Uudiste arhiiv

 

Kus on elamispindade normaalne hinnatase?

Elamispindade hinnadünaamikat kirjeldades olen mitmel korral kasutanud väljendit, et hinnatase on normaalsest allapoole kukkunud. Sellisele väljendile on järgnenud kriitika, et mis ikkagi on „normaalne hinnatase“. Kas normaalne mitte ei oleks, kui hinnad veel kaks korda kukuksid – küll siis oleks

Tuhanded korterid ootavad paberil ehitamist

Eesti kinnisvaraarendajatel on detailplaneeringuid ehitamaks juba üksnes Tallinna tuhandeid uusi kortereid, kuid ostjate puuduse tõttu need projektid lähiajal ei realiseeru. «Põhimõtteliselt on meil tehniline ja finantsiline valmidus hakata ehitama päevapealt, oleks ainult, kellele ehitada,» lausus arendusfirma TTP nõukogu esimees Tiit

Mõõdukas hinnatõus on kinnisvaraturu tervisele positiivne

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on juba kolmandat nädalat järjest püsinud 64 punkti peal. Aastaga on indeks 80 punkti pealt kukkunud 20%. Samas ei saa mööda vaadata faktist, et ühe punkti laiuses kõikumisvahemikus on KV.EE indeks püsinud nüüdseks juba pea

Linnakorterite hinnad langesid mullu 30%

Linnakorterite hinnad langesid lõppenud aastal 30 protsenti, võrreldes kinnisvarabuumi tipuga on korteri ruutmeeter odavnenud enam kui poole võrra, näitas detsembrikuu Pindi kinnisvaraindeks. Kui buumi ajal oli pealinna keskmist palka saavale tallinlasele jõukohane vaid 30-ruutmeetrine korter, siis täna saab nii keskmine

Linnakorterite hinnad langesid mullu 30%

Linnakorterite hinnad langesid lõppenud aastal 30 protsenti, võrreldes kinnisvarabuumi tipuga on korteri ruutmeeter odavnenud enam kui poole võrra, näitas detsembrikuu Pindi kinnisvaraindeks. Kui buumi ajal oli pealinna keskmist palka saavale tallinlasele jõukohane vaid 30-ruutmeetrine korter, siis täna saab nii keskmine

Ainult statistika põhjal turust aimu ei saa

Kinnisvaraturust ülevaate saamiseks ei pruugi statistika just parim abivahend olla, eriti siis, kui ei vaadata numbrite taha. Nii ei saa ka mõne indeksi lühiajalise muutuse põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi teha. “Mõni aeg tagasi kirjutati meedias, et hinnalangus on peatunud ja tõus

Statistika: palk teist kvartalit järjest langemas

Keskmine palk on kogu taasiseseisvunud Eesti krooniaja jooksul aastataguse ajaga võrreldes teist kvartalit järjest languses. 2009. a. II kvartali keskmine palk oli statistikaameti andmetel 12716 krooni ehk aastatagusest ajast 4,4% vähem. Võrreldes langusenumbrit kõlavate kümnetesse protsentidesse ulatuva palgalangetamisega, millest igaüks

Palk ja ruutmeetrihind? Tänan, ei

Aegajalt kostub hääli, mis kinnitavad, et elamispinna ruutmeetrihind peaks vastama keskmisele kuupalgale. Eestis on see proportsioon pikalt paigast ära olnud ning kinnisvara selle suhte alusel liiga kallis olnud. Nüüd, kus keskmine palk ja keskmine elamispinna ruutmeetrihind igati samas proportsioonis on,

ÄP: Hinnalanguse tingimuses odav laenuintress ei aita

Möödunud reedel esimest korda ajaloos deflatsiooni pöördunud Eestis on laenude reaalintress tõusnud kiirtempos viimase kümnendi kõrgtasemeni. Kui majandusbuumi aastatel oli ettevõtetel võimalik saada laenu isegi inflatsioonimäärast madalama intressiga, siis hinnalanguse tulemusena tõusis mais Eesti ettevõtete keskmine eurolaenu reaalintress 5,3 protsendini.

KÄIK nr 1: Toompark: laenutingimused on karmid

Täna sõlmitud kihlveos – kas aasta pärast on kinnisvara odavam või kallim? Toompark vs. Tosso – esitab oma esimesed argumendid Tõnu Toompark. Miks korteriomandite hinnad peaksid aasta pärast olema madalamal, kui need on täna: Laenutingimused on endiselt “karmid”. Euribor küll

Kui ma oleksin kihla vedanud… (12. osa – jaanuari kokkuvõte)

Mulluse märtsi keskpaigas jäi mul teise poole passiivsuse tõttu sõlmimata väljapakutud kihlvedu kinnisvaraturu prognoosi osas. Prognoosisin, et korteriomandite keskmine ruutmeetrihind langeb aastaga Eestis ja Tallinnas 20% ning tehingute arv väheneb 15%. Asja lihtsustamiseks sai tehtud lineaarne prognoos – hindade ja

Tõusvad palgad ja korterite hinnalangus suurendavad ostujõudu

Kinnisvaraturust räägitakse viimasel ajal üsna mustades värvides. Vaatamata hinnalangusele ja tehingute nappusele võib siiski selles ka midagi positiivset leida. Korterite hinnalangus on tekitanud olukorra, kus uut elamispinda on suhteliselt odavam osta, kui paaril viimasel aastal. Tõsi – 2004.-2005. aasta ostujõu

Korterite ostujõud klasvab kiiresti

Korteriomandiote hinnad on tipphindadest märtsis-aprillis 2007. a. langenud üle 20 protsendi, samal ajal on keskmine palk veel jätkuvalt tõusmas. 2008. a. II kvartalis tõusis Eesti keskmine palk võrreldes 2007. a. II kvartaliga koguni 15%. Langevad kinnisvarahinnad ning tõusev palganumber suurendavad

Kas müüa korter praegu või lükata müük edasi

Kinnisvaraportaalides kiiresti kasvav pakkumiste hulk annab tunnustust faktist, et üha enam kinnisvaraomanike on otsustanud ühel või teisel põhjusel endale kuuluva vara realiseerida. Kas aga tänase turuolukorra tingimustes on õige aeg müümiseks? Või peaks müügiotsuse edasi lükkama? Kui müügiotsus edasi lükata,

Millal korterite hinnad jälle tõusma hakkavad?

Korterite hinnad on Eestis aprillis 2007. a. olnud tipphindadest langenud ca 15%. Tallinna korterite tehinguhinnad on samal ajal langenud 7%. Üleüldise hinnalangetamiste palagani saatel kostub üha sagedamini küsimusi, millal saabub turu mõõn, mis on hea koht odava hinnaga vara soetamiseks?

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.05.2024 Kinnisvara arendusprojekti juhtimine