Capital Mill: Maakri kvartalile otsitakse terviklikku arhitektuurilist lahendust

Capital MillCapital Milli juhtimise all olev ettevõte Kolmas Arendus OÜ, kinnisvaraettevõte Robalm OÜ ning Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja arhitektuurikonkursi Maakri kvartali ideelahenduse leidmiseks. Võistluse tingimuste järgi peaks ligi pool Maakri kvartali pindalast muutuma haljastatud linnapargiks, siinne tänavaruum peaks soosima jalakäijaid ning ühtlasi tuleb restaureerida kunagine E. Lenderi Gümnaasiumi hoone.

Capital Milli partner Tanel Samuel ootab võistluselt arhitektuurselt põnevaid lahendusi, mis mõjuksid ka visuaalselt efektselt ja julgelt. “Maakri kvartal on aastakümneid oodanud enda potentsiaali rakendamist ning rõõm on tõdeda, et oleme jõudnud sinna etappi, kus saame edasi liikuda ning päriselt tööga pihta hakata. Kindlasti saab südalinna senine vaeslaps konkursi tulemusena väärika ja kaasaegse ideelahenduse, mis muudab piirkonda veelgi atraktiivsemaks,” kommenteeris Tanel Samuel. Ta lisas, et praegune ajastus soosib ka seda, et lisaks välisele ilmele saab väga olulisel kohal olema ka hoonete kestlikkus.

Arhitektuurivõistlusel osalejatelt oodatakse mitmetasandilist ja terviklikku ruumilist lahendust, mille tulemusena kujuneks Maakri kvartalist tegus tänapäevane keskuseala. “Seetõttu ei ole võistluse eesmärgiks pelgalt kõrghoonete kavandamine vaid kõrgetasemelise avaliku ruumiga kvartal, mis oleks eeskujuks teistegi Tallinna kesklinna uute arenduste elluviimisel,” rõhutas võistlusülesande koostanud Eesti Arhitektide Lidu liige ja arhitekt Endrik Mänd.

Maakri tänava, Kuke tänava ja Lennuki tänava vaheline Maakri kvartal on tänaseni sisuliselt välja ehitamata ning vajab toimivat terviklahendust. Endrik Mänd rõhutas, et võistluse fookuses on loodava avaliku ruumi kvaliteet. “Tallinna Maakri kvartalisse tuleb luua aktiivse, avatud, atraktiivse ja jalakäijasõbraliku tänavaruumi ning samas kujundada huvitava, ruumilt ja vormilt liigendatud ning lähi- ja kaugvaadetes mõjusa vertikaalse kompositsiooni, mis väärtustab „uue“ ja „vana“ visuaalset dialoogi Tallinna siluetis,” ütles Endrik Mänd.

Lisaks Maakri Maja korterelamule ja Skyon’i bürootornile on kvartalis säilinud veel kunagise E. Lenderi Gümnaasiumi kahekorruseline tänavapoolne hoone, mis on ehitismälestis ning tuleb restaureerida. Ühtlasi tuleb taastada ajutiselt lammutatud E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolne hoone, mis on samuti ehitismälestisena arvel.

Tingimusel, et vähemalt 50 % Maakri kvartalisse jäävate katastriüksuste pindalast moodustab suures osas linnapark, lubab Tallinna linn kvartalisse täiendavalt kavandada ka hooneid, mille maapealsete suletud brutopindade maht on kuni 83 000 m2.

Arhitektuurikonkursil parimaks tunnustatud ideelahenduse alusel koostatakse kvartali detailplaneeringud. Pärast võistluse tulemuste selgumist alustab võistluse korraldaja võitjaga läbirääkimisi Maakri kvartali detailplaneeringute avaliku ruumi ja arhitektuuriosa koostamise raamlepingu ning linnapargi ehitusprojekti arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osa koostamise lepingu sõlmimiseks.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 28.08.2024 kell 15:00. Arhitektuurivõistluse preemiafondi suurus on 64 000 eurot. Preemiafond jaguneb auhinnaliste kohtade vahel järgmiselt: I koht 20 000 eurot, II koht 16 000 eurot, III koht 12 000 eurot ning ette nähtud on kaks ergutuspreemiat suuruses 8 000 eurot.

Võistluse žüriisse kuuluvad: žürii esimees, Kolmas Arendus OÜ esindaja Tanel Samuel, Kolmas Arendus OÜ esindaja Silver Neemelo, Robalm OÜ esindaja Even Tudeberg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver, Eesti Arhitektide Liidu liikmed Marika Lõoke ja Tõnis Arjus ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige Karin Bachmann. Lisaks kaasab žürii töösse muinsuskaitse eksperdi.

Võistlustingimused on kooskõlastanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja Eesti Arhitektide Liit.

KV.EE: Maatükkide müügipakkumisi tuleb juurde, hinnad liiguvad allapoole

04.2024 pakuti kinnisvaraportaali KV.EE kaudu müügiks 3788 maatükki Eestis. Maade müügipakkumiste arv suurenes aastatagusega võrreldes 8%. Maade keskmine müügipakkumiste hind portaalis KV.EE oli 33 €/m², mis on eelmisest aastast 7% vähem.

Maade müügipakkumiste arv on suurenenud enamikus maakondades. Nii on ka müügipakkumiste keskmine hind enamikus maakondades allapoole tulnud. On ka loogiline, et suurenev pakkumiste arv muudab konkurentsi tihedamaks ja see sunnib kinnisvaramüüjaid tehingusse jõudmise nimel hindu langetama.

Tallinnas ja Harju maakonnas, mis on nii kinnisvaraturu kui maatükkide turu suurimad ja tähtsaimad piirkonnad, on maatükkide müügipakkumiste arvu ja keskmise hinna trendid analoogsed üldistele suundumustele. Küll ei ole Tallinna maade müüjad olnud nõus hindu langetama. Tallinna maade eest küsiti kinnisvaraportaalis KV.EE aprillis 289 €/m² ehk eelmisest aastast 1% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
04.2023 04.2024 Muutus, % 04.2023 04.2024 Muutus, %
Eesti 3 523 3 788 8% 35 33 -7%
Harjumaa 1 316 1 395 6% 66 64 -3%
Hiiumaa 54 78 44% 5 4 -27%
Ida-Virumaa 170 158 -7% 13 13 0%
Jõgevamaa 62 83 34% 6 4 -25%
Järvamaa 71 83 17% 8 6 -27%
Läänemaa 150 182 21% 12 11 -8%
Lääne-Virumaa 155 187 21% 12 10 -22%
Põlvamaa 54 66 22% 5 5 -10%
Pärnumaa 474 426 -10% 23 21 -6%
Raplamaa 129 127 -2% 15 10 -29%
Saaremaa 217 267 23% 5 5 10%
Tartumaa 423 446 5% 35 30 -14%
Valgamaa 63 79 25% 8 7 -20%
Viljandimaa 90 75 -17% 8 10 30%
Võrumaa 95 136 43% 6 5 -14%
Tallinn 150 175 17% 286 289 1%
Narva 12 16 33% 18 23 31%
Rakvere 17 23 35% 75 51 -32%
Pärnu 215 202 -6% 36 37 3%
Tartu 76 83 9% 131 101 -23%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Riigikohus: eluruumides peab olema võimalik viibida aasta ringi

Riigikohus selgitas tänases määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist. Eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust.

Elamu üks kaasomanik pöördus kohtusse, kuna teine kaasomanik ei kütnud enda ainukasutuses oleva esimese korruse ruume. Teisel korrusel aasta ringi elava kaasomaniku sõnul olid seetõttu külmad ka tema ainukasutuses olevad ruumid, mis kahjustab tema tervist ja elamut ning suurendab küttekulusid.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et kaasomanikul on ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustus, mis hõlmab ka neis vajaliku sisekliima hoidmise kohustust. Kohus rõhutas, et eluruumides peab olema tagatud inimesele ohutu ja tervislik elukeskkond ning seal peab olema võimalik viibida aasta ringi.

Kui kaasomanik rikub temal lasuvat ainukasutuses olevate ruumide korrashoiu kohustust, saavad teised kaasomanikud nõuda rikkuvalt kaasomanikult rikkumise lõpetamist või sellest hoidumist. Seejuures rikkumist eeldatakse, kui osutub tõendatuks, et kaasomanik enda ainukasutuses olevaid ruume kütteperioodil ei küta või ei tee seda regulaarselt.

Tsiviilkolleegium selgitas, et sisekliima tingimuste määramisel on kohtul lai kaalutlusõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega.

Kohtumäärusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Merko: 2024. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

JUHTKONNA KOMMENTAAR

7,2%. Esimese kvartali puhaskasum oli 4,4 miljonit eurot. Merko on andnud tänavu ostjatele üle 59 korterit ja 7 äripinda.

Merko Ehituse juhtkonna sõnul käitus korteriturg esimeses kvartalis ootuspäraselt ning Merko kontserni esmamüük oli sellele vastav, lähiajal pole alust oodata kinnisvaraarendusest 2023. aastaga võrreldavaid tulemusi. Muutunud turusituatsioonis on Merko edukalt suutnud oma tegevuse ümber fokusseerida ning asendada elamuarendusest tulenenud mahtude languse ehitusteenuse müügiga. Merko Ehituse puhaskasum vähenes, aga tulemus oli parem, kui võinuks kontserni põhiäride osakaalude muutusest tulenevalt arvata.

2024. aasta esimeses kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 10,5 miljoni euro väärtuses ja ehituslepingute portfelli jääk oli kvartali lõpu seisuga 419 miljonit eurot. Tänavu kolme kuu lõikes moodustas ehitusteenuse valdkond kontserni müügituludest 83,7%. Ehitusteenuse turul on mõnevõrra aktiveerunud erasektori kliendid, kes on ilmselt harjunud uute ehitushindade tasemetega ning peavad taas äri laienemise plaane. Aktiivne on kaitserajatiste ja energiataristu tellimine ning loodetavasti jõuavad lähiajal hankesse ka järgmised Rail Baltica projektid. Merko lepingute portfell on tugev ning aprillis lisandus sinna märkimisväärne energiataristu leping Lätis ja NATO väljaõppekeskuse lisatööde leping Leedus.

Esimeses kvartalis andis Merko ostjatele üle 59 korterit ja 7 äripinda, investeeris arendusprojektidesse kokku 11,6 mln eurot ning alustas 112 uue korteri ehituse ja müügiga kolmes uues projektis: Õielehe Jüris, Erminurme uus etapp Tartus ning Lucavsala Riias. Esimese kvartali lõpu seisuga oli kontserni ettevõtetel ehituses 450 korterit, millest ca 9% on kaetud eelmüügi lepingutega. Suuremad töös olevad arendusprojektid olid Uus-Veerenni, Noblessneri ja Lahekalda Tallinnas, Erminurme Tartus, Viesturdārzs, Mežpilsēta ja Magnolijas Riias ning Vilnelės Skverai Vilniuses.

2024. aasta esimeses kvartalis olid suuremad ehituses olevad objektid Eestis TKM Grupi logistikakeskus, Hampton by Hilton ja Hyatt hotellihooned, Arter kvartal, kaitseväe ehitised Ämari linnakus, Vanasadamat ja Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ühendav trammiliin ning Ülemiste ühisterminali esimene etapp ja Rail Baltica Tõdva maanteeviaduktid. Leedus olid suuremad ehitusobjektid tuulepargi taristurajatised Kelmė ja Pagėgiai rajoonides, alajaam Kelmės ning erinevate NATO väljaõppekeskuste hooned ja taristud.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2024. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 5,2 mln eurot (3 kuud 2023: 6,1 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 6,4% (3 kuud 2023: 8,0%).

2024. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 4,4 mln eurot (3 kuud 2023: 5,9 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 5,5% (3 kuud 2023: 7,8%).

MÜÜGITULU

2024. aasta 3 kuu müügitulu oli 81,2 mln eurot (3 kuud 2023: 75,8 mln eurot). 3 kuu müügitulu suurenes 7,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 62,3% (3 kuud 2023: 46,7%).

LEPINGUTE PORTFELL

31. märts 2024 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 419,0 mln eurot (31. märts 2023: 412,2 mln eurot). 2024. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 10,5 mln eurot (3 kuud 2023: 170,3 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2024. aasta 3 kuuga müüs kontsern 59 korterit, 2023. aasta 3 kuuga 145 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2024. aasta 3 kuuga 10,8 mln eurot ning 2023. aasta samal perioodil 19,4 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 88,4 mln eurot ning omakapital 216,6 mln eurot (50,8% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2023. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 14,3 mln eurot ning 190,1 mln eurot (50,0% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2024 oli kontserni netovõlg negatiivne 39,6 mln eurot (31. märts 2023: 72,8 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

2024.a.
3 kuud
2023.a.
3 kuud
2023.a.
12 kuud
Müügitulu 81 185 75 751 466 304
Müüdud toodangu kulu (72 301) (65 776) (401 267)
Brutokasum 8 884 9 975 65 037
       
Turustuskulud (1 068) (1 077) (4 312)
Üldhalduskulud (4 142) (3 965) (19 423)
Muud äritulud 1 324 817 4 171
Muud ärikulud (953) (62) (991)
Ärikasum 4 045 5 688 44 482
       
Finantstulud (-kulud) 1 157 391 7 500
sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt 1 568 1 280 10 220
intressikulud (655) (655) (2 697)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest (190) (210) (153)
muud finantstulud (-kulud) 434 (24) 130
Kasum enne maksustamist 5 202 6 079 51 982
       
Tulumaksukulu (818) (292) (6 081)
Perioodi puhaskasum 4 384 5 787 45 901
sh emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 4 427 5 880 46 048
mittekontrolliva osaluse osa puhaskasumist (43) (93) (147)
Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse      
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel 106 53 (41)
Perioodi koondkasum 4 490 5 840 45 860
sh emaettevõtte omanike osa koondkasumist 4 526 5 910 45 993
mittekontrolliva osaluse osa koondkasumist (36) (70) (133)
Puhaskasum emaettevõtte omanike aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes) 0,25 0,33 2,60

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

  31.03.2024 31.03.2023 31.12.2023
VARAD
Käibevara      
Raha ja raha ekvivalendid 88 353 14 295 77 330
Nõuded ja ettemaksed 58 929 54 206 68 754
Ettemakstud tulumaks 6 89 2
Varud 196 518 244 549 195 435
  343 806 313 139 341 521
Põhivara
Ühisettevõtte aktsiad või osad 23 483 14 175 21 915
Muud aktsiad ja väärtpaberid 80 80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded 20 427 22 685 24 490
Edasilükkunud tulumaksuvara 4 998 873 3 298
Kinnisvarainvesteeringud 16 740 11 460 16 823
Materiaalne põhivara 16 093 17 287 16 613
Immateriaalne põhivara 487 564 520
82 308 67 044 83 739
     
VARAD KOKKU 426 114 380 183 425 260
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 12 909 59 753 19 673
Võlad ja ettemaksed 134 216 88 907 133 898
Tulumaksukohustus 6 335 1 290 4 260
Lühiajalised eraldised 10 551 8 973 10 451
164 011 158 923 168 282
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused 35 882 27 347 35 142
Edasilükkunud tulumaksukohustus 4 489 2 327 4 441
Muud pikaajalised võlad 5 342 2 054 5 495
45 713 31 728 45 078
     
KOHUSTUSED KOKKU 209 724 190 651 213 360
OMAKAPITAL
Mittekontrolliv osalus (191) (565) (155)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Aktsiakapital 7 929 7 929 7 929
Kohustuslik reservkapital 793 793 793
Realiseerimata kursivahed (739) (753) (838)
Jaotamata kasum 208 598 182 128 204 171
216 581 190 097 212 055
OMAKAPITAL KOKKU 216 390 189 532 211 900
     
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 426 114 380 183 425 260

Merko_Ehitus_2024_3k_vahearuanne

Nordecon: 2024. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

NordeconNordeconi kontserni 2024. aasta I kvartalit iseloomustavad müügitulu kasv, kasumlikkuse paranemine ning teostamata tööde portfelli suurenemine.

2024. aasta I kvartali müügitulu oli 46 245 tuhat eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodi jätkuvate tegevuste müügituluga ligikaudu 38%. Müügitulu suurenes hoonete segmendis 42% ning rajatiste segmendi müügitulu jäi võrreldava perioodiga sisuselt samale tasemele. Müügitulu kasv on lähtuvalt kontserni tööde portfelli mahule ootuspärane.

Brutokasumlikkus moodustas 2024. aasta I kvartalis 4,6% (I kvartal 2023: 2,9%). Kasumlikkuse suurenemine tugineb hoonete segmendi kasumlikkuse paranemisele. Tulenevalt ehituse sesoonsusest mõjutavad I kvartali tulemust, eelkõige rajatiste segmendis, suur katmata püsikulude osa. Peamiselt puudutab see teedeehituse asfaltbetooni tootmise ja paigalduse osa, mille püsikuludest suure osa moodustab vajaliku tehnika kulu.

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2024 oli 198 737 tuhat eurot, mis on ligikaudu 34% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 31.03.2024 31.12.2023
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 16 083 11 892
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 30 117 37 010
Ettemaksed 2 812 1 789
Varud 24 766 25 879
Käibevara kokku 73 778 76 570
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud 76 76
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 9 198 9 113
Kinnisvarainvesteeringud 5 517 5 517
Materiaalne põhivara 13 979 14 292
Immateriaalne põhivara 14 979 14 964
Põhivara kokku 43 749 43 962
VARA KOKKU 117 527 120 532
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 13 751 10 188
Võlad hankijatele 52 355 39 855
Muud võlad 6 367 9 241
Ettemaksed 12 996 20 602
Eraldised 1 006 1 129
Lühiajalised kohustused kokku 86 475 81 015
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused 4 090 8 563
Võlad hankijatele 2 115 6 011
Eraldised 2 440 2 405
Pikaajalised kohustused kokku 8 645 16 979
KOHUSTUSED KOKKU 95 120 97 994
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 3 837 3 786
Jaotamata kasum 326 919
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 21 071 21 613
Mittekontrolliv osalus 1 336 925
OMAKAPITAL KOKKU 22 407 22 538
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 117 527 120 532


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 3k 2024 3k 2023 2023
Jätkuvad tegevused
Müügitulu 46 245 33 549 186 464
Müüdud toodangu kulu -44 107 -32 564 -182 655
Brutokasum 2 138 985 3 809
Turunduskulud -68 -104 -497
Üldhalduskulud -1 564 -1 587 -6 564
Muud äritulud 26 109 286
Muud ärikulud -146 -28 -465
Ärikasum (kahjum) 386 -625 -3 431
Finantstulud 137 69 613
Finantskulud -705 -885 -3 356
Finantstulud ja –kulud kokku -568 -816 -2 743
Maksustamiseelne kahjum -182 -1 441 -6 174
Tulumaks 0 -243 -244
Puhaskahjum jätkuvatest tegevusest -182 -1 684 – 6 418
Aruandeperioodi kasum (kahjum) mittejätkuvast tegevusest 10 8 474
Perioodi puhaskasum/- kahjum -182 -1 674 2 056
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse- või kahjumisse
Realiseerumata kursivahed 51 169 470
Kokku muu koondkasum 51 169 470
KOKKU KOONDKASUM (-KAHJUM) -131 -1 505 2 526
Puhaskasum (kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -593 -1 874 -942
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 411 200 2 998
Kokku puhaskasum (kahjum) -182 -1 674 2 056
Koondkasum (kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -542 -1 705 -472
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 411 200 2 998
Kokku koondkasum (kahjum) -131 -1 505 2 526
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele jätkuvatest tegevusest:
Tavapuhaskasum per aktsia -0,02 -0,06 -0,31
Lahustatud puhaskasum per aktsia -0,02 -0,06 -0,31
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele mittejätkuvast tegevusest:
Tavapuhaskasum per aktsia 0,00 0,28
Lahustatud puhaskasum per aktsia 0,00 0,28


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 3k 2024 3k 2023
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt 53 333 77 360
Maksed hankijatele -39 940 -67 923
Makstud käibemaks -3 112 -2 692
Maksed töötajatele ja töötajate eest -4 859 -5 716
Makstud tulumaks 0 -324
Netorahavoog äritegevusest 5 422 705
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -21 -37
Materiaalse põhivara müük 25 201
Antud laenud -18 -508
Antud laenude laekumised 0 4
Saadud dividendid 6 12
Saadud intressid 39 2
Netorahavoog investeerimistegevusest 31 -326
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud 108 1 234
Saadud laenude tagasimaksed -633 -1 330
Makstud dividendid 0 -588
Rendimaksed -555 -735
Makstud intressid -278 -294
Muud maksed 99 0
Netorahavoog finantseerimistegevusest -1 259 -1 713
Rahavoog kokku 4 194 -1 334
Raha perioodi algul 11 892 7 238
Valuutakursimuutused -3 -3
Raha jäägi muutus 4 194 -1 334
Raha perioodi lõpul 16 083 5 901


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2024. aasta I kvartalis oli 2 138 tuhat eurot (I kvartal 2023: 985 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus oli 4,6% (I kvartal 2023: 2,9%). Kasumlikkuse suurenemine tugineb hoonete segmendi kasumlikkuse paranemisele, mille marginaal oli 7,8% (I kvartal 2023: 6,3%). Tulenevalt ehituse sesoonsusest mõjutavad I kvartali tulemust, eelkõige rajatiste segmendis, suur katmata püsikulude osa. Peamiselt puudutab see teedeehituse asfaltbetooni tootmise ja paigalduse osa, mille püsikuludest suure osa moodustab vajaliku tehnika kulu. Rajatiste segmendi marginaal oli -30,9% ning 2023. aasta võrreldaval perioodil -26,3%.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2024. aasta I kvartalis 1 564 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud jätkuvatest tegevustest jäänud samasse suurusjärku (I kvartal 2023: 1 587 tuhat eurot). 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 3,3% (I kvartal 2023: 2,9%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2024. aasta I kvartalis 386 tuhat eurot (I kvartal 2023: kahjum 625 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 1 094 tuhat eurot (I kvartal 2023: 155 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel. 2024. aasta I kvartalis püsis UAH kurss euro suhtes stabiilsena ning Rootsi kroon nõrgenes 2024. aasta I kvartalis euro suhtes ligikaudu 4%. Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 30 tuhat eurot (I kvartal 2023: 133 tuhat eurot). Oluliseks finantskulude mõjutajaks on kontserni suhteliselt suure laenukoormuse juures intressikulud, mis aruandeperioodil moodustasid 230 tuhat eurot (I kvartal 2023: 212 tuhat eurot).

Kontserni puhaskahjumiks kujunes 182 tuhat eurot (I kvartal 2023: 1 674 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv puhaskahjumi osa moodustas 593 tuhat eurot (I kvartal 2023: 1 874 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2024. aasta I kvartali äritegevuse netorahavoog moodustas 5 422 tuhat eurot (I kvartal 2023: 705 tuhat eurot). Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog 2024. aasta I kvartalis oli 31 tuhat eurot (I kvartal 2023: -326 tuhat eurot), mis koosneb põhivara soetustest summas 21 tuhat eurot (I kvartal 2023: 37 tuhat eurot) ja põhivara müügist 25 tuhat eurot (I kvartal 2023: 201 tuhat eurot), antud laenust summas 18 tuhat eurot (I kvartal 2023: 508 tuhat eurot) ning saadud intressidest summas 39 tuhat eurot (I kvartal 2023: 2 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2024. aasta I kvartalis oli -1 259 tuhat eurot (I kvartal 2023: -1 713 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutasid enim laenude ja rendi tagasimaksed vastavalt 633 tuhat ja 555 tuhat eurot (I kvartal 2023: 1 330 tuhat ja  735 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid 108 tuhat eurot (I kvartal 2023: 1 234 tuhat eurot) ning intressimaksed 278 tuhat eurot (I kvartal 2023: 294 tuhat eurot). Võrreldaval perioodil, I kvartalis 2023, maksti dividende summas 588 tuhat eurot.

Seisuga 31.03.2024 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 16 083 tuhat eurot (31.03.2023: 5 901 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja I kv 2024 I kv 2023 I kv 2022 2023
Müügitulu, tuhat eurot* 46 245 33 549 44 539 186 464
Müügitulu muutus* 37,8% -24,7% 22,1% -15,4%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot* -182 -1 674 -1 166 -6 418
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -593 -1 874 -919 -942
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot -0,02 -0,06 -0,03 -0,03
Üldhalduskulude määr müügitulust* 3,4% 4,7% 2,8% 3,5%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust* 3,3% 2,9% 2,1% 3,5%
EBITDA, tuhat eurot* 1 094 155 912 -412
EBITDA määr müügitulust* 2,4% 0,5% 2,0% -0,2%
Brutokasumi määr müügitulust* 4,6% 2,9% -0,2% 2,0%
Ärikasumi määr müügitulust* 0,8% -1,9% 0,2% -1,8%
Puhaskasumi määr müügitulust* -0,4% -5,0% -2,6% -3,4%
Investeeritud kapitali tootlus 0,1% -2,4% -0,2% 8,0%
Omakapitali tootlus -0,8% -6,4% -1,1% 8,3%
Omakapitali osakaal 19,1% 19,5% 20,4% 18,7%
Vara tootlus -0,2% -1,3% -0,2% -1,6%
Finantsvõimendus 4,4% 35,6% 36,1% 16,6%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,85 0,85 0,91 0,95
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot* 198 737 148 302 204 495 216 732

* Jätkuvad tegevused


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2024. aasta I kvartalis on võrreldes 2023. aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 1% kogu müügitulust. Vaatamata jätkuvale sõjaolukorrale on tegevusmahud Ukrainas kasvanud, töös on 2023. aastal sõlmitud lepingud alajaamade rekonstrueerimine koos turvarajatiste rajamisega Poltava, Žõtomõri, Volõõnia ja Ivano-Frankivski oblastites. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Koos Nordecon Betoon OÜ müügiga 2023. aasta detsembri algul, väljus kontsern ka Soome turult, kus tegutseti Nordecon Betoon OÜ tütarettevõtte NOBE Rakennus OY kaudu. Lätis ja Leedus tegutses kontsern projektipõhiselt.

I kv 2024 I kv 2023 I kv 2022 2023
Eesti 99% 98% 95% 97%
Ukraina 1% 0% 0% 2%
Soome 2% 2% 1%
Läti 0% 3% 0%


2024. aasta I kvartali majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2024. aasta I kvartali müügitulu oli 46 245 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi jätkuvate tegevuste müügituluga, mil vastav näitaja oli 33 549 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 38%. 2024. aasta I kvartalis oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 43 408 ja 2 808 tuhat eurot, aasta tagasi olid vastavad näitajad 30 673 ja 2 849 tuhat eurot. Müügitulu suurenes hoonete segmendis 42% ning rajatiste segmendi müügitulu jäi võrreldava perioodiga sisuselt samale tasemele. Müügitulu kasv on lähtuvalt kontserni tööde portfelli mahule ootuspärane, samuti ka muutused raporteeritavate segmentide lõikes.

Tegevussegmendid I kv 2024 I kv 2023 I kv 2022 2023
Hooned 94% 92% 87% 74%
Rajatised 6% 8% 13% 26%


Segmendisisene müügitulu

Hoonete segmendis on suurima müügitulu osakaaluga ühiskondlike hoonete alamsegment, kus on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga toimunud mahtude suurenemine ligikaudu 83%. Suurenenud on ka ärihoonete ja korterelamute alamsegmendi maht, oluliselt on vähenenud tööstus- ja laohoonete müügitulu maht, kus töös oli üks ehitusleping.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Kaitsepolitseiameti peahoone ja Loodusmaja ehitus Tallinnas, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse laokomplekside projekteerimine ja ehitamine Tartumaal Luunja ja Nõo vallas ning Ida-Virumaal, Tallinna lähistel Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone projekteerimine ja ehitamine ning Tartus Karlova koolihoone rekonstrueerimine.

Korterelamute alamsegmendi tulu koosneb Vektori äri- ja eluhoonekompleksi ehitusest ning omaarenduste müügitulust. Omaarenduste müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud, moodustas aruandeperioodil 3 952 tuhat eurot (I kvartal 2023: 2 173 tuhat eurot). Kontsern jätkab Tartus Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.ee) elurajooni ja kesklinna vahetus läheduses, jõe kaldal asuva Emajõe Residents (https://emajoeresidents.ee) arendusega. Aruandeperioodil alustati Pärnus asuva Seileri Kvartali I etapi ehitust (https://seileri.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Vektori äri- ja eluhoonekompleks ja Ahtri 6 rajatav LEED Gold keskkonnasertifikaadile vastava Golden Gate büroohoone ning Tartu vallas, Raadi alevikus, Nõlvakaare 4 asuva kaubandushoone projekteerimine ja ehitamine.

Hoonete segment I kv 2024 I kv 2023 I kv 2022 2023
Ühiskondlikud hooned 67% 43% 28% 37%
Ärihooned 19% 25% 23% 23%
Korterelamud 14% 22% 31% 27%
Tööstus- ja laohooned 0% 10% 18% 13%

Rajatiste segmendi käivet mõjutab enim teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille mahud on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 6%. Märkimisväärse osa alamsegmendi käibest moodustab Harjumaal asuva soomusmanööver laskevälja ja teede ehitamine ning Järva maakonna teehooldelepingu täitmine, samuti jätkusid Rail Baltika Tagadi ökodukti ehitustööd.

Rajatiste segment I kv 2024 I kv 2023 I kv 2022 2023
Teedeehitus ja –hooldus 83% 61% 66% 63%
Muud rajatised 17% 33% 27% 30%
Keskkonnaehitus 0% 6% 0% 7%
Insenerehitus (s.h. vesiehitus) 0% 0% 7% 0%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 31.03.2024 oli 198 737 tuhat eurot, mis on ligikaudu 34% rohkem võrreldes aastataguse perioodiga. I kvartalis 2024 sõlmiti uusi lepinguid kokku 17 617 tuhande euro väärtuses (I kvartal 2023: 41 860 tuhat eurot). Aruandekuupäeva järgselt on lisandunud uusi lepingud 14 900 tuhande euro väärtuses. Viimaste aastate ehituse sisendhindade tõus ning intressimäärade kasv seoses Euribori tõusuga on põhjustanud arendusprojektides järsu lõppmaksumuse kallinemise ning sellest tulenevalt uute projektide alustamise edasilükkumise. Oluliselt on vähenenud Transpordiameti investeeringute maht, mis avaldab otseselt mõju ka kontserni rajatiste segmendi tööde portfelli mahtudele. Osaliselt tasandab Transpordiameti investeeringute vähenemist Rail Baltica hangete mahu suurenemine, kuid väga pikaajalised hankeprotsessid muudavad võimalike tööde alguse ning mõju müügitulule keeruliselt prognoositavaks. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on samuti vähenenud, teatav aktiivsus on kohalikes omavalitsustes.

31.03.2024 31.03.2023 31.03.2022 31.12.2023
Ehituslepingute teostamata tööd* 198 737 148 302 204 495 216 732

*Jätkuvad tegevused

Tööde portfellis on suurenenud hoonete segmendi osa, mis moodustab 31.03.2024 seisuga kogu portfellist 93%, rajatised moodustavad 7% (31.03.2023: vastavalt 81% ja 19%). Võrreldes seisuga 31.03.2023 on suurenenud hoonete segmendi teostamata tööde mahud 53% ning rajatiste segmendi maht, mis on vähenenud 49%, koosneb ainult teedeehituse ja -hoolduse alamsegmendi töödest.
Suuremahulisemad aruandeperioodil sõlmitud lepingud olid:

  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Harjumaal asuva soomusmanööver laskevälja ja teede ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 450 tuhat eurot.
  • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaasaegse sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse rajamiseks Tartusse. Lepingu kogumaksumus on ligikaudu 15 000 tuhat eurot, kontsern osaleb lepingus ühispakkujana.

Võrrelduna 2023. aasta jätkuvate tegevuste müügituluga prognoosib kontserni juhtkond 2024. aastal müügitulu mõningast kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2024. aasta I kvartali jooksul töötas kontsernis kokku keskmiselt 423 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 281 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ligikaudu 28%. Töötajate arvu vähenemist kontsernis mõjutab kontserni taristuehituse valdkonna restruktureerimine ning Nordecon Betoon OÜ ja NOBE Rakennus OY müük 2023. aasta detsembri algul.

Töötajate keskmine arv Kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

I kv 2024 I kv 2023 I kv 2022 2023
ITP 281 392 434 374
Töölised 142 192 225 184
Keskmine kokku 423 584 659 558

Kontserni 2024. aasta I kvartali tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 3 939 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud jätkuvatest tegevustest kokku 4 531 tuhat eurot. Tööjõukulude langus on tingitud peamiselt rajatiste segmendi reorganiseerimisest tingitud töötajate arvu vähenemisest.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2024. aasta I kvartalis 50 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 17 tuhat eurot (I kvartal 2023: vastavalt 37 tuhat eurot ja 12 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2024. aasta I kvartalis 130 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 43 tuhat eurot (I kvartal 2023: vastavalt 115 tuhat eurot ja 38 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

I kv 2024 I kv 2023 I kv 2022 2023
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 535,4 472,3 451,9 499,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 13,4% 4,5% 8,3% 1,8%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 11,1 11,0 12,2 10,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 0,5% -9,8% 11,4% -13,4%

Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kasv on tingitud keskmise töötajate arvu vähenemisega võrrelduna eelmise perioodi näitajaga.

Nordecon_Aruanne_1Q_2024

NCN investor presentation Q1_2024

Merko: 2024 3 months consolidated unaudited interim report

COMMENTARY FROM MANAGEMENT

Merko Ehitus revenue was EUR 81.2 million in Q1 2024, representing 7.2% growth compared to the same period a year ago. Net profit for the quarter was EUR 4.4 million. Merko delivered 59 apartments and 7 commercial units to buyers in 3 months this year.

According to the management of Merko Ehitus, the apartment market behaved as expected in the first quarter and Merko group figures for first sales reflected that and there is no basis for expecting results comparable to 2023 in real estate development. In the new and different market situation, Merko has successfully refocused its activities and been able to compensate the drop in volumes from residential development with construction service sales. Merko Ehitus net profit decreased, but the result was better than anticipated based on the changes in the proportion of our core business.

In Q1 2024, the group companies entered into new construction contracts worth EUR 10.5 million and the balance of secured order-book was EUR 419 million at quarter’s end. In the first three months of the year, construction service business area accounted for 83.7% of the group’s revenue. Private sector clients have grown somewhat more active on the construction services market, apparently accustomed to new building price levels, and are again contemplating expansion of their business. Contracts for defence facilities and energy infrastructure are active and hopefully the next Rail Baltica projects will come up for procurement soon. Merko’s secured order book is strong and in April, a noteworthy energy infrastructure contract in Latvia and a contract for additional work on the NATO training centre in Lithuania were added.

In Q1, Merko delivered 59 apartments and 7 commercial units to buyers, invested a total of EUR 11.6 million into development projects, and launched construction and sales of 112 new apartments in three new development projects: Õielehe in Jüri, the new phase of Erminurme in Tartu and Lucavsala in Riga. As of the end of Q1, the group companies had 450 apartments under construction, 9% of which were covered by preliminary sale contracts. The largest projects in progress were Uus-Veerenni, Noblessneri and Lahekalda in Tallinn, Erminurme in Tartu, Viesturdārzs, Mežpilsēta and Magnolijas in Riga and Vilnelės Skverai in Vilnius.

In Q1 of 2024, the largest sites under construction in Estonia were Hampton by Hilton and Hyatt hotel buildings, Arter Quarter, the logistics centre for TKM Group, barracks at the Defence Forces’ Ämari base, the Rail Baltica road viaducts in Harjumaa, a tram line between Old City Harbour and Rail Baltica Ülemiste passenger terminal, as well the first phase of Ülemiste terminal. Projects in Lithuania were wind farm infrastructure works in Kelme and Pagėgiai regions, and various buildings and infrastructure for NATO training centres.

OVERVIEW OF THE 3 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2024 3 months’ pre-tax profit was EUR 5.2 million (3M 2023: EUR 6.1 million), which brought the pre-tax profit margin to 6.4% (3M 2023: 8.0%).

Net profit attributable to shareholders for 3 months 2024 was EUR 4.4 million (3M 2023: EUR 5.9 million) and 3 months net profit margin was 5.5% (3M 2023: 7.8%).

REVENUE

2024 3 months’ revenue was EUR 81.2 million (3M 2023: EUR 75.8 million). 3 months’ revenue increased by 7.2% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 3 months 2024 was 62.3% (3M 2023: 46.7%).

SECURED ORDER BOOK

As of 31 March 2024, the group’s secured order book was EUR 419.0 million (31 March 2023: EUR 412.2 million). In 3 months 2024, group companies signed contracts in the amount of EUR 10.5 million (3M 2023: EUR 170.3 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 3 months 2024, the group sold a total of 59 apartments; in 3 months 2023, the group sold 145 apartments. The group earned a revenue of EUR 10.8 million from sale of own developed apartments in 3 months 2024 and EUR 19.4 million in 3 months 2023.

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 88.4 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 216.6 million (50.8% of total assets). Comparable figures as of 31 March 2023 were EUR 14.3 million and EUR 190.1 million (50.0% of total assets), respectively. As of 31 March 2024, the group’s net debt was negative EUR 39.6 million (31 March 2023: EUR 72.8 million).

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

2024
3 months
2023
3 months
2023
12 months
Revenue 81,185 75,751 466,304
Cost of goods sold (72,301) (65,776) (401,267)
Gross profit 8,884 9,975 65,037
 
Marketing expenses (1,068) (1,077) (4,312)
General and administrative expenses (4,142) (3,965) (19,423)
Other operating income 1,324 817 4,171
Other operating expenses (953) (62) (991)
Operating profit 4,045 5,688 44,482
Finance income/costs 1,157 391 7,500
incl. finance income/costs from joint ventures 1,568 1,280 10,220
interest expense (655) (655) (2,697)
foreign exchange gain (loss) (190) (210) (153)
other financial income (expenses) 434 (24) 130
Profit before tax 5,202 6,079 51,982
Corporate income tax expense (818) (292) (6,081)
Net profit for financial year 4,384 5,787 45,901
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 4,427 5,880 46,048
net profit attributable to non-controlling interest (43) (93) (147)
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement
Currency translation differences of foreign entities 106 53 (41)
Comprehensive income for the period 4,490 5,840 45,860
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 4,526 5,910 45,993
net profit attributable to non-controlling interest (36) (70) (133)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) 0.25 0.33 2.60

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

31.03.2024 31.03.2023 31.12.2023
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 88,353 14,295 77,330
Trade and other receivables 58,929 54,206 68,754
Prepaid corporate income tax 6 89 2
Inventories 196,518 244,549 195,435
343,806 313,139 341,521
Non-current assets
Investments in joint ventures 23,483 14,175 21,915
Other shares and securities 80 80
Other long-term loans and receivables 20,427 22,685 24,490
Deferred income tax assets 4,998 873 3,298
Investment property 16,740 11,460 16,823
Property, plant and equipment 16,093 17,287 16,613
Intangible assets 487 564 520
82,308 67,044 83,739
TOTAL ASSETS 426,114 380,183 425,260
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 12,909 59,753 19,673
Payables and prepayments 134,216 88,907 133,898
Income tax liability 6,335 1,290 4,260
Short-term provisions 10,551 8,973 10,451
164,011 158,923 168,282
Non-current liabilities
Long-term borrowings 35,882 27,347 35,142
Deferred income tax liability 4,489 2,327 4,441
Other long-term payables 5,342 2,054 5,495
45,713 31,728 45,078
TOTAL LIABILITIES 209,724 190,651 213,360
EQUITY
Non-controlling interests (191) (565) (155)
Equity attributable to equity holders of the parent
Share capital 7,929 7,929 7,929
Statutory reserve capital 793 793 793
Currency translation differences (739) (753) (838)
Retained earnings 208,598 182,128 204,171
216,581 190,097 212,055
TOTAL EQUITY 216,390 189,532 211,900
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 426,114 380,183 425,260

Merko_Ehitus_2024_3M_interim_report

Nordecon: 2024 first quarter consolidated interim report (unaudited)

NordeconThe first quarter of 2024 of the Nordecon Group is characterized by an increase in sales revenue, an improvement in profitability and an increase in the order book.

The sales revenue of the first quarter of 2024 was 46,245 thousand euros, which increased by approximately 38% compared to the sales revenue of continuing operations in the same period last year. The sales revenue in the Buildings segment increased by 42%, and the sales revenue of the Infrastructure segment remained essentially at the same level as in the comparable period. The increase in sales revenue was expected based on the volume of the group’s order book.

Gross profitability was 4.6% in the first quarter of 2024 (Q1 2023: 2.9%). The increase in profitability is based on the improvement in the profitability of the Buildings segment. Due to the seasonality of construction, the result of the first quarter is affected, especially in the Infrastructure segment, by a large part of uncovered fixed costs. It mainly concerns the asphalt concrete production and installation part of road construction, where the cost of the necessary equipment makes up a large part of the fixed costs.

As of 31 March 2024, the amount of unexecuted works of the construction contracts concluded by the companies of the group was 198,737 thousand euros, which is approximately 34% more compared to the period a year ago.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000 31 March 2024 31 December 2023
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 16,083 11,892
Trade and other receivables 30,117 37,010
Prepayments 2,812 1,789
Inventories 24,766 25,879
Total current assets 73,778 76,570
Non-current assets
Other investments 76 76
Trade and other receivables 9,198 9,113
Investment property 5,517 5,517
Property, plant and equipment 13,979 14,292
Intangible assets 14,979 14,964
Total non-current assets 43,749 43,962
TOTAL ASSETS 117,527 120,532
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 13,751 10,188
Trade payables 52,355 39,855
Other payables 6,367 9,241
Deferred income 12,996 20,602
Provisions 1,006 1,129
Total current liabilities 86,475 81,015
Non-current liabilities
Borrowings 4,090 8,563,
Trade payables 2,115 6,011
Provisions 2,440 2,405
Total non-current liabilities 8,645 16,979
TOTAL LIABILITIES 95,120 97,994
EQUITY
Share capital 14,379 14,379
Own (treasury) shares (660) (660)
Share premium 635 635
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 3,837 3,786
Retained earnings 326 919
Total equity attributable to owners of the parent 21,071 21,613
Non-controlling interests 1,336 925
TOTAL EQUITY 22,407 22,538
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 117,527 120,532


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000 Q1 2024 Q1 2023 2023
Continuing operations
Revenue 46,245 33,549 186,464
Cost of sales (44,107) (32,564) (182,655)
Gross profit 2,138 985 3,809
Marketing and distribution expenses (68) (104) (497)
Administrative expenses (1,564) (1,587) (6,564)
Other operating income 26 109 286
Other operating expenses (146) (28) (465)
Operating profit (loss) 386 (625) (3,431)
Finance income 137 69 613
Finance costs (705) (885) (3,356)
Net finance costs (568) (816) (2,743)
Loss before tax (182) (1,441) (6,174)
Income tax expense 0 (243) (244)
Loss for the period from continuing operations (182) (1,684) (6,418)
Profit for the period from a discontinued operation 10 8,474
Profit (loss) for the period (182) (1,674) 2,056
Other comprehensive income
Items that may be reclassified subsequently to
profit or loss
Exchange differences on translating foreign operations 51 169 470
Total other comprehensive income 51 169 470
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME (EXPENSE) (131) (1,505) 2,526
Profit (loss) attributable to:
– Owners of the parent (593) (1,874) (942)
– Non-controlling interests 411 200 2,998
Profit (loss) for the period (182) (1,674) 2,056
Comprehensive income (expense) attributable to:
– Owners of the parent (542) (1,705) (472)
– Non-controlling interests 411 200 2,998
Comprehensive income (expense) for the period (131) (1,505) 2,526
Earnings per share from continuing operations attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€) (0.02) (0.06) (0.31)
Diluted earnings per share (€) (0.02) (0.06) (0.31)
Earnings per share from a discontinued operation attributable to owners of the parent:
Basic earnings per share (€) 0.00 0.28
Diluted earnings per share (€) 0.00 0.28


Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000 Q1 2024 Q1 2023
Cash flows from operating activities
Cash receipts from customers 53,333 77,360
Cash paid to suppliers (39,940) (67,923)
VAT paid (3,112) (2,692)
Cash paid to and for employees (4,859) (5,716)
Income tax paid 0 (324)
Net cash from operating activities 5,422 705
Cash flows from investing activities
Apaid for acquisition of property, plant and equipment (21) (37)
Proceeds from sale of property, plant and equipment 25 201
Loans provided (18) (508)
Repayments of loans provided 0 4
Dividends received 6 12
Interest received 39 2
Net cash from (used in) investing activities 31 (326)
Cash flows from financing activities
Proceeds from loans received 108 1,234
Repayments of loans received (633) (1,330)
Dividends paid 0 (588)
Lease payments (555) (735)
Interest paid (278) (294)
Other payments 99 0
Net cash used in financing activities (1,259) (1,713)
Net cash flow 4,194 (1,334)
Cash and cash equivalents at beginning of period 11,892 7,238
Effect of movements in foreign exchange rates (3) (3)
Change in cash and cash equivalents 4,194 (1,334)
Cash and cash equivalents at end of period 16,083 5,901

Financial review

Financial performance

Nordecon delivered a gross profit of €2,138 thousand and a gross margin of 4.6% in the first quarter of 2024 (Q1 2023: €985 thousand and 2.9%). The improvement in profitability was driven by the Buildings segment, which increased its gross margin to 7.8% (Q1 2023: 6.3%). Due to the seasonal nature of the construction business, first-quarter results are affected by a large share of uncovered fixed costs, particularly in the Infrastructure segment. Above all, this applies to asphalt concrete production and laying in road construction, where plant and equipment expenses account for a major share of fixed costs. As a result, the gross margin of the Infrastructure segment was negative at 30.9% (Q1 2023: negative at 26.3%).

The group’s administrative expenses for the first quarter of 2024 amounted to €1,564 thousand. Administrative expenses from continuing operations remained at the same level as in the first quarter of 2023, when the figure was €1,587 thousand. The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) increased year on year, rising to 3.3% (Q1 2023: 2.9%).

The group ended the first quarter of 2024 with an operating profit of €386 thousand (Q1 2023: an operating loss of €625 thousand). EBITDA for the period was €1,094 thousand (Q1 2023: €155 thousand).

The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets. During the period, the exchange rate of the Ukrainian hryvnia remained stable against the euro, while the exchange rate of the Swedish krona weakened against the euro by around 4%. As a result, the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian and Swedish subsidiaries in euros into the local currencies gave rise to an exchange loss of €30 thousand (Q1 2023: €133 thousand). Due to the group’s relatively high loan burden, finance costs were strongly influenced by interest expense, which amounted to €230 thousand (Q1 2023: €212 thousand).

The group ended the period with a net loss of €182 thousand (Q1 2023: €1,674 thousand). The net loss attributable to owners of the parent, Nordecon AS, was €593 thousand (Q1 2023: €1,874 thousand).

Cash flows

Operating activities produced a net cash inflow of €5,422 thousand in the first quarter of 2024 (Q1 2023: an inflow of €705 thousand). Operating cash flow is strongly influenced by the fact that the contracts signed with most public and private sector customers do not require them to make advance payments, while the group has to make prepayments to subcontractors and materials suppliers. Cash inflow is also reduced by contractual retentions, which extend from 5 to 10% of the contract price and are released at the end of the construction period only.

Investing activities of the period resulted in a net cash inflow of €31 thousand (Q1 2023: an outflow of €326 thousand). Payments for the purchase of property, plant and equipment totalled €21 thousand (Q1 2023: €37 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment totalled €25 thousand (Q1 2023: 201 thousand). Loans provided amounted to €18 thousand (Q1 2023: €508 thousand) and interest received amounted to €39 thousand (Q1 2023: 2 thousand).

Financing activities generated a net cash outflow of €1,259 thousand (Q1 2023: an outflow of €1,713 thousand). The largest items were loan repayments and lease payments of €633 thousand and €555 thousand, respectively (Q1 2023: €1,330 thousand and €735 thousand, respectively). Proceeds from loans received amounted to €108 thousand (Q1 2023: €1,234 thousand) and interest payments to €278 thousand (Q1 2023: €294 thousand). In the first quarter of 2023, the group also paid dividends of €588 thousand.

The group’s cash and cash equivalents at 31 March 2024 amounted to €16,083 thousand (31 March 2023: €5,901 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio Q1 2024 Q1 2023 Q1 2022 2023
Revenue (€’000)* 46,245 33,549 44,539 186,464
Revenue change* 37.8% (24.7)% 22.1% (15.4)%
Net loss (€’000)* (182) (1,674) (1,166) (6,418)
Net loss attributable to owners of the parent (€’000) (593) (1,874) (919) (942)
Earnings per share (€) (0.02) (0.06) (0.03) (0.03)
Administrative expenses to revenue* 3.4% 4.7% 2.8% 3.5%
Administrative expenses to revenue (rolling)* 3.3% 2.9% 2.1% 3.5%
EBITDA (€’000)* 1,094 155 912 (412)
EBITDA margin* 2.4% 0.5% 2.0% (0.2)%
Gross margin* 4.6% 2.9% (0.2)% 2.0%
Operating margin* 0.8% (1.9)% 0.2% (1.8)%
Net margin* (0.4)% (5.0)% (2.6)% (3.4)%
Return on invested capital 0.1% (2.4)% (0.2)% 8.0%
Return on equity (0.8)% (6.4)% (1.1)% 8.3%
Equity ratio 19.1% 19.5% 20.4% 18.7%
Return on assets (0.2)% (1.3)% (0.2)% (1.6)%
Gearing 4.4% 35.6% 36.1% 16.6%
Current ratio 0.85 0.85 0.91 0.95
Order book (€’000)* 198,737 148,302 204,495 216,732

* Continuing operations


Performance by geographical market

Revenue generated outside Estonia in the first quarter of 2024 decreased compared to the same period in 2023 and accounted for 1% of the group’s total revenue for the period. Despite the ongoing war, Nordecon’s construction volumes in Ukraine increased. During the period, work continued on the reconstruction of substations and the installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk regions of Ukraine. The group did not generate any revenue and had no ongoing construction contracts in the Swedish market. With the sale of Nordecon Betoon OÜ at the beginning of December 2023, the group also withdrew from the Finnish market, where it had operated through Nordecon Betoon OÜ’s subsidiary NOBE Rakennus OY. The group operated on a project basis in Latvia and Lithuania.

Q1 2024 Q1 2023 Q1 2022 2023
Estonia 99% 98% 95% 97%
Ukraine 1% 0% 0% 2%
Finland 2% 2% 1%
Latvia 0% 3% 0%


Performance by business line

Segment revenues

We strive to maintain the revenues of our two main operating segments (Buildings and Infrastructure) in balance, if this is permitted by market conditions, because this helps diversify risks and provides better opportunities to continue construction operations in more challenging market conditions where the volumes of one subsegment decline sharply while the volumes of another may grow more rapidly.

The group’s revenue for the first quarter of 2024 was €46,245 thousand, around 38% larger than a year earlier, when revenue from continuing operations amounted to €33,549 thousand. The Buildings segment generated revenue of €43,408 thousand and the Infrastructure segment revenue of €2,808 thousand. The corresponding figures for the first quarter of 2023 were €30,673 thousand and €2,849 thousand. Revenue generated by the Buildings segment increased by 42%, while revenue generated by the Infrastructure segment remained more or less stable compared to the same period last year. The revenue growth and changes in performance of the reportable segments were expected and in line with the group’s order book.

Revenue by operating segment Q1 2024 Q1 2023 Q1 2022 2023
Buildings 94% 92% 87% 74%
Infrastructure 6% 8% 13% 26%


Subsegment revenues

In the Buildings segment, the main revenue contributor was the public buildings subsegment, which delivered approximately 83% growth compared to the same period last year. Revenue generated by the commercial and apartment buildings subsegments also increased, while the revenue contribution of the industrial and warehouse facilities subsegment decreased sharply with only one construction contract in progress.

The period’s largest projects in the public buildings subsegment were the construction of the main building of the Estonian Internal Security Service and Loodusmaja (Nature Hub) in Tallinn, the design and construction of warehouse complexes for the Centre for Defence Investment in Luunja and Nõo rural municipalities in Tartu county and in Ida-Viru county, the design and construction of a new study and sports building for the Saku upper secondary school near Tallinn and the reconstruction of the building of the Karlova school in Tartu.
The revenue of the apartment buildings subsegment resulted from the construction of the commercial and residential complex Vektor and the group’s own development projects. Revenue from the group’s own development operations increased year on year, rising to €3,952 thousand (Q1 2023: €2,173 thousand). Nordecon is continuing the development of the Mõisavahe Kodu housing estate (https://moisavahe.ee) and the construction of the Emajõe Residents housing estate, located close to the city centre on the banks of the Emajõgi river (https://emajoeresidents.ee), in Tartu. In the first quarter, the group also started the construction of phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee). In carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

The largest projects under construction in the commercial buildings subsegment were the commercial and residential complex Vektor and the LEED Gold compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn and the design and construction of a commercial building at Nõlvakaare 4 at Raadi in Tartu county.

Buildings segment Q1 2024 Q1 2023 Q1 2022 2023
Public buildings 67% 43% 28% 37%
Commercial buildings 19% 25% 23% 23%
Apartment buildings 14% 22% 31% 27%
Industrial and warehouse facilities 0% 10% 18% 13%

The largest revenue contributor in the Infrastructure segment is road construction and maintenance although in the first quarter of 2024 its revenue decreased by around 6% compared with a year earlier. A major share of the subsegment’s revenue for the period resulted from the construction of an armoured manoeuvre shooting range and roads in Harju county, the provision of road maintenance services in Järva county and the construction of the Tagadi ecoduct (wildlife crossing) on the Rail Baltica route.

Infrastructure segment Q1 2024 Q1 2023 Q1 2022 2023
Road construction and maintenance 83% 61% 66% 63%
Other engineering 17% 33% 27% 30%
Environmental engineering 0% 6% 0% 7%
Specialist engineering 0% 0% 7% 0%


Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €198,737 thousand at 31 March 2024, reflecting an increase of approximately 34% year on year. In the first quarter of 2024, we signed new contracts for €17,617 thousand (Q1 2023: €41,860 thousand). After the reporting date, we have signed additional new contracts for €14,900 thousand. The rise in material prices and interest rates in recent years, due to the uptrend in EURIBOR rates, has caused a sharp increase in the cost of development projects and, consequently, the postponement of new projects. The volume of investments made by the Transport Administration has decreased significantly, which has had a direct impact on the size of the order book of our Infrastructure segment. The volume of procurements for the Rail Baltica project has increased and will partially offset the decline in investments by the Transport Administration, but the excessive length of the procurement processes makes it difficult to predict the potential start dates of the work and the impact on revenue. While public investment in building construction has also decreased, we see some investment activity at local authority level.

31 March 2024 31 March 2023 31 March 2022 31 Dec 2023
Order book (€’000)* 198,737 148,302 204,495 216,732

* Continuing operations

The share of the Buildings segment in the group’s order book has increased: at 31 March 2024, the Buildings segment accounted for 93% and the Infrastructure segment for 7% of the group’s total order book (31 March 2023: 81% and 19%, respectively). Compared with 31 March 2023, the order book of the Buildings segment has increased by 53%, while the order book of the Infrastructure segment has decreased by 49% and now consists solely of contracts secured by the road construction and maintenance subsegment.
Major contracts secured during the period include:

  • the construction of an armoured manoeuvre shooting range and roads for the Centre for Defence Investment in Harju county with an approximate cost of €5,450 thousand;
  • the construction of a modern war and disaster medicine centre for the Centre for Defence Investment in Tartu with an approximate cost of €15,000 thousand (the group is one of the joint bidders).

Management expects the group’s revenue to increase slightly in 2024 compared to the revenue generated by continuing operations in 2023. In a highly competitive environment, we will avoid taking unjustified risks that could materialise during the contract execution phase and have an adverse impact on the group’s results. We will focus on cost management and pre-construction and design activities where we can leverage our professional competitive advantages.

People

Employees and staff costs

The group’s average number of employees in the first quarter of 2024 was 423, including 281 engineers and technical professionals (ETP). Headcount decreased by around 28% year on year, due to the restructuring of the group’s Infrastructure segment and the sale of Nordecon Betoon OÜ and NOBE Rakennus OY at the beginning of December 2023.

Average number of employees at group companies (the parent and the subsidiaries):

Q1 2024 Q1 2023 Q1 2022 2023
ETP 281 392 434 374
Workers 142 192 225 184
Total average 423 584 659 558

The group’s staff costs, including all taxes, were €3,939 thousand in the first quarter of 2024, compared with €4,531 thousand from continuing operations in the same period last year. The decrease is mainly due to a lower headcount following the reorganisation of the Infrastructure segment.

The service fees of the members of the council of Nordecon AS for Q1 2024 totalled €50 thousand and the associated social security charges amounted to €17 thousand (Q1 2023: €37 thousand and €12 thousand, respectively).

The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €130 thousand and the associated social security charges amounted to €43 thousand (Q1 2023: €115 thousand and €38 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and staff costs incurred:

Q1 2024 Q1 2023 Q1 2022 2023
Nominal labour productivity (rolling), (€‘000) 535.4 472.3 451.9 499.3
Change against the comparative period, % 13.4% 4.5% 8.3% 1.8%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) 11.1 11.0 12.2 10.3
Change against the comparative period, % 0.5% (9.8)% 11.4% (13.4)%

The group’s nominal labour productivity for the period increased year on year due to a decrease in the average number of employees.

Nordecon_Interim_report_Q1_2024

NCN investor presentation Q1_2024

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi tõus oli aprillis viimase kolme aasta väikseim

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,9% ning võrreldes 2023. aasta aprilliga 2,8%. Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 2,4% ja teenused 3,3% kallimad.

Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga väiksem kui 2,8% 2021. aasta aprillis, mil see oli 1,9%.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid aprillis tarbijahinnaindeksit 2023. aasta aprilliga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused (-5,3%). „Alates möödunud aasta aprillist lõppesid automaatselt rakendunud kompensatsioonimeetmed elektrienergiale, gaasile ja kaugküttele ning lõppes ka nende mõju indeksile,“ täiendas Trasanov. Suurem oli veel transpordiga seotud hinnamuutuste mõju, kus reisijate vedu on kallinenud 15,7% ja eratranspordivahendite kasutamine 4,6%, sealhulgas oli bensiin 4,6% ja diislikütus 2,6% kallim. Toidukaupadest on eelmise aasta aprilliga võrreldes enim odavnenud värske köögivili (-18,3%) ja suhkur (-14,8%). Oliivõli on aga kallinenud 39,1%, konservpiim 21,2% ja kondiitritooted 19,8%.

Märtsiga võrreldes mõjutasid aprillis tarbijahinnaindeksit enim transpordiga seotud hinnamuutused, kus bensiin oli 4,2% ja aprilliks ostetud lennukipiletid 31,4% kallimad. Suurem mõju oli ka mitmete toidu ja mittealkohoolsete jookide kampaaniahindade lõppemisel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2024

Kaubagrupp

aprill 2023 –
aprill 2024, %

märts 2024 – 
aprill 2024, %

KOKKU

2,8

0,9

Toit ja mittealkohoolsed joogid

1,3

1,3

Alkohoolsed joogid ja tubakas

7,0

-0,8

Riietus ja jalatsid

3,2

0,8

Eluase

-5,3

-1,5

Majapidamine

2,5

1,1

Tervishoid

9,7

1,3

Transport

5,1

2,3

Side

11,8

0,5

Vaba aeg

4,2

1,1

Haridus ja lasteasutused

8,3

0,1

Söömine väljaspool kodu, majutus

5,9

2,7

Mitmesugused kaubad ja teenused

5,3

2,2

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Kalamaja ja Telliskivi arendused toovad tänavatele rohkem jalakäijaid ja uusi ärisid

Tallinnas on juba mõned aastad reegliks, et uusarendused, mis asuvad käidavamate tänavate veerel, peavad esimese korruse jätma äritegevuseks. Arendajale on see sageli küll pikema tasuvusajaga, kuid annab pikas perspektiivis väärtust linnaruumile, millest võidavad kokkuvõttes kõik.

Kaamos Kinnisvara juhatuse liikme Ivar Vahteri sõnul on kinnisvaraarendajatele seatud Tallinna linna nõue olulise liikuvusega piirkondades rajada uusarenduste esimestele korrustele äripinnad, pikaajaline strateegiline plaan, millega elavdatakse tänavaid ja muudetakse tulevikus täielikult seni üsna autokeskselt arendatud linnaruumi.

„Arendajale on see küll väljakutse, aga näiteks Elu Maja projekti kontekstis, mida hetkel Kopli tänava äärde, kiviviske kaugusele Balti jaamast rajame, vaatame sellele väga positiivselt. Kalamaja-Telliskivi-Balti jaama piirkond on teinud läbi hüppelise arengu ning siin on oma roll piirkonda vastutustundlikult arendavatel arendajatel. Ja ka linnal, kes on väga mõistlikul skaalal planeerinud näiteks hiljuti valminud Vana-Kalamaja tänava, mis ongi selle uue suuna väga jõuline sõnum: rohkem ruumi kõigile,“ leiab Vahter.

Ka leiab Vahter, et sellised arengud on teinud piirkonnast siseturismi tõmbekeskuse. „See tunne, et mul on seal palju teha – ja vahet pole, kas sõprade, kolleegide või ka perega, lastega – tulla teisest linna otsast või ka naabervaldadest rongi või trammiga turule, minna pärast kõik koos kuhugi mõnusasse kohta sööma või mõnd näitust vaatama ja hiljem ühistranspordiga tagasi koju: see kõik on võimalik, sest linnaruum toetab lõõgastumist, nautimist, puhkamist ja koos kvaliteetse aja veetmist.“

Hoonestuslikult tihedam linn tõmbab inimesi magnetina

Kuigi ärilises plaanis on arendajatele seatud nõue uute majade esimesed korrused hoida äride päralt – et sinna saaksid hiljem koha sisse seada restoranid, kohvikud, butiigid või pagarikojad – pika tasuvusajaga, on see laiem trend, kuhu suunas kogu Tallinna linnaruum liigub. „See on arendajale suur surve. Võib-olla sellise ühe-latiga-löömine on natuke ka usu küsimus. Ja on see igal juhul põhjendatud? Kuid kui konkreetselt Kalamajast ja Telliskivist rääkida, siis mida tihedamaks see linnaruum muutub, seda elavamaks saavad ka hoonete esimeste korruste esised tänavad,“ usub Vahter.

Balti Jaama Turu tegevjuht ning Astri Grupi nõukogu liige Sander Hage ütleb, et piirkonna arendajad on ühiselt mõistnud, missuguse tõmbekeskuse kallal nad toimetavad. „Ka Astri laiem eesmärk on luua ligitõmbavat elukeskkonda, kus kaubandus, meelelahutus, teenindus, kodud ja ärid võimaldavad teineteist ning selle keskmes on inimene ja tema vajadused.“

Samas näeb Hage ka mõnetist probleemi selles, et uute kortermajade esimesele korrusele nõutakse äripindade rajamist, mis võib arendajale küllaltki koormav olla. „Tihti sinna üürnikke ei leita või nad ei toimi seal, mis lõppkokkuvõttes ei täida oma eesmärki. Äripindade määramisel kortermajade alla oleks mõistlik läheneda hoone ja piirkonna põhiselt ning analüüsida, mis teenuseid piirkond 15 minuti jalutuskäigu kaugusel tegelikult vajab“, leiab Hage.

Hetkel ootab Balti jaama turg oma detailplaneeringu kehtestamise taga, mistõttu kiirustades seda ehitama ei tormata. „Piirkonnas on arenguid toimumas mitme arendaja poolt korraga. Kuna saame oma naabritega hästi läbi, siis teame, kes mida suures pildis tegemas on. Viimase aastaga oleme Astris oma plaanid saanud omajagu selgemaks ning ettekujutus Balti Jaama Turu laiendusest ning uutest ärisuundadest piirkonnas on meie töögrupil olemas,“ lisab Hage.

Telliskivi rajab parkla asemele rohelise pargi

Teisel pool Reisijate tänavat toimetaval Telliskivil on samuti ees seismas eeskätt jalakäijate linnaruumi parandav suurprojekt: 5000 ruutmeetrit asfalti Literaadi esiselt hoovialalt, endisest lahmakast parklast üles freesida ning see täies ulatuses haljastuse, sillutise ja mõnusa linnaruumiga asendada. Rohelusega tervitatakse edaspidi kõiki Balti jaama poolt Telliskivi suunas liikuvaid inimesi.

„Meie eesmärk on tuua Telliskivisse rohelust ning pakkuda kõrget elukvaliteeti nii linnakut külastavale kui siin töötavatele inimestele ja äridele,“ ütles Telliskivi arendusjuht Alo Kippasto.

Pargi rajamine parkla asemele on eesmärgiga siduda Telliskivi Balti jaama suunalt. Tulevikus tekkiv inimestele mõeldud linnaruum ja tänavaläbimurre M-hoonest läbi loob liikumistelje, milles on kokku seotud väiksemad diagonaalselt asetatud mängu- ja puhketaskud, mis pakuvad seeläbi kohti, kus peatuda ja aeg maha võtta.

Uue linnaruumi tekkimisega luuakse ka teeninduspindade õue laienemise võimalus – kõik selleks, et välisruumi tekiks rohkem suminat.

Reisijate tänav muutub Vana-Kalamaja tänava sarnaseks

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on linna suundumus nõuda arendajatelt nendes piirkondades, mis on aktiivsemad, et esimesed korrused oleksid äritegevuse päralt. „Et oleks söögikohti, kohalikke teenindavaid teenuseid. Mis puudutab Balti jaama ja Telliskivi kanti, siis tegemist on ülelinnalise tähtsusega piirkonnaga. Seetõttu seisab linn selle eest, et planeeringud soodustaksid tänavaruumi inimsõbralikuks kujunemist,“ selgitab Lippus.

Piirkonna hiljutisim uuendus on kindlasti Vana-Kalamaja tänav, mida võib Lippuse sõnul lugeda igati õnnestunud projektiks. „Linn on võtnud suuna, et kõik tänavad peavad saama inimsõbralikeks läbi rohkema haljastuse, laiema kõndimisruumi, rohkem võimalusi äridel ja kohvikutel hooajaliselt avaneda tänavale,“ lisab Lippus.

Balti jaama turgu, Depoo kvartalit ja Telliskivi eraldav Reisijate tänav saab olema just sarnase loogikaga järgmine linnaruumiline muutus piirkonnas, kus autoliiklus on rahustatud ja linnaruum pakub laia kõndimisruumi ja liikumisvõimalusi nii jalgsi kui jala ning arvestab haljastuse tähtsusega.

Merko: Muudatused Läti tütarettevõtete juhtimises

ASi Merko Ehitus kontserni kuuluva Läti kinnisvaraarendusettevõtte SIA Merks Mājas juhatuse liige Mikus Freimanis on teavitanud oma otsusest ettevõttest lahkuda. Mikus Freimanise volitused SIA Merks Mājas juhatuse liikmena lõpevad 22. juulil 2024.

Mikus Freimanis on töötanud kontserni Läti ettevõtetes erinevatel positsioonidel alates 2019. aastast ning kontsern tänab teda panuse eest SIA Merks Mājas äritegevuse arendamisse.

SIA Merks Mājas juhatuse liikmeks nimetati kontserni Läti tütarettevõtete juht Egija Smila, volituste tähtaja algusega 15. mai 2024.

Merko: Aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

8. mail 2024. aastal peetud ASi Merko Ehitus aktsionäride korraline üldkoosolek võttis väljakuulutatud päevakorrapunktides vastu alltoodud otsused:

1. 2023. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
Otsustati kinnitada ASi Merko Ehitus 2023. aasta majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamise otsustamine
Otsustati:
(i) kinnitada 2023. aasta majandusaasta puhaskasum 46 048 325 eurot;
(ii) maksta eelnevate perioodide puhaskasumist aktsionäridele dividendidena välja kokku 23 010 000 eurot, mis on 1,30 euro ühe aktsia kohta;
– õigus dividendidele on 10. juunil 2024. aastal arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga ASi Merko Ehitus aktsiaraamatusse kantud aktsionäridel;
– eelnevast tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 7. juuni 2024. aastal; alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2023. aasta majandusaasta eest;
– dividendid makstakse aktsionäridele välja 21. juunil 2024. aastal, kandes vastava summa aktsionäri väärtpaberikontoga seotud arvelduskontole;
(iii) jätta ülejäänud puhaskasum jaotamata.

Eesti Pank: Aprilli hinnakasvu aitas piirata energia odavnemine

Aprillis aeglustus tarbijahindade aastakasv statistikaameti andmetel 2,8%ni. Euroala keskmisest on Eesti hinnatõus endiselt hoogsam ja jaanuaris tõusnud käibemaks hoiab hinnatõusu Eestis aasta lõpuni kiirema. Tänavusi maksutõuse arvestamata olnuks hinnatõus aprillis 1,3% ehk siis samas suurusjärgus Lätiga; Leedus jäi hinnakasv sellest veelgi aeglasemaks.

Viimastel aastatel ulatuslikult kõikunud elektrihind oli aprillis mullu sama ajaga võrreldes odavam. Samuti oli maagaas kodutarbija jaoks soodsam. Kokkuvõttes tõi energia odavnemine kaasa eluasemega seotud kulutuste odavnemise. Kuna nende osakaal tarbijakorvis on märkimisväärne, siis aitas see ka aprilli hinnakasvu piirata. Tööstuskaubad kallinesid mullusega võrreldes 2,2%, samasse suurusjärku jäi ka toidukaupade kallinemine.

Seevastu alusinflatsioon, mis väljendab hinnakasvu ilma kõikuvate energia- ja toiduhindadeta, oli aastavõrdluses 5,4% ning võrreldes märtsiga 1,3%. Suurema osa sellest tõusust andsid erinevad teenused, sh transporditeenused. Teenuste kallinemise tingis tõenäoliselt tööjõukulu suurenemine ja palgakasvu edasikandumine teenuste lõpphinda. Lennupiletihindade hoogne kasv näitab, et Eesti elanike reisimine on elavnenud ning piletite järele on nõudlus suurenenud. Selle aasta jaanuarist aprillini teenindas Tallinna lennujaam juba rohkem reisijaid kui pandeemia-eelse 2019. aasta samal perioodil.

Aprillis jätkus ka käibemaksutõusu edasikandumine toodete ja teenuste lõpphindadesse, kuna aasta alguses oli maksutõusu mõju hindadele osaline. Siiski on viimastel kuudel kiiresti kasvanud nende kaupmeeste hulk, kes näevad, et lähiajal jäävad hinnad muutumatuks. Kui aasta alguses ootas järgnevaks kolmeks kuuks hinnatõusu 62% Konjunktuuriinstituudi küsitletud kauplustest, siis aprillis oli nende osakaal langenud 36%le.

Lähiajal võivad hinnakasvu piirata täiendavad tegurid. Näiteks on nafta kuu aja tagusest tasemest odavnenud ligi 10%, mis võiks kaasa tuua ka pisut soodsama jaemüügihinna. Hetkel on Eesti tanklates nii bensiini kui ka diislikütuse hind makse arvestamata Euroopa Liidu riikidest üks kallemaid. Lisaks on käesoleva aasta alguses tööturunäitajad mõnevõrra halvenenud ning see võib muuta inimesi hinnatundlikumaks. Töötus kasvas märtsis 8%ni ja see on tase, mis peaks hakkama piirama ka nõudluse ja hindade kasvu.

KV.EE: Üürihinnad kompavad põhja, kuid tulevik on ebakindel

Tallinna korterite üüripakkumiste keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE on aprillikuiste andmete alusel väga raasukese võrra veebruarist-märtsist kõrgemal. Korterite üüripakkumine on kõrgeimast tipust allapoole tulnud. See lubab loota, et äkki on hinnapõhi tehtud ning väga madalale surutud üüritootlusel on lootust paraneda. Olukorda üüriturul analüüsib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Jaanuarist märtsini ületas kinnisvaraportaali KV.EE Tallinna üürikorterite aktiivsete pakkumiste keskmine arv 1800 korteri piiri. Hetkeks hüppas pakkumiste arv veebruaris isegi viimase kahe aasta rekordilise taseme 1930 peale.

„Korterite üüripakkumine portaalis KV.EE suurenes paljuski juba 2020.-2021. a ostetud uute korterite arvelt, mis olid üüriinvesteeringuks soetatud. Korterid said 2023. a teises pooles ehituslikult valmis ja tulid järk-järgult üüripakkumist kergitama. Teisalt tõmbus üürinõudlus majanduskeskkonna ebakindluse ja nigela tarbijakindluse tõttu kokku,“ selgitas Tarvo Teslon.

Suur ja suurenev üüripakkumine viisid üürihindu allapoole. 2023. a augusti 14,7 €/m² tasemelt kukkusid üürihinnad 2024. a veebruariks-märtsiks 13,6 €/m² tasemele.

„Kasvav üüripakkumiste arv ja nõrk nõudlus viisid üürihinna paratamatu languseni, mis keskmisena ulatus 7,5 protsendini. Kohati pidid üürileandjad hindu paari aasta tagusest isegi 10-15% allapoole tõmbama. Märtsis siiski oli näha esmaseid märke, et üürihinna langus võib vähemalt ajutise piduri peale saada. Aprillis läksid üürihinnad portaalis KV.EE mitmetes segmentides isegi väga vähesel määral ülespoole jõudes keskmisena 13,6 €/m² pealt 13,7 €/m² tasemele,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Langenud üürihinnad on viinud üüritootluse alla. See on üüriinvestorite elu kibedaks teinud. Üürileandjate hakkamasaamist pole lihtsamaks teinud euribori oodatud languse järjepanu edasilükkumine.

„Üürihinna mõningad väikesed esialgsed märgid võimalikust põhja jõudmisest on oodatud õrn valgusekiir üüriinvestorite kottpimeda tunneli tagumises otsas. Üüripakkumine kinnisvaraportaalis KV.EE on jätkuvalt kõrgel. See ei luba kiirest üürihindade tõusust ja üürileandja teenitava üüritootluse paranemisest rääkida. Üüriinvestorid näevad selgemat leevendust enda tasuvusarvutustes siis, kui üürihinnad on jõudnud tagasi mullusele augustikuisele tasemele ja intressimäära langus on reaalselt laenumaksetesse jõudnud. Vaevalt toimub see varem kui suve keskel või teises pooles,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kutse konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 09.05.2024

Hea kinnisvaraturu osaline!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank kutsuvad Sind 9. mail 2024 Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile

“Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Kuna ja kui palju Euribor langeb?
Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Detailplaneeringute pudelikaeladest
Angela Kase, advokaadibüroo WALLESS nõunik/vandeadvokaat
Diskussioonipaneelis: Martin Karro, Miko Niinemäe

Millal näeme Eesti Konjunktuuriinstituudi vaates kinnisvaraturu tõusule pöördumist?
Peeter Raudsepp, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

Infortari vaade heitlikule kinnisvarasektorile
Ain Hanschmidt, Infortar juhatuse esimees

Elukondliku kinnisvara hinnastamise tasakaalupunktidest
Eno Juul, Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Karin Vinkel, Igor Habal, Martin Vahter

Kes planeerib pealinna?
Ain Kivisaar, Metro Capital OÜ tegevjuht
Diskussioonipaneelis: Madle Lippus, Margit Mutso, Jaak-Adam Looveer

Kuidas saadakse kinnisvara tippmaakleriks?
Rando Vanaveski, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Ruth Andresen, Martin Vendla

Kas see on rong või päevavalgus?!
Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
Diskussioonipaneelis: Julia Linde, Keir Hildebrand, Henno Viires

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Erik Sucksdorff

Kinnisvarategu 2023 laureaadi väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 3. maiks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab võlakirjadele kohalduva intressimäära järgmiseks intressiperioodiks

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fond avaldab intressimäära, mis kohaldub fondi 5-aastastele võlakirjadele (ISIN: EE3300003235) järgmisel 3-kuulisel intressiperioodil, mis algab 8. mail.

Eelnevalt viidatud intressiperioodil on võlakirjadele kohalduvaks aastaseks intressimääraks 8% + 3,824% (EURIBOR 3 kuud) kokku 11,824%.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.05.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine