Эксперт указал на парадокс: чем выше цены, тем доступнее жилье

PostimeesПо словам члена правления Kinnisvarakool OÜ Тыну Тоомпарка, активность на рынке недвижимости в Таллинне неизбежно влияет на развитие аналогичных рынков за его пределами.

Он также отметил парадокс: с одной стороны логично, что чем выше ценность недвижимости, чем менее доступным становится жилье.

«Однако в тоже время она мотивирует частных лиц и профессионалов строить новые объекты, а застройка новых площадей делает жилье более доступным и повышает его качество», – считает Тоомпарк.

Postimees.ru

http://rus.postimees.ee/1289430/jekspert-ukazal-na-paradoks-chem-vyshe-ceny-tem-dostupnee-zhile

Ober-Haus: hinnaindeks 06/2013

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis juunis võrreldes maiga 0,2%. Võrreldes 2012. aasta juuniga on indeks 12,2% kõrgem.

Tallinnas tehti juunis korteriomanditega 559 tehingut, mida on 23% vähem kui käesoleva aasta mais ja 2% vähem kui eelmise aasta juunis. Võrreldes maiga langes käesoleva aasta juunis tehingute arv kõikides linnaosades peale Nõmme.

Tallinna keskmine korteri pinnaühiku hind langes võrreldes eelmise kuuga 4,3%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus võrreldes eelmise kuuga Lasnamäel 13,3%, Haaberstis 8,8% ja Põhja–Tallinnas 8,8%, langus Nõmmel –8,5%, Kristiines –18,8% ja Kesklinnas -9%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 29,5% väiksem ehk 1 203 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind mais võrreldes eelmise kuuga 5,7% 1 008-le eurole ja Pärnus 8,3% 810-le eurole, kuid tehingute arv vähenes võrreldes eelmise kuuga.

Jõhvis ja Narvas oli tehingute arv langustrendis, kuid Jõhvis keskmine pinnaühiku hind tõusis ja jõudis 232 euroni ruutmeeteri kohta, Narvas langes 396 euroni ruutmeeteri kohta.

Vaata lähemalt: Ober-Hausi_Eesti_Hinnaindeks_juuni_2013

Madal euribor aitab laenamist turvalisemaks muuta

Teises kvartalis 2013 oli keskmine 20-30-aastase tähtajaga kodulaenude intressimäär ligikaudu 2,3 protsenti, veel aasta tagasi oli see peaaegu protsendi võrra kõrgem. Keskmise kodulaenu kuumakse koos laenukaitse kindlustusega (laenuvõtja vabatahtlik kindlustus, mis sisaldab elukindlustuskaitset, kaitset raske tervisekahjustuse, ajutise töövõimetuse ja töökaotuse vastu) on täna ligikaudu sama suur kui oli aasta tagasi ilma kindlustuseta, mis annab peredele hea võimaluse nii varem võetud kui uute laenude kindlustamiseks.

SEB teise kvartali uute kodulaenude statistika põhjal võtab 70 protsenti kodulaenulepingu sõlminud peredest laenule juurde ka laenukaitse kindlustuse, kusjuures laenude kaetus kindlustusega on kuust kuusse kasvanud.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas: „Pered suhtuvad pikaajalise kohustuse võtmisesse väga teadlikult – uurivad põhjalikult laenutingimusi ja valivad hoolikalt sobivaimat kodu. Tänu soodsale laenumaksele pere eelarvesse alles jäävat raha ei kulutata niisama, vaid kasutatakse pere turvatunde tagamiseks – selle eest soetatakse laenule juurde kindlustuskaitse.“

Kodulaenuga pered võtavad kindlustuskaitse pigem mehele (üle 60 protsendi kindlustuslepingutest) ja enim valitud kaitse on elukindlustuskaitse (90 protsendil juhtudest). Järgmine risk, mille kindlustamist oluliseks peetakse, on ajutine töövõimetus (pooltel juhtudest) ja seejärel töökaotus (kolmandikul kindlustuslepingutest). Keskmine kindlustusvõtja kindlustab ennast vähemalt kahe riski vastu (valib näiteks elukindlustuskaitse ja ajutise töövõimetuse kaitse või elukindlustuse ja töökaotuse kaitse). Oma laenukohustuse kindlustanud laenuvõtja on keskmiselt 34 aastane.

Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv langes 22 protsenti

Tallinnas tehti juunis 853 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 21,8 protsenti vähem kui mais, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.



1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul tehingute arv juunis ootuspäraselt langes, kuid kogumaksumus tõusis võrreldes maiga 15 ja mullu sama ajaga 73 protsenti. “Üldväärtus hüppas lakke, sest juunis tehti ebatavaliselt suuri tehinguid Tallinna kruntidega. Paistab, et läheb ehituseks,” ütles Vahter.

Tallinna korteritehingute arv langes juunis 23 ning keskmine pinnaühiku maksumus 4,3 protsenti, jäädes püsima 1203 euro tasemel. Võrreldes aastataguse ajaga oli Tallinna korteri keskmine ruutmeeter tänavu 8,6 protsenti kallim. Kõige hinnalisem Tallinna korter müüdi juunis 350 000 ja odavaim 1750 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 35 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 350 000 ja odavaim 1000 euro eest.



Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi juunis Tallinnas 10, mis on 13 võrra vähem kui mais. Kalleim krunt müüdi 102 000 ja odavaim 7200 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 06/2013

Ilmunud on Pindi Kinnisvara juuni 2013 turuülevaade.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Uus Maa alustas Keilas esimese masu-järgse kortermaja müügiga

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös arendusfirmaga Enegar OÜ Keilas Pargi 2D uue kolmekorruselise korterelamu müüki, kuhu esimesed koduostjad saavad sisse kolida juba sügisel.

„Tegemist on esimese uusarendusega Keilas pärast majanduslangust,“ kommenteerib projekti müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Külli Friedrichson. „Kortermaja teeb mõnusaks selle paiknemine pargi kõrval rahulikus piirkonnas. Samas on aga kõik eluks vajalik käe-jala juures ning ka transpordiühendused, bussi- ja rongipeatus, väikese jalutuskäigu kaugusel“.

Valmiv kortermaja asub Männiku pargi ääres. Hoonesse on planeeritud 18 korterit, mis on kahe- ja kolmetoalised. 3-toalised korterid asetsevad läbi maja, 2-toalised aga ühele poole ning vaated avanevad kas tänava või pargi suunal. Kõigil korteritel on rõdu.

Keldrikorrusele rajatakse panipaigad, sisehoovi autode parkimiskohad. Hoov kaetakse osaliselt muruparketiga. Elamu saab kaasaegse küttesüsteemi, mis hõlmab vesipõrandakütet ja soojustagastusega ventilatsiooni. Kortermajale on väljastatud energiamärgise C klass.

Keila on nii elukeskkonnalt kui ka infrastruktuurilt väga arenenud linn. Alles paar aastat tagasi valmis uus Keila Kool, muusikakool, algkool, mitu lasteaeda ja päevahoidu, samuti ka kaasaegne tervisekeskus ujula, saunade ja treeningsaalidega. Tallinna ja Keila ümbrusega on transpordiühendus lahendatud nii rongi, bussi kui ka marsruuttaksodega.

Esimesed korterid valmivad käesoleva aasta sügiseks.

Statistika: tarbijate kindlustunne on korterite hindu kasvatanud

Tarbija kindlustunne on kasvanud, seda kinnitab ka korteritehingute kõrge arv.

Maikuine tarbijakindlus on suhteliselt kõrgel -3 punkti tasemel. See on viimase kahe aasta üks parimaid näitajaid.

Kõrget kindlustunnet näeme ka kinnisvaraturul. Korteritehingute arv on juba kuus kvartalit aastatagusega võrreldes tugevalt kasvanud. Ka majade tehingute arv on tõusnud, kuid korteritehingutest siiski aeglasemas tempos.

Kindlustunnet kinnisvaratehinguid teha on toetanud madalad intressimäärad ja fakt, et korteritehingute hinnad on juba 12 kvartalit ehk 3 aastat kasvanud.

Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut – www.ki.ee)

Tarbija kindlustunde indikaator (Eesti Konjunktuuriinstituut - www.ki.ee)

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Toompark: hinnatõus muudab arendusprojektide korterid üha väiksemaks

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜKinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark kirjutab, et kinnisvarabuumi ajal kahanes korterite ruutmeetrite hulk kõrge ehitushinna tõttu ning sama trendi võib oodata taas.

Suurtele korteritele ei hakannud ostja rahakott peale.

Peale buumijärgset hinnalangust läksid korterite pindalad taas suuremaks, sest ostujõud oli märksa kõrgem. Arvata võib, et kui ehitushinnad jätkavad kerkimist ja ühel hetkel näiteks ka eluasemelaenude intressimäär kasvama hakkab, siis hakkavad korterid taas väikemaks muutuma, kui need tänasel päeval arendatavates projektides on.

Arendusprojekti edu määrab õige asukoht, hea projekt ja korralik ehituskvaliteet õige hinna eest. Arendaja peab veel arvestama üldist turuolukorda ehk taustsüsteemi – tehingute tegemise aktiivsust, klientide eelistusi, laenude väljastamise aktiivsust, intressimäära, tarbijakindlustunnet, hinnatrende… Kõik need tegurid on dünaamilised ehk ajas muutuvad.

Nende teguritega möödapanemine on see, mis tagab ebaedu. Ebaedu on kinnisvaramaailmas alati võimalik korrigeerida hinnaga, enamasti siis hinna langetamisega. See tähendab, et mingi hinnaga on ikka arendatud korterile või majale ostja olemas. Iseasi on see, kas see hindvõimaldab arendajal kasumit teenida.

Kinnisvaraarenduse protsess kestab aastaid ja paljud tegurid, näiteks ostjate eelistused on aja jooksul muutumas. See tähendab, et arendaja astub paratamatult samme, mis müügihetkel enam kõige mõistlikumad ei ole. Oluline on, et eksimused oleksid võimalikult väiksed.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/1283934/toompark-hinnatous-muudab-arendusprojektide-korterid-uha-vaiksemaks

Riia tänava lõppu planeeritakse suuri arendusi

Volikogu otsusel algatati Riia tänava ja Ringtee äärde kolm planeeringut, mille realiseerimisel kerkiks Tartu äärelinna palju uusi mahukaid kaubandus- ja büroohooneid. Planeerimisel nõuab linn sotsiaalmajanduslike mõjude uuringu tulemustega arvestamist.

Riia tn 193 krundi omanik Incorpore Invest OÜ soovib muuta krundi maakasutuse sihtotstarvet elamumaast ärimaaks ning rajada kolme- kuni viiekorruselisi ärihooneid. 21 659 ruutmeetri suurune krunt külgneb põhjasuunas Tartu Teaduspargi maadega, kus on lubatud kuni viiekorruseline hoonestus ning krundi ida- ja lõunaküljel asuvad kuni kahekorruselised väikeelamud.

Lõunakeskus OÜ kavandab Riia tn 181, Ringtee tn 75 ja 75h kruntidel Lõunakeskuse laiendust meelelahutus-, kaubandus- ja teenindushoonetega, samuti soovib parandada parkimisvõimalusi ja juurdepääsu keskusele. Planeeringuala suurus on ligikaudu 66 700 ruutmeetrit.

AS Tartu KEK on esitanud ettepaneku politseimaja naabruses Riia tn 130, Riia tn 132 ja Riia tn 134 kruntidele kaheksa kolme- kuni kümnekorruselise ärihoone rajamiseks. Parkimiskohti on kavandatud kokku ligi 480. Planeeringuala suurus on 39 462 ruutmeetrit.

Volikogu on seisukohal, et äärelinna planeeritava äriotstarbelise hoonestuse brutopind võib oluliselt mõjutada äripindade arengut kesklinnas ja üldplaneeringuga kehtestatud linna ruumilise arengu üldpõhimõtteid ning seetõttu tuleb koostada sotsiaalmajanduslike mõjude uuring.

Avalik-õiguslike ülikoolidega koostöös tehtavas uuringus analüüsitakse detailplaneeringute realiseerimise mõjusid Tartu linna arengule ja kesklinna elujõulisusele ning uuringu tulemusel otsustatakse
planeeringualade hoonestuse suurim lubatud ehitusalune pind ja määratakse hoonete täpsem kasutusotstarve.

Uus Maa alustas Tallinna kesklinnas asuvate Mardi kortermajade müügiga

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Tallinnas Keldrimäe asumisse ehitatava Mardi tänava elamukvartali müügiga. Kolme 8-korruselisse majja tulevad 1-4-toalised avarate planeeringute ja rõdudega korterid.

„Pakume valmivaid kortereid klientidele rõõmuga, sest Mardi Majade näol on tegemist tervikliku kvartaliga, kus on mõnus elada nii peredel kui ka äriinimestel. Mõistlikud planeeringud, rõdud ja südalinna lähedus teevad nendest korteritest hea investeeringu – nii välja üürimiseks kui ka hilisemaks müümiseks,“ kommenteeris projekti müügiga tegelev maakler Liina Tettermann.

Talle sekundeerib samuti Mardi Majade müügiga tegelev maakler Annika Saarnak, kes toob esile hoonete hea asukoha. „Kõik on käe-jala juures, südalinn on kohe samas lähedal, kuid sellest hoolimata on tegu vaikse piirkonnaga. Jalutuskäigu kaugusel on kauplused, lasteaiad, koolid, kultuuriasutused ja vanalinn. Samuti ühistransport. Kuna maja all on parkla, pole vaja muretseda, kuhu oma auto panna. Ja see on kesklinnas tugev argument.“

Projekteeritavad äripindadega korterelamud asuvad Tallinnas Kesklinna linnaosas aadressil Mardi 4 ja 6. Kavandatav kvartal koosneb kolmest 8-korruselisest hooneplokist, mida ühendab madal hoonetemaht, mille keldrikorrusel asuvad parkla, panipaigad ja tehnilised ruumid ning esimesel korrusel äripinnad ja kütmata, katusealused parkimiskohad. Taastatava Vana-Keldrimäe ning Mardi tänava äärde rajatakse ka avalikuks kasutamiseks mõeldud parkimiskohad.

Hoonete teisest kuni kaheksanda korruseni paiknevad erineva suurusega 1- kuni 4-toalised korterid, mis hoonete viimastel korrustel on teistest suuremad ja erineva plaanilahendusega. Kõigil korteritel on lodžad või rõdud. Korterid vastavad energiatõhususe B-klassi nõuetele.

Kinnistutel kasvavad grupiti lehtpuud. Olemasolevast haljastusest säilitatakse võimalikult palju. Parkla katusele, hoonete sisehoovi, rajatakse murukivi ja tugevdatud murukattega kaetud platsid. Samuti korrastatakse hoonestamata alad Mardi 2 ja Võlvi 3 ning Vana-Keldrimäe tänava kagupoolne külg. Heakorrastustööde käigus rajatakse kaks lastemänguväljakut.

If Kindlustus kolib peakontori Ülemiste Citysse

AS Technopolis Ülemiste ja If P&C Insurance AS sõlmisid äsja lepingu, mille kohaselt kindlustusfirma üürib 2700 m² Ragnar Nurkse nimelisest kolmiktornist järgmiseks kümneks aastaks. If Kindlustus kolib peakontori Ülemiste Citysse jaanuaris 2014.

„Tunnustatud kindlustusfirma kolimine Ülemiste Citysse kinnitab tänaseks loodud ettevõtluskeskkonna atraktiivsust,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. „Erinevate tegevusvaldkondade tippude koondumine loob võimaluse linnakut jätkuvalt arendada ja mitmekesistada. Piltlikult öeldes on koos võimalik rohkem kasumit teenida kui laialipillutatult ja eraldi – kui kõik tugiteenused on ühes linnakus, annab see paljudele ettevõtetele märkimisväärset tõhusust juurde. If Kindlustusest saab uue ärihoone A-torni ankurrentnik, mille üle on mul erakordselt hea meel – kindlustusega on alati kindlam tunne.”

„If Kindlustus kolib Ülemiste Citysse nii Pronksi kui Laki tänaval asuva kontori ehk kogu If Kindlustuse Tallinna peakontori,” rääkis If P&C Insurance AS juhatuse liige Artur Praun. „Meie jaoks on oluline, et kõik meie Tallinna töötajad asuvad edaspidi koos ühes kontoris, mis muudab inimeste omavahelise lävimise lihtsamaks. Uus ja kena töökeskkond on samuti oluline väärtus töötajale, sest kontoris veedetakse suur osa päevast ning on tähtis, et see tekitaks hea tunde.“

„Klientidele pakume nõustamist ja kahjukäsitlust endiselt kõrgel tasemel ning usun, et töö klientide suunal muutub veelgi kvaliteetsemaks,” lisas Artur Praun. „Ülemiste City pälvis meie eelistuse tänu piirkondlikule arenguperspektiivile, lähedusele kesklinnast ja lisateenuste valikule, mis aitavad ka kulusid kokku hoida.”

If P&C Insurance ASi nõustas rendipinna valikul Colliers International.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-ile Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

If P&C Insurance AS (www.if.ee) kuulub Põhjamaade juhtivasse kahjukindlustusgruppi If P&C Insurance, mille omanik on Sampo Plc. If P&C Insurance AS on Eestis juhtiv kahjukindlustaja, kes tegutseb Lätis ja Leedus oma filiaalide kaudu. If P&C Insurance ASil on Baltikumis üle 300 000 kliendi.

Eluasemelaene võeti mais 23% rohkem kui aasta tagasi

Aktiivsus eluasemelaenuturul on sellel kevadel märgatavalt kasvanud. Mais võtsid majapidamised eluasemelaene 65 miljoni euro väärtuses ning kuu jooksul väljastatud laenude maht oli seega suurim alates 2008. aasta lõpust. Aastatagusega võrreldes oli eluasemelaenude käive ligi 23% suurem. Ehkki koos kinnisvaraturu aktiivsuse tõusuga on kasvanud ka laenunõudlus, on laenuturu roll eluasemeostu või -ehituse finantseerimisel olnud väiksem kui eelmises kasvutsüklis ja laenamine on praegu konservatiivsem. Eluasemelaenude portfelli kasv on samuti olnud väga tagasihoidlik, kuivõrd uute laenude maht ületab varasemate laenude tagasimakseid vaid vähesel määral. Eluasemelaenude portfelli aastakasv oli mai lõpus 0,1%.

Ettevõtete laenamine püsib eelmise aasta tasemel. Investeeringute tarbeks võetud pikaajaliste laenude maht oli mais mõnevõrra suurem kui aprillis, kuid lühiajalisi laene võeti pisut vähem kui aasta eest. Pikaajalistest laenudest suurem osa läks kinnisvara- ja ehitusettevõtete ning taristuprojektide rahastamiseks.

Pankade laenu- ja liisinguportfelli kogumaht vähenes ettevõtete laenumahu kahanemise tõttu mais 14,7 miljardi euroni. Aastakasv aeglustus 1,5%ni.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes 2,4%le. Laenuvõtja jaoks on intressikeskkond väga madalate baasintressimäärade tõttu jätkuvalt soodne. Viimastel aastatel on laenuintressimäära kujunemist mõjutanud eelkõige panga poolt baasintressile lisatav intressimarginaal, mis on pärast ligi aasta kestnud tõusu stabiliseerunud. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär püsis mais aprillikuu tasemel (3,2%).

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal langes mais 2,9%ni laenuportfellist. Laenukvaliteet on soodsa intressikeskkonna ja heade majandusnäitajate toel jätkuvalt paranenud. Pikaajalises võlgnevuses laene oli mai lõpus ligi 30 miljoni euro võrra vähem kui aprillis.

Hoiuste aastakasv püsis 5% tasemel. Tänavu on hoiuste kasv olnud mõnevõrra aeglasem. Viie kuu kokkuvõttes ettevõtete hoiused vähenesid. Majapidamiste hoiused suurenesid vähem kui mullu samal ajal. Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli mai lõpus 8,7 miljardit eurot.

SEB analüüs: keskmise sissetulekuga tallinlane saab osta 10 ruutmeetrit suurema korteri kui Vilniuse elanik

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes tänavu esimeses kvartalis eluaseme kättesaadavus Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas ja Riias. Vilniuses muudab kinnisvara kättesaadavamaks intressimäärade langus, Riias vähendab ostujõudu intressimäärade tõus, Tallinnas – korterite hinnatõus.

2013. aasta esimeses kvartalis võis keskmise sissetulekuga inimene osta endale Riias 47,1-ruutmeetrise korteri, mis on 1,3 ruutmeetrit vähem kui kolmandas kvartalis 2012. Vilniuses oli keskmise palga saajal võimalik osta 39,6-ruutmeetrine korter, ehk 2,7 ruutmeetrit rohkem kui pool aastat tagasi. Tallinnas küll langes eluaseme ostujõu indeks aasta esimeses kvartalis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,7 ruutmeetri võrra, kuid ostujõud on Balti riikide võrdluses ikkagi suurim – keskmise sissetulekuga tallinlane sai endale soetada 50,2-ruutmeetrise tüüpkorteri.

Keskmise palgaga Tallinna elanik saab niisiis liigseid riske ja laenukohustusi võtmata osta 10,6 ruutmeetrit suurema korteri kui Vilniuse elanik ja 3,1 ruutmeetrit suurema kui riialane.

SEB Panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et Vilniuses on avaldanud eluaseme ostujõule enim mõju eluasemelaenude keskmise intressimäära langus 0,44 protsendi võrra ja reaalpalga kasv. Riias, vastupidiselt Vilniusele takistas ostujõu kasvu keskmise intressimäära tõus 0,48 protsendi võrra, mida ei suutnud kompenseerida ei reaalpalga kasv ega madal inflatsioon. Tallinnas mõjutas ostujõudu enim korterihindade tõus, kuigi intressimäär langes 0,06 protsendi võrra ja keskmine reaalpalk kasvas.

SEB eluaseme ostujõu indeks näitab korteri ruutmeetrite arvu, mida keskmise sissetuleku juures saab laenu abil osta, võtmata samas liigseid riske (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse moodustab 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Arvestatakse nelja eluasemeturgu mõjutavat tegurit: tüüpkorterite hind, keskmine palk, tarbijahinnad ja uute eluasemelaenude keskmine intressimäär. SEB arvutab Balti riikide võrdluses eluaseme ostujõu indeksit kord poolaastas (1. ja 3. kvartalis) alates 3. kvartalist 2011.

Анализ SEB: таллинец со средним доходом может приобрести квартиру площадью на 10 квадратных метров больше, чем житель Вильнюса

Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает, что в первом квартале текущего года уровень доступности жилья повысился в Вильнюсе, но снизился в Таллинне и Риге. Недвижимость становится более доступной в Вильнюсе благодаря снижению процентных ставок, в Риге покупательная способность снижается за счет повышения процентных ставок, в Таллинне – за счет роста цен на квартиры.

В первом квартале 2013 года человек со средним уровнем доходов мог приобрести в Риге квартиру площадью 47,1 квадратных метра, что на 1,3 квадратных метра меньше, чем было в третьем квартале 2012 года. В Вильнюсе человек, получающий среднюю зарплату, мог приобрести квартиру площадью 39,6 квадратных метра, т. е. на 2,7 квадратных метра больше, чем полгода назад. Несмотря на то, что в Таллинне публикуемый SEB индекс доступности жилья в первом квартале этого года снизился по сравнению с третьим кварталом прошлого года на 0,7 квадратного метра, но здесь доступность жилья по сравнению с показателями в странах Балтии остается все-таки наиболее высокой: таллинец со средним доходом мог приобрести типовую квартиру площадью 50,2 квадратных метра.

Таким образом, таллинец со средней зарплатой может без взятия излишних рисков и кредитных обязательств купить квартиру площадью на 10,6 квадратных метра больше, чем житель Вильнюса, и на 3,1 квадратных метра больше, чем житель Риги.

Руководитель SEB Pank по развитию направления частных лиц Трийн Мессимас пояснила, что наиболее сильно на уровень доступности жилья в Вильнюсе повлияли снижение средней процентной ставки по жилищным кредитам на 0,44 процента и рост реальной заработной платы. В Риге, в отличие от Вильнюса, повышению уровня доступности жилья препятствовало повышение средней процентной ставки на 0,48 процента, и это не смогли компенсировать ни рост реальной заработной платы, ни низкий уровень инфляции. Наиболее сильное влияние на уровень доступности жилья в Таллинне оказало повышение цен на квартиры, хотя процентная ставка и снизилась на 0,06 процента, а реальная средняя заработная плата выросла.

Публикуемый SEB индекс доступности жилья показывает количество квадратных метров квартиры, которые житель со средней заработной платой может приобрести в кредит без взятия слишком высокого риска (срок кредита – 25 лет, самофинансирование – 20 процентов, платеж по кредиту составляет 30 процентов от доходов кредитополучателя). Учитываются четыре фактора, влияющих на рынок жилья: цена на типовую квартиру, средняя заработная плата, цена на потребительские товары и средняя процентная ставка по новым жилищным кредитам. SEB рассчитывает индекс доступности жилья по странам Балтии один раз в полгода (в 1-м и 3-м квартале) начиная с 3-го квартала 2011 года.

Compakt Kinnisvara ehitab Kristiinesse neli uut korterelamut

Compakt Kinnisvara allkirjastas arhitektuuribürooga architect11 lepingu nelja uue korterelamu projekteerimiseks Kristiine linnaosasse Tihase tänavale.

Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul on Tihase tänava kortermajade loomisel mõeldud eelkõige peredele, kes otsivad rahulikku, hubast, energiasäästlikku ja linnalähedast kodu.

„Tihase tänava korterid sobivad neile, kes hindavad madalat ja rohelist piirkonda, väiksemaid masse, rohkem ruumi ja õhku ning turvalist elukeskkonda, eelistades sealjuures mugavat ja kiiret ühendust linna keskusega. Siinsed tulevased elanikud on keskmisest teadlikumad ja hindavad kõrgelt energiasäästlikke lahendusi – madalaid kommunaalkulusid, funktsionaalset ja läbimõeldud ruumiprogrammi,“ rääkis Lember.

Projektiga hakkavad tööle arhitektuuribüroo architect11 arhitektid Illimar Truverk, Mattias Agabus ja Eero Endjärv, kelle loomingu hulka kuuluvad teiste seas Tallinna Ülikooli uus peahoone, Viimsi uus keskkool, TTÜ uus raamatukogu, EXPO201 Shanghai Eesti esinduspaviljon ja Promenaadi maja Admiraliteedi kvartalis.

Elamutest on nad projekteerinud Kreutzwaldi 10, samuti Tammõue majad Viimsis, Taludevahe elamurajooni Tiskres jne. „Meie meeskonnal on tavaks töötada nii, et igal objektil on oma nägu ja oma lugu. Nii ka Tihase tänava elamutel. Esmalt teeme meeskonnasisese mõttekoja ning valime parimad ideed, millega edasi liigume. Eesmärk on luua tulevastele koduostjatele parim võimalik elukeskkond,“ rääkis Truverk.

Tihase kortermajad tulevad kolme- kuni neljakordsed, suurte rõdude ja katuseterrassidega. „Tegu saab olema nelja maja ühise ansambliga. Kindlasti vaatame, et nad sobituksid kenasti juba olemasolevasse keskkonda. Kuna Tihase tänaval on palju rohelust, siis töötame selle nimel, et see säiliks ning uued pered tunneksid end seal koduselt,“ kirjeldas Truverk.

Ehitus algab plaanide kohaselt 2014. aasta suvel.

Compakt Kinnisvara on sarnastest objektidest rajanud Nõmme keskusesse korterelamuprojekti „Coffee & Cognac“, mille raames valmib kaks energiasäästlikku, kõrge ehituskvaliteediga korterelamut käesoleva aasta augustiks. „Coffee & Cognac“ elamutes on juba praeguseks müüdud enamus korteritest, mis ongi tinginud uute arendusprojektide käivitamise.

Samuti pakub ettevõte eramukrunte Peetri alevikus, mis oma kiire arengutempo ja iseseisva infrastruktuuriga on täna populaarseim linnalähedane elamupiirkond, jäädes südalinnast vaid seitsmeminutilise autosõidu kaugusele. Esile tuleb tõsta ka Tallinna Vabaduse väljaku uue etapi arendamist, mis on hetkel planeerimise ja projekteerimise staadiumis ning millest tõotab tulla Eesti üks suurim erakapitalil põhinev kinnisvaraarendusprojekt.

Compakt Kinnisvara on asutatud 2004. aastal ning tegeleb kinnisvara arendamise, vahendamise, varahalduse, haldamise, hooldamisega ning nõustamisega. Ettevõte kuulub Saaremaa juurtega kontserni “Tuule Grupp”.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.05.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine