmus uus käsiraamat „Kinnivaramaakleri ABC“

Kinnisvaramaakleri ABCÄsja on ilmunud ja raamatupoodide lettidele jõudnud kauaoodatud käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile“. Kinnisvaramaakleritele suunatud käsiraamat aitab saada tervikliku ülevaate kinnisvaramaakleri tööst alates maakleriametis alustamisest, kuni maakleri ja maakleribüroo suheteni ning tehingute tegemiseni.

„Ma puutun kinnisvaramaaklerite, nende murede ja rõõmudega kokku igapäevaselt,“ rääkis käsiraamatu autor Evi Hindpere.

„Pikk kogemus maakleribüroo juristi ja koolitajana annab hea baasi kirjutada just sellest, kus maaklerite king kõige rohkem pigistab. Siiani ei olnud ühte head kohta, kus selle kinnisvaramaakleri ameti kohta terviklikku infot otsida. Nüüdseks on vajalik teadmine kaante vahele jõudnud,“ lisas Hindpere.

Käsiraamat keskendubki praktilistele soovitustele ja nõuannetele, mis pakuvad mõtlemisainet kõikidele, kel on huvi maakleriameti vastu. Vaid täiuslik teadmine töö terviklikust protsessist annab võimaluse osutada kvaliteetset teenust.

Samuti pakub käsiraamat mõtlemisainet juba tegutsevatele maakleritele, kuidas senine töö efektiivsemaks muuta.

Käsiraamatu „Kinnisvaramaakleri ABC“ autor Evi hindpere on ka käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC“ autor ja „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

Soodsaim võimalus kinnisvarakäsiraamatute soetamiseks on Kinnisvarakooli raamatupood https://www.kinnisvarakool.ee/raamatud/. Samuti on käsiraamat võimalik leida suuremate raamatupoodide müügilettidelt ja internetipoodidest.

Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust. 2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, omavalitsuste töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Samuti on Kinnisvarakool kirjastanud mitmeid käsiraamatuid.

Lisad

Kontaktid

Kirjastaja
Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Autor
Evi Hindpere
Raid & Ko OÜ jurist ja koolitaja
+372 565 5823
evi@raid.ee

Annelinna visioonikonkursi tähtaega pikendati

Visioonikonkursi “Annelinna avalik ja tegevusruum” tööde esitamise tähtaega on pikendatud 4. novembrini 2014. Samal ajal oodatakse annelinlastelt mõtteid ja soove linnaosa elukeskkonna parandamiseks.

“Annelinn on koduks umbes kolmandikule tartlastest. Selle linnaosa avaliku ruumi muutmine aktiivsemaks ja samas ka kogukondlikumaks on väga oluline kogu Tartule tervikuna. Seekordse ideevõistluse tulemusena soovime tuua linnakeskkonda reaalseid muutusi,“ ütles abilinnapea Jarno Laur.

Tartu linnavalitsus ootab visioone ja nägemusi Annelinna elukeskkonna tulevikust ning kutsub konkursil osalema kõiki huvitatud üksikisikuid ja töörühmi (osalemiseks ei ole nõutav arhitekti kvalifikatsioon kutseseaduse mõistes).

Konkursi tingimused ja alusmaterjalid on kättesaadavad Annelinna portaalis: http://annelinnaportaal.wordpress.com/konkurss

Välja antakse kolm 4000 euro suurust preemiat.

Auhinnatud tööde autorid kutsutakse visioonide üle arutlema koostöös Tartu linnavalitsusega korraldatud töötubadesse. Konkursitöödest koostatakse detsembrikuus näitus Y-galeriis ning toimub avalik arutelu visioonikonkursi tulemustest.

Konkursiga soovitakse Annelinna majadevahelist ruumi mõtestada pakkudes elanikele erinevaid väli- ja vabaajategevusi. Konkurss keskendub peamiselt jalakäigukaarele (Anne tänava pikendus) ja mikrorajoone läbivate jalakäigukiirtele ning nende ümbrusele, kuid oma visiooni realiseerimiseks võib kasutada kõiki sobivaid Tartu linnale kuuluvaid krunte.

Konkursi üks eesmärk on parandada Annelinna kergliiklusalasid ja vaadelda nende haakumist üldisesse linna kergliiklusvõrgustikku.

Pakutavad ideed võivad olla nii ratsionaalsed kui ka mängulised, lisaks initsiatiivi kasvatamisele võib nende eesmärk olla Annelinna (tagasi) toomine tartlase kognitiivsele kaardile, linnaosa ajaloo nähtavale toomine, selle omapärade ja potentsiaalide avamine.

Samaaegselt visioonikonkursiga on veebilehel http://annelinnaportaal.wordpress.com/ võimalik kõigil elanikel postitada oma ootusi ja kogemusi Annelinna elukeskkonna osas.

„Kutsume Annelinna elanikke aktiivselt oma avaldama arvamust, millest nad lähimas linnaruumist enim puudust tunnevad. Inimeste arvamused on oluliseks lisainfoks ja mõtteaineks ka võistlejatele,“ lisas Laur.

Tingimused on kooskõlastatud Eesti Arhitektide Liidus. Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.

Visioonikonkursi “Annelinna avalik ja tegevusruum” töid oodatakse hiljemalt 4. novembril kl 16ks.

Glikman Alvin & Partnerid: kohtulahendi kehtimist kinnistu uue omaniku suhtes

Tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14 on kolleegium selgitanud kohtulahendi kehtimist kinnistu uue omaniku suhtes.

Lahendis leidis kolleegium, et kui käimasoleva kohtumenetluse ajal omanik vahetub, siis endine kinnistu omanik jääb menetlusse edasi ning tema suhtes tehtav otsus kehtib üldreegli kohaselt ka selle isiku kohta, kes on pärast hagi (hagita asjas avalduse) esitamist saanud uueks kinnistu omanikuks. Kinnistu uue omaniku suhtes ei kehti tehtav lahend vaid juhul, kui ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest.

Kolleegium selgitas ka AÕS § 141 lg 3 regulatsiooni, mis näeb ette, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Kolleegium märkis selles osas, et kui kinnistusraamatusse on kitsenduse kohta kantud märkus, välistab see uue omaniku heausksuse, st tehtud kohtulahend kehtib ka tema suhtes. Lisaks kehtib lahend uue omaniku suhtes ka siis, kui märkust pole sisse kantud, kuid sellisel juhul on tal võimalik kehtivusest vabaneda, tuginedes heausksusele, st sellele, et ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtulahendist või hagi esitamisest.

Kohtuasjas toimus vaidlus kinnistule juurdepääsu määramiseks.

Pille Pettai
Vandeadvokaat, partner
Glikman Alvin & Partnerid

Artikli allikas
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid
Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid

Statistika: Arenduslaenude käibe kasv aitab uusi kortereid turule tuua

Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkKinnisvarasektori laenujääk näitas 2014 II kvartalis Eesti Panga andmetel väikest tõusu. Oma osa sellesse andis elamispindade sektor, kuhu antud ettevõttelaenude jääk kasvas eelmise kvartali 198 miljonilt eurolt 205 miljoni euro peale.

Eluasemete arendusse antud laenude käive, mis aasta esimeses kvartalis oli 10 miljonit eurot küündis 2014 II kvartalis juba 16 miljoni euroni.

Kasvanud laenukäive peegeldab hästi uusarenduste turgu, kus näeme hetkel hoogsat uute korteriprojektide lisandumist. Nii on kasvanud laenukäive suurendanud elamispindade arendusprojektide vahelist konkurentsi.

Konkurentsi tihenemise juures on positiivne, et projektide geograafiline haare on laienenud kesklinnast kaugematesse Tallinna äärelinna osadesse. Peale Tartu-Pärnu uusarendusi muudesse maakonnakeskustesse siiski väga jõudnud ei ole.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Erametsaomanikud uuendavad metsa üha usinamalt

Erametsaomanike huvi oma metsa eest hoolitsemise vastu on viimastel aastatel olnud nähtav. Metsa uuendamise mahud kasvavad jõudsalt ja toetuste taotlemine on paaril viimasel aastal olnud üle ootuste aktiivne.

„Võrreldes eelmise aasta esimese poolega on toetusraha küsitud ca 1,5 korda rohkem. See aga tähendab ka suuremat tööde mahtu – seda toetust saab siis, kui mets juba on uuendatud“, selgitas Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Aastatega on erametsade hooldamise mahud kasvanud. Ennekõike on see tublide metsaomanike teene, kuid kaasa aitavad toetused ning võimalused metsaühistutelt abi saada. Näiteks kevadine taimede jaotamine toimus metsaühistute poolt juba üle-eestiliselt“, täpsustas Aun.

Metsa uuendamise toetusraha jagub vaid poolele sellest mahust, mida küsitakse. Metsauuendamise toetuste eelarve 2014. aasta esimeseks pooleks on 0,6 milj. eurot. Taotlusi laekus aga suvel toimunud esimesse toetusvooru ligemale 1,3 miljoni euro ulatuses, neist füüsilistelt isikutelt summas 600 000 eurot ja juriidilistelt isikutelt 670 000 euro ulatuses. Ligemale pool toetuste mahust on taotletud metsaühistute otsesel abil.

Toetusraha abil saab istutatud ligikaudu 2,5 miljonit taime ning tehtud 3000 hektarit maapinna mineraliseerimist. Lisaks tuleb arvestada, et paljud metsaomanikud teevad metsauuenduse toetusi küsimata.

Toetuste väljamaksmisel saavad eelise väiksemad erametsaomanikud, kelle toetusvajadus kaetakse täies ulatuses, seda summat ületavad suuremad taotlused saavad osalise rahastuse.

Tänavu saab Erametsakeskusele metsa uuendamise toetuse saamiseks esitada taotlusi kuni 1. detsembrini. Toetuse taotlejal tasub silmas pidada, et uuendustöö peab olema tehtud juba enne toetuse taotlemist. Täpsem info toetuste kohta: www.eramets.ee/toetused

Metsaomanikel, kes kavatsevad metsa uuendada tuleval kevadel, tasub juba praegu läbi mõelda, kui palju on uuendustöödeks tarvis istikuid. Kevadel on ettevalmistusteks juba hilja, sest nagu viimaste aastate kogemused näitavad, ei pruugi kibedal istutusajal taimi enam jaguda. Oma sooviga tasub pöörduda kohalikesse metsaühistutesse, kes korraldavad istikute ühisostu ja annavad lisaks ka asjalikku nõu maapinna ettevalmistustööde osas.

Metsaühistute kontaktid leiate: www.eramets.ee/uhiselt-tegutsedes/maakonniti/

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.05.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine