Maa-ameti seekordne turuülevaade keskendub 2015. aasta elamumaa ostu-müügitehingutele viimase viie aasta võrdluses. Ülevaates leiavad kajastamist hoonestamata maatükid, mille sihtotstarve on 100% elamumaa. Turuülevaate aluseks olevad andmed pärinevad Maa-ameti tehingute andmebaasist, mis tugineb maa hindamise seadusele ja maakatastriseadusele. Tehingute andmeid esitavad notarid, kes on kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu õiendi. Võrreldes päringukeskkonnaga on ülevaate koostamisel analüüsitud elamumaa tehinguid põhjalikumalt, mistõttu võivad esineda erinevused päringukeskkonnas esitatud andmetega.
Elamumaa väärtust võivad mõjutada mitmed tegurid. Selles turuülevaates analüüsitakse tehingute mediaanhindu eelkõige asukoha põhiselt. Eelmises elamumaa ülevaates on põhjalikumalt käsitletud nii ehitusõiguse kui ka maatüki suuruse mõju maa väärtusele. Samuti on eelmises elamumaa turuülevaates vaadeldud maa väärtuse sõltuvust elamumaa kaugusest suuremate linnade kesklinnani ning mererannani.
Tehingute arv ja koguväärtus
Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja koguväärtus aastatel 2011-2015 (miljonid eurod).
Aastatel 2011-2015 on elamumaaga tehtud tehingute arv vaid 2012. aastal vähesel määral (3,3%) vähenenud. Alates 2013. aastast on tehingute arv kasvanud märkimisväärselt. Võrreldes 2011. aastaga on 2015. aastal tehtud elamumaaga 1,9 korda rohkem tehinguid ning tehingute arv on jõudnud aastas 2480-ni. Tehingute arvu kasvu taga on inimeste järjest suurem kindlustunne, kuivõrd keskmine palgatase on järjepidevalt tõusnud ja töötute arv vähenenud.
Tehingute koguväärtus on vaadeldava ajaperioodi jooksul pidevalt suurenenud. Üheks koguväärtuse suurenemise põhjuseks on kasvanud tehingute arv. Samas on viimasel kolmel aastal suurenenud ka keskmine tehingusumma. Seega on tehingute koguväärtus kasvanud veel kiiremas tempos kui tehingute arv. Võrreldes 2011. aastaga on 2015. aastal tehingute koguväärtus olnud 2,4 korda kõrgem, ulatudes 89 miljoni euroni.
Tehingute arvu ja koguväärtuse jaotumine piirkonniti
Vaatlemaks, kuidas on maakondade lõikes jaotunud tehingud ja koguväärtus 2015. aastal, on koostatud joonised 2 ja 3.
Joonis 2. Hoonestamata elamumaa tehingute arv maakondades aastatel 2011-2015 (%).
Ajavahemikul 2011-2015 on viies maakonnas toimunud enam kui 5% tehingutest. Kõige rohkem tehinguid elamumaaga on toimunud Harju maakonnas, kus 2015. aastal on tehtud 1149 tehingut, mis moodustab 46,3% kõikidest Eestis toimunud tehingutest. Tartu maakonnas on 2015. aastal toimunud 412 (16,6%) ja Pärnu maakonnas 286 (11,5%) tehingut. Vaadeldava ajaperioodi viimasel aastal on väiksem tehingute arv olnud Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see on jäänud vahemikku 18-20.
Joonis 3. Hoonestamata elamumaa tehingute koguväärtus maakondades aastatel 2011-2015 (%).
Tehingute koguväärtus on maakondade lõikes jaotunud ebaühtlasemalt kui tehingute arv. 80% 2015. aastal Eestis tehtud elamumaa tehingute koguväärtusest moodustavad Harju maakonna tehingud, ulatudes 71 miljoni euroni. Lisaks suuremale tehingute arvule on ka keskmine tehinguväärtus Harju maakonnas oluliselt suurem kui mujal maakondades.
Tartu maakonna tehingute koguväärtus on 2015. aastal olnud 8 miljonit eurot ja Pärnu maakonna tehingute koguväärtus 4 miljonit eurot. Ülejäänud maakondade tehingute koguväärtus on jäänud alla miljoni euro. Seejuures oli madalam tehingute koguväärtus 2015. aastal Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas, kus ka tehingute arv oli väiksemapoolsem.
Võrdlemaks maakondade tehingute arvu ja koguväärtuse muutust viimase aasta jooksul, on koostatud tabel 1.
Tabel 1. Maakondade hoonestamata elamumaa tehingute arv, koguväärtus (tuhandetes eurodes) ning muutus (%) aastatel 2014 ja 2015.
| Maakond |
Tehingute arv 2014 |
Tehingute arv 2015 |
Tehingute arvu muutus |
Tehingute koguväärtus 2014 |
Tehingute koguväärtus 2015 |
Tehingute koguväärtuse muutus |
|
|
|
% |
Tuhanded eurod |
Tuhanded eurod |
% |
| Harju |
892 |
1 149 |
28,8 |
53 435 |
70 905 |
32,7 |
| Hiiu |
30 |
33 |
10,0 |
381 |
545 |
43,0 |
| Ida-Viru |
283 |
108 |
-61,8 |
1 794 |
768 |
-57,2 |
| Jõgeva |
47 |
18 |
-61,7 |
132 |
139 |
5,8 |
| Järva |
25 |
22 |
-12,0 |
106 |
125 |
17,1 |
| Lääne |
75 |
64 |
-14,7 |
803 |
580 |
-27,7 |
| Lääne-Viru |
70 |
87 |
24,3 |
307 |
821 |
167,4 |
| Põlva |
31 |
20 |
-35,5 |
170 |
162 |
-4,5 |
| Pärnu |
205 |
286 |
39,5 |
2 072 |
4 486 |
116,5 |
| Rapla |
47 |
55 |
17,0 |
380 |
524 |
38,0 |
| Saare |
89 |
127 |
42,7 |
829 |
967 |
16,6 |
| Tartu |
346 |
412 |
19,1 |
8 558 |
8 053 |
-5,9 |
| Valga |
33 |
19 |
-42,4 |
453 |
136 |
-70,0 |
| Viljandi |
37 |
45 |
21,6 |
176 |
260 |
47,7 |
| Võru |
36 |
35 |
-2,8 |
171 |
162 |
-4,9 |
Tehingute arv on suurenenud kaheksas ja vähenenud seitsmes maakonnas. Maakondades, kus elamumaaga tehakse rohkem tehinguid (Harju, Tartu, Pärnu), on märgata ka selget tehingute arvu kasvu.
Nii mõnegi maakonna tehingute arvu muutus on olnud üsna suur, kuid see ei näita püsivat piirkonna tehingute arvu muutust. Tehingute arv paljudes maakondades on suhteliselt madal ning juba üks tehing võib mõjutada oluliselt tulemust, mistõttu peab väärtuste tõlgendamisel olema ettevaatlik. Lisaks on mitme maakonna (Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Valga) tehingute arvu vähenemine 2015. aastal suur seetõttu, et 2014. aastal on võrreldes lähiaastatega olnud järsk tehingute arvu kasv.
Tehingute koguväärtus on suurenenud üheksas maakonnas. Koguväärtuse suurenemine on tingitud tehingute arvu suurenemisest ning kõrgematest hindadest.
Tehingute mediaanhind
Hoonestamata elamumaa hinnastatistika analüüsimisel kajastatakse ostu-müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud need, mis ei vasta vabaturu tingimustele. Elamumaa ruutmeetri mediaanhinna muutust ajas on kajastatud joonisel 4.
Joonis 4. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/m2).
Elamumaa tehingute arv on viimasel aastal kasvanud, kuid ruutmeetri mediaanhind on alates 2013. aastast püsinud samal tasemel – 8,8 eurot. Eesti hoonestamata elamumaa tehingutest ligikaudu pooled toimuvad Harju maakonnas ning siin liigub ligikaudu 80% rahast. Seetõttu on Harju maakonna tehingute mõju kogu Eestile märgatav. Suuresti just Harju maakonna hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhinna vähenemise tõttu on Eesti keskmine väärtus püsinud samal tasemel.
Erinevate maakondade elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind 2015. aastal on toodud joonisel 5.
Joonis 5. Hoonestamata elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind maakondades aastal 2015 (€/m2).
Kõige enam tehinguid ning samas kõige kallimate hindadega on tehtud hoonestamata elamumaaga 2015. aastal jätkuvalt Harju maakonnas. Harju maakonna tehingute ruutmeetri mediaanhind on olnud 19,3 eurot, mis on ligikaudu 2 korda kõrgem kui järgneval maakonnal. Elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 9,8 eurot Tartu ning 6,8 eurot Pärnu ja Rapla maakonnas. Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv aasta jooksul on olnud väiksemapoolsem.
Tehingute mediaanhind Harju maakonnas ja Tallinnas
Harju maakonnas ja Tallinnas on hoonestamata elamumaaga tehtud piisaval hulgal tehinguid, et neid saaks põhjalikumalt käsitleda. Joonisel 6 on toodud tehingute jaotumine erinevate Harju maakonna omavalitsuste lõikes ning joonisel 7 Tallinna linnaosade lõikes.
Joonis 6. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Harju maakonnas aastatel 2011-2015 (%).
Vaadeldud aastatel on Harju maakonna suurim tehingute osakaal olnud Tallinnas. Tallinnas on viimastel aastatel tehtud elamumaaga endiselt samas suurusjärgus tehinguid, kuid paljudes teistes Harju maakonna omavalitsustes on tehingute arv kasvanud ning seetõttu osakaalud muutunud. Enim tehinguid (114) tehti 2015. aastal tehtud Tallinnas ja see moodustas 15,4% kogu maakonna tehingutest. 13,1% tehingutest tehti Rae, 11,6% Harku ja 9,7% Viimsi vallas.
Harju maakonna 15 omavalitsuses on 2015. aastal olnud kõrgeim tehingute arv alates 2008. aastast. Seejuures tehti 2015. aastal kolmes omavalitsuses (Paldiski linn, Padise ja Vasalemma vald) kõige rohkem tehinguid alates 1996. aastast, kui Maa-amet hakkas koguma tehingute andmeid. Tehingute osakaalu muutus viitab inimeste soovile luua kodu pigem rahulikumasse linnalähedasse keskkonda. Vähem tehinguid on tehtud Loksa linnas, Nissi ja Aegviidu vallas.
Joonis 7. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Tallinnas aastatel 2011-2015 (%).
Tallinnas on elamumaa tehingud jaotunud põhiliselt nelja linnaosa vahel ja suuremaid muutusi ei ole lähiaastatel toimunud. Kõige rohkem tehinguid (35,1%) tehti 2015. aastal Haabersti linnaosas. Tehingute arvu poolest järgnevad Pirita (24,6%), Nõmme (15,8%) ja Kristiine linnaosa (7,0%).
Hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhinna muutust Harju maakonnas on vaadeldud joonisel 8. Käsitlemist on leidnud vaid need omavalitsused, kus aastatel 2011-2015 on tehtud vähemalt 5% maakonna tehingutest.
Joonis 8. Harju maakonna omavalitsuste hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011-2015 (€/m2).
Tehingute arv Tallinnas on viimastel aastatel püsinud samal tasemel, kuid hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on jõudsalt kasvanud. Viimase aastaga on Tallinna elamumaa ruutmeetri mediaanhind kasvanud 8,5% ja jõudnud 2015. aastal tasemeni 92,1 eurot.
Ka Viimsi vallas on tehingute arv püsinud kahel viimasel aastal samal tasemel ning hind kasvanud. Olles 2015. aastal Harju maakonnas hinnatasemelt teine omavalitsus, jäädakse Tallinna hinnatasemele üle 2 korra alla. Viimsi valla elamumaa ruutmeetri mediaanhind oli 2015. aastal 43,6 eurot. Ülejäänud joonisel toodud omavalitsustes on ruutmeetri mediaanhinnad jäänud vahemikku 10,6-23,4 €/m2. Seejuures viimasel aastal on kasvanud vaid Rae ja Saue valla tehingute ruutmeetri mediaanhind.
Tallinna hoonestamata elamumaa tehingud on jaotunud põhiliselt nelja erineva linnaosa vahel ning sellest tulenevalt erinevad ka hinnatasemed. Tehingute poolest aktiivsemate linnaosade elamumaa ruutmeetri mediaanhinna muutust on vaadeldud joonisel 9.
Joonis 9. Tallinna linnaosade hoonestamata elamumaa tehingute ruutmeetri mediaanhind aastatel 2011 – 2015 (€/m2).
Alates 2013. aastast oli kõrgeim elamumaa ruutmeetri mediaanhind Kristiine linnaosas, kus see 2015. aastal jõudis tasemeni 156,4 eurot. Kristiine linnaosa kõrgem hinnatase tuleneb Kesklinna lähedusest ja tehingute vähesusest. Hinnatasemelt järgneb Pirita linnaosa, kus elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud 113 eurot. Haabersti ja Nõmme linnaosa elamumaa ruutmeetri mediaanhind on olnud samal tasemel – vastavalt 80,5 ja 79,4 eurot.
Tehingute mediaanhind Tartu maakonnas
Tartu maakonna omavalitsuste hoonestamata elamumaa tehingute jaotus on toodud joonisel 10 ja tehingute ruutmeetri mediaanhinna muutus joonisel 11. Joonistel on kajastatud omavalitsused, kus aastatel 2011-2015 on tehtud vähemalt 5% maakonna tehingutest.
Joonis 10. Hoonestamata elamumaa tehingute arv Tartu maakonnas aastatel 2011 – 2015 (%).
Tartu maakonnas on aastatel 2011-2015 kõige rohkem tehinguid tehtud Ülenurme vallas. Kuigi kahel viimasel aastal on tehingute osakaal langenud, siis 2015. aastal tehti Ülenurme vallas 31,4% Tartu maakonna elamumaa tehingutest.
Viimasel aastal tehti 17,4% tehingutest Tartu vallas ja 11,4% Haaslava vallas ning Tartu linnas. Seejuures on Haaslava valla tehingute arv võrreldes 2014. aastaga kasvanud 2015. aastal 2,4 korda ning olnud kõrgeim alates 1996. aastast ehk ajast, kui Maa-amet hakkas andmeid koguma. Samas on loogiline, et viimaste aastate eelistatumate Ülenurme ja Luunja valla vahel paiknev Haaslava vald on kerkinud nende kõrvale.
Tartu linnas on põhiliselt elamumaa tehingud koondunud Ihaste ja Ülejõe linnaossa.
Nagu Tallinna elamumaa ruutmeetri mediaanhind on kõrgem võrreldes teiste Harju maakonna omavalitsustega, nii on ka Tartu linna elamumaa ruutmeetri mediaanhind kõrgem võrreldes teiste Tartu maakonna omavalitsustega. 2015. aastal oli Tartu linna elamumaa ruutmeetri mediaanhind 45,2 eurot. Tartu linnas saab välja tuua vaid kahe linnaosa ruutmeetri mediaanhinna. Ülejõe linnaosas oli ruutmeetri mediaanhind 34,2 eurot ja Ihaste linnaosas 34,0 eurot. Maakonna omavalitsustest on kõrgem ruutmeetri mediaanhind olnud veel Ülenurme (13,2 €/m2) ja Luunja (11,7 €/m2) vallas.
Aktiivsemad elamumaa tehingutega asulad
Asulate kohta, kus aastatel 2014 ja 2015 on toimunud vähemalt 5 tehingut, on koostatud tabel 2. Tabelis on näidatud 2014. ja 2015. aasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind, mediaanhinna aastane muutus ning hoonestamata elamumaa ruutmeetrite arv, mida saab vastavas piirkonnas osta 2015. aasta Eesti keskmise kuu brutopalga eest.
Kuu keskmise brutopalga aluseks on võetud Statistikaameti avaldatud väärtus, milleks on 1065 eurot.
Tabel 2. Asulate 2014. ja 2015. aasta tehingute arv, ruutmeetri mediaanhind (€/m2), mediaanhinna muutus (%) ning Eesti keskmise kuu brutopalga eest saadav hoonestamata elamumaa pind (m2).
| Omavalitsus |
Tehingute arv 2014 |
Tehingute arv 2015 |
Mediaanhind 2014 |
Mediaanhind 2015 |
Mediaanhinna muutus |
Keskmise kuu brutopalga eest saadav pind |
|
|
|
€/m2 |
€/m2 |
% |
m2 |
| Harju maakond |
|
|
|
|
|
|
| Harku vald, Muraste küla |
8 |
16 |
16,0 |
21,1 |
31,9 |
50,5 |
| Harku vald, Tabasalu alevik |
21 |
14 |
34,7 |
21,6 |
-37,7 |
49,2 |
| Harku vald, Tiskre küla |
13 |
7 |
25,4 |
25,8 |
1,7 |
41,2 |
| Harku vald, Vahi küla |
5 |
7 |
16,0 |
16,2 |
1,4 |
65,6 |
| Jõelähtme vald, Neeme küla |
9 |
10 |
11,3 |
8,1 |
-27,7 |
130,8 |
| Haabneeme alevik, Viimsi vald |
20 |
27 |
29,7 |
57,3 |
93,2 |
18,6 |
| Keila linn |
9 |
8 |
31,5 |
30,6 |
-2,8 |
34,8 |
| Keila vald, Kloogaranna küla |
5 |
9 |
12,7 |
9,8 |
-23,0 |
109,2 |
| Keila vald, Laulasmaa küla |
7 |
8 |
14,6 |
13,1 |
-10,2 |
81,5 |
| Kiili vald, Kiili alev |
6 |
11 |
13,7 |
11,0 |
-20,3 |
97,3 |
| Kiili vald, Vaela küla |
5 |
9 |
17,2 |
21,6 |
25,2 |
49,4 |
| Kuusalu vald, Salmistu küla |
5 |
6 |
5,0 |
11,0 |
121,9 |
97,0 |
| Maardu linn |
15 |
17 |
34,7 |
24,1 |
-30,5 |
44,1 |
| Paldiski linn |
6 |
9 |
2,9 |
4,2 |
47,6 |
251,8 |
| Rae vald, Järveküla |
21 |
19 |
34,1 |
52,0 |
52,6 |
20,5 |
| Rae vald, Karla küla |
5 |
9 |
21,0 |
36,2 |
72,3 |
29,5 |
| Rae vald, Kopli küla |
8 |
5 |
14,0 |
21,2 |
51,6 |
50,2 |
| Rae vald, Patika küla |
10 |
8 |
10,8 |
8,4 |
-22,3 |
126,6 |
| Rae vald, Peetri alevik |
6 |
10 |
50,5 |
56,7 |
12,2 |
18,8 |
| Rae vald, Rae küla |
9 |
12 |
24,0 |
23,4 |
-2,4 |
45,5 |
| Saku vald, Juuliku küla |
8 |
13 |
17,0 |
20,3 |
19,5 |
52,4 |
| Saku vald, Metsanurme küla |
9 |
13 |
16,2 |
17,9 |
10,6 |
59,4 |
| Saue vald, Alliku küla |
8 |
18 |
14,0 |
12,5 |
-11,0 |
85,4 |
| Tallinn |
119 |
114 |
84,9 |
92,1 |
8,5 |
11,6 |
| sh Haabersti |
43 |
40 |
80,2 |
80,5 |
0,4 |
13,2 |
| sh Kesklinn |
8 |
9 |
299,0 |
505,5 |
69,1 |
2,1 |
| sh Kristiine |
10 |
8 |
95,0 |
156,4 |
64,6 |
6,8 |
| sh Nõmme |
14 |
18 |
87,0 |
79,4 |
-8,8 |
13,4 |
| sh Pirita |
34 |
28 |
83,6 |
113,0 |
35,1 |
9,4 |
| sh Põhja-Tallinn |
6 |
7 |
166,9 |
273,7 |
64,0 |
3,9 |
| Vasalemma vald, Veskiküla |
5 |
5 |
2,1 |
2,1 |
-0,5 |
509,6 |
| Viimsi vald, Pringi küla |
5 |
8 |
32,6 |
30,8 |
-5,4 |
34,5 |
| Viimsi vald, Randvere küla |
8 |
12 |
29,6 |
41,2 |
39,2 |
25,8 |
| Ida-Viru maakond |
|
|
|
|
|
|
| Iisaku vald, Kuru küla |
5 |
6 |
7,8 |
6,1 |
-22,2 |
175,7 |
| Narva linn |
21 |
28 |
1,3 |
2,0 |
63,2 |
522,1 |
| Lääne-Viru maakond |
|
|
|
|
|
|
| Sõmeru vald, Ussimäe küla |
8 |
10 |
2,7 |
2,2 |
-19,0 |
494,2 |
| Pärnu maakond |
|
|
|
|
|
|
| Audru vald, Papsaare küla |
9 |
34 |
9,9 |
6,5 |
-34,3 |
163,5 |
| Paikuse vald, Paikuse alev |
8 |
21 |
6,5 |
6,5 |
-1,4 |
165,1 |
| Pärnu linn |
26 |
30 |
16,8 |
28,2 |
68,0 |
37,7 |
| sh Rääma |
5 |
8 |
21,2 |
19,0 |
-10,1 |
56,0 |
| Sauga vald, Eametsa küla |
17 |
11 |
4,3 |
3,9 |
-8,0 |
272,4 |
| Sauga vald, Tammiste küla |
16 |
19 |
9,2 |
13,7 |
49,2 |
77,9 |
| Sindi linn |
6 |
6 |
2,8 |
4,3 |
53,7 |
247,1 |
| Rapla maakond |
|
|
|
|
|
|
| Kohila vald, Aespa alevik |
6 |
13 |
6,1 |
7,0 |
13,4 |
152,8 |
| Rapla vald, Sulupere küla |
5 |
7 |
7,1 |
7,7 |
8,2 |
138,9 |
| Saare maakond |
|
|
|
|
|
|
| Kuressaare linn |
10 |
7 |
18,9 |
13,4 |
-29,3 |
79,7 |
| Tartu maakond |
|
|
|
|
|
|
| Haaslava vald, Haaslava küla |
9 |
23 |
6,9 |
10,8 |
57,7 |
98,4 |
| Luunja vald, Veibri küla |
13 |
12 |
23,8 |
16,1 |
-32,5 |
66,3 |
| Tartu linn |
33 |
31 |
35,9 |
45,2 |
26,0 |
23,6 |
| sh Ihaste |
10 |
10 |
28,8 |
34,0 |
18,3 |
31,3 |
| Tartu vald, Tila küla |
8 |
12 |
8,8 |
7,6 |
-14,2 |
140,7 |
| Tartu vald, Vahi alevik |
13 |
19 |
16,7 |
8,9 |
-46,6 |
119,8 |
| Ülenurme vald, Külitse alevik |
5 |
7 |
8,1 |
9,5 |
17,5 |
112,6 |
| Ülenurme vald, Räni alevik |
10 |
8 |
13,2 |
13,5 |
2,3 |
78,9 |
| Ülenurme vald, Soinaste küla |
22 |
22 |
6,9 |
9,9 |
43,8 |
107,9 |
| Ülenurme vald, Õssu küla |
18 |
14 |
17,0 |
19,4 |
14,0 |
54,9 |
| Ülenurme vald, Ülenurme alevik |
16 |
13 |
19,6 |
19,2 |
-2,3 |
55,6 |
| Võru maakond |
|
|
|
|
|
|
| Võru linn |
9 |
5 |
4,1 |
3,2 |
-21,4 |
332,8 |
Nii 2014. kui ka 2015. aastal tehti vähemalt 5 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingut 50 asulas. Aktiivsemate asulate hulgas on 30 küla, 10 linna, 8 alevikku ja 2 alevit. Kõige enam asulaid (27) on Harju maakonnast. Lisaks on tabelis toodud 10 asulat Tartu, 6 Pärnu, 2 Ida-Viru ja Rapla ning 1 Lääne-Viru, Saare ja Võru maakonnast.
Enim tehinguid elamumaaga tehti suuremates linnades – Tallinnas 114, Tartus 31, Pärnus 30, Narvas 28. Lisaks on rohkem tehinguid (34) tehtud ka Pärnu maakonnas Papsaare külas. Seejuures on Papsaare küla tehingute arv suurenenud aastaga 3,8 korda. Linnadest on suurim tehingute arvu kasv (1,5 korda) toimunud Paldiskis. Tehingute arv vähenes 15 asulas. Kõige rohkem on tehingute arv vähenenud Harju maakonnas Tiskre külas (1,9 korda) ja Võru linnas (1,8 korda). Kuna tehinguid on mõnes asulas sõlmitud vähe, peab arvestama, et andmed ei ole üheselt võrreldavad.
Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind on 2015. aastal olnud kõrgem Tallinnas ning Harju maakonnas paiknevates Haabneeme ja Peetri alevikus ning Järvekülas. Kõige väiksemad ruutmeetri mediaanhinnad (alla 3 €/m2) on olnud Narva linnas, Harju maakonnas Veskikülas ja Lääne-Viru maakonnas Ussimäe külas. Seejuures on Narva linna tehingutest suurem osa toimunud suvilakooperatiivides.
Ruutmeetri mediaanhind on kasvanud kõige rohkem Harju maakonnas Salmistu ja Karla külas ning Haabneeme alevikus, kus aastane muutus oli enam kui 70%. Üle 30% on ruutmeetri mediaanhind vähenenud Tartu maakonnas Vahi alevikus ja Veibri külas, Pärnu maakonnas Papsaare külas ning Harju maakonnas Tabasalu alevikus ja Maardu linnas. Tehingute vähesuse tõttu ei tohiks aga nimetatud asulate mediaanhinna muutust üldistada.
Eesti keskmise brutopalga eest saab rohkem elamumaad osta odavamate ruutmeetri mediaanhindadega asulates ja vähem kallimate ruutmeetri mediaanhindadega asulates. Narva linnas ja Veskikülas oleks saanud 2015. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta üle 500 m2 hoonestamata elamumaad. Tallinnas seevastu oleks olnud Eesti keskmise brutopalga eest võimalik osta vaid 11,6 m2 hoonestamata elamumaad.
Kui vaadelda eraldi Tallinna linnaosasid, siis enim oleks saanud elamumaad soetada Nõmmele (13,4 m2) ja vähim Kesklinna (2,1 m2).
Tehingute mediaanhinna võrdlus maa korralise hindamise tulemustega
Eelmine maa korraline hindamine toimus Eestis 2001. aastal ning selle aluseks olid elamumaa tehinguhinnad aastatel 1997-2001.
Vähemalt 10 hoonestamata elamumaa tehingut on aastatel 2013-2015 tehtud 71 omavalitsuses, mis on koondatud tabelisse 3.
Tabel 3. Elamumaa tehingute arv ja ruutmeetri mediaanhind aastatel 2013-2015, viimasel maa korralisel hindamisel leitud hinnatsoonide mediaanväärtus ning muutus kordades.
| Maakond |
Omavalitsus |
Tehingute arv |
Tehingute mediaanhind |
Hinnatsoonide mediaanväärtus |
Muutus kordades |
|
|
|
€/m2 |
€/m2 |
|
| Harju |
Anija vald |
16 |
2,2 |
0,6 |
3,5 |
| Harju |
Harku vald |
204 |
16,7 |
4,5 |
3,7 |
| Harju |
Jõelähtme vald |
114 |
10,7 |
2,9 |
3,7 |
| Harju |
Keila linn |
22 |
30,6 |
2,6 |
12,0 |
| Harju |
Keila vald |
62 |
12,0 |
0,9 |
13,5 |
| Harju |
Kernu vald |
26 |
2,8 |
0,9 |
3,1 |
| Harju |
Kiili vald |
78 |
14,9 |
2,9 |
5,2 |
| Harju |
Kose vald |
33 |
3,3 |
1,0 |
3,5 |
| Harju |
Kuusalu vald |
68 |
5,0 |
1,6 |
3,1 |
| Harju |
Maardu linn |
38 |
27,6 |
5,1 |
5,4 |
| Harju |
Padise vald |
29 |
2,8 |
0,6 |
4,9 |
| Harju |
Paldiski linn |
18 |
3,8 |
1,9 |
2,0 |
| Harju |
Raasiku vald |
48 |
6,6 |
1,5 |
4,5 |
| Harju |
Rae vald |
242 |
21,3 |
2,2 |
9,5 |
| Harju |
Saku vald |
98 |
18,0 |
3,5 |
5,1 |
| Harju |
Saue linn |
15 |
34,6 |
5,4 |
6,4 |
| Harju |
Saue vald |
122 |
19,0 |
6,1 |
3,1 |
| Harju |
Tallinn |
344 |
84,9 |
21,1 |
4,0 |
| Harju |
Vasalemma vald |
22 |
2,1 |
0,8 |
2,5 |
| Harju |
Viimsi vald |
193 |
35,7 |
9,6 |
3,7 |
| Hiiu |
Hiiu vald |
36 |
2,5 |
0,8 |
3,2 |
| Hiiu |
Pühalepa vald |
13 |
1,0 |
0,4 |
2,6 |
| Ida-Viru |
Alajõe vald |
33 |
3,5 |
0,5 |
6,8 |
| Ida-Viru |
Iisaku vald |
21 |
6,8 |
0,5 |
13,4 |
| Ida-Viru |
Jõhvi vald |
31 |
2,2 |
1,3 |
1,7 |
| Ida-Viru |
Lüganuse vald |
12 |
0,8 |
0,5 |
1,5 |
| Ida-Viru |
Narva linn |
62 |
2,1 |
1,3 |
1,6 |
| Ida-Viru |
Narva-Jõesuu linn |
10 |
40,6 |
1,6 |
25,4 |
| Ida-Viru |
Toila vald |
19 |
7,9 |
0,8 |
10,2 |
| Ida-Viru |
Vaivara vald |
10 |
3,3 |
0,5 |
6,4 |
| Jõgeva |
Mustvee linn |
10 |
2,8 |
0,6 |
4,8 |
| Järva |
Türi vald |
13 |
2,3 |
0,6 |
3,6 |
| Lääne |
Haapsalu linn |
11 |
26,3 |
5,1 |
5,1 |
| Lääne |
Lääne-Nigula vald |
10 |
0,7 |
0,5 |
1,5 |
| Lääne |
Noarootsi vald |
26 |
1,9 |
0,5 |
4,1 |
| Lääne |
Ridala vald |
50 |
1,2 |
0,6 |
1,9 |
| Lääne |
Vormsi vald |
15 |
1,3 |
0,4 |
3,5 |
| Lääne-Viru |
Kadrina vald |
14 |
1,5 |
0,6 |
2,3 |
| Lääne-Viru |
Rakvere linn |
13 |
6,3 |
2,6 |
2,4 |
| Lääne-Viru |
Sõmeru vald |
34 |
2,4 |
1,0 |
2,5 |
| Lääne-Viru |
Vihula vald |
14 |
6,1 |
2,1 |
3,0 |
| Lääne-Viru |
Vinni vald |
13 |
3,3 |
0,6 |
5,1 |
| Põlva |
Põlva vald |
11 |
0,9 |
1,1 |
0,8 |
| Põlva |
Räpina vald |
15 |
1,4 |
0,5 |
2,9 |
| Pärnu |
Audru vald |
63 |
6,3 |
0,6 |
10,9 |
| Pärnu |
Häädemeeste vald |
10 |
2,3 |
0,4 |
5,1 |
| Pärnu |
Paikuse vald |
43 |
6,5 |
1,0 |
6,5 |
| Pärnu |
Pärnu linn |
64 |
23,1 |
8,3 |
2,8 |
| Pärnu |
Sauga vald |
90 |
4,7 |
0,8 |
5,6 |
| Pärnu |
Sindi linn |
15 |
3,7 |
1,2 |
3,2 |
| Pärnu |
Tahkuranna vald |
35 |
5,1 |
0,8 |
6,4 |
| Rapla |
Kohila vald |
54 |
6,7 |
0,9 |
7,2 |
| Rapla |
Rapla vald |
34 |
4,1 |
0,9 |
4,6 |
| Saare |
Kuressaare linn |
22 |
12,6 |
5,4 |
2,3 |
| Saare |
Lääne-Saare vald |
58 |
2,0 |
0,6 |
3,5 |
| Saare |
Salme vald |
10 |
0,9 |
0,6 |
1,6 |
| Tartu |
Elva linn |
10 |
8,3 |
1,2 |
7,2 |
| Tartu |
Haaslava vald |
52 |
6,8 |
0,6 |
10,6 |
| Tartu |
Kambja vald |
10 |
0,8 |
0,6 |
1,2 |
| Tartu |
Luunja vald |
70 |
10,6 |
0,8 |
12,8 |
| Tartu |
Nõo vald |
26 |
3,7 |
0,6 |
5,7 |
| Tartu |
Rannu vald |
10 |
4,5 |
0,6 |
7,0 |
| Tartu |
Rõngu vald |
18 |
1,7 |
0,7 |
2,4 |
| Tartu |
Tartu linn |
88 |
42,6 |
4,0 |
10,7 |
| Tartu |
Tartu vald |
112 |
7,3 |
0,8 |
8,8 |
| Tartu |
Tähtvere vald |
25 |
2,9 |
0,9 |
3,2 |
| Tartu |
Ülenurme vald |
266 |
13,2 |
1,0 |
13,3 |
| Valga |
Otepää vald |
17 |
5,6 |
0,8 |
7,3 |
| Viljandi |
Viljandi vald |
29 |
1,2 |
0,5 |
2,3 |
| Võru |
Võru linn |
17 |
3,2 |
1,2 |
2,8 |
| Võru |
Võru vald |
37 |
1,7 |
0,6 |
2,7 |
Enamuses omavalitsustes on viimaste aastate tehingute ruutmeetri mediaanhind olnud kõrgem kui kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtus. Rohkem kui 10 korda ületab tehingute mediaanhind maa korralisel hindamisel kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtust 10 omavalitsuses. Kõige suurem erinevus on olnud Narva-Jõesuus, kus muutus on suurem kui 25 korda. Seejuures on suurimate muutustega omavalitsustes kehtestatud hinnatsoonide mediaanhind olnud madalamapoolsem.
Kahes kolmandikus omavalitsutes on tehingute ruutmeetri mediaanhind ületanud kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtust kuni 6 korda. Mõnes omavalitsustes on tehingute ruutmeetri mediaanhind viimastel aastatel olnud aga väiksem kehtestatud hinnatsoonide mediaanhinnast. Kuna tehingute arv omavalitsustes on erinevas suurusjärgus, siis ei tohiks tulemusi üldistada.
Kokkuvõte
Hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv on 2015. aastal kasvanud ja sellest tulenevalt on kasvanud ka tehingute koguväärtus. Tehingute ruutmeetri mediaanhind on aastaga langenud 1,5% ja olnud Eestis keskmiselt 8,8 eurot. Seejuures kõrgeim ruutmeetri mediaanhind on olnud Harju maakonnas (19,3 eurot), kus on tehtud ka kõige rohkem tehinguid kõige suurema koguväärtusega. Madalam ruutmeetri mediaanhind (alla 1 euro) on olnud Järva, Jõgeva ja Valga maakonnas, kus ka tehingute arv aastas on olnud väiksemapoolsem.
Asulates, kus on toimunud vähemalt 5 ostu-müügitehingut, saab Eesti keskmise brutopalga eest osta hoonestamata elamumaad 11,6-522,1 m2. Enamuses omavalitsustes on viimaste aastate tehingute ruutmeetri mediaanhind olnud kuni 6 korda kõrgem kui kehtestatud hinnatsoonide mediaanväärtus.
AS-i LHV Group tütarettevõte AS LHV Pank toob alates tänasest turule erakliendile mõeldud kodulaenu.
Täna peeti Tallinnas ministeeriumide ühishoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid hoone katuselt alla Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar, OÜ Fund Ehitus tegevdirektor Eiki Rump ja Rahandusministeeriumi haldusosakonna juhataja Merilin-Siret Sahku.
Eesti
Tallinna korterituru tehingute arv on kõrge ja hinnad kasvavad. Majanduslikud tegurid soosivad kinnisvaratehingute tegemist ja see hoiab korterite hinnad stabiilses tõusutrendis, analüüsib pealinna elamispindade sektoris toimuvat 
Рынок заморожен, несмотря на то, что цены растут, а количество сделок увеличивается.
18/10/2016 algab Kinnisvarakoolis “
При поиске квартиры, подходящей для сдачи в аренду, следует исходить из простого принципа: нужно найти такую жилую площадь, на которую существует самый высокий спрос. Иначе ваш бизнес-план не будет приносить доход.
Maa-ameti andmetel on aastatel 2011-2015 hoonestamata elamumaaga tehtud tehingute arv kasvanud ligi kaks korda ja koguväärtus 2,4 korda. Narva linnas ja Veskikülas oleks saanud 2015. aastal Eesti keskmise kuu brutopalga eest osta üle 500 ruutmeetri hoonestamata elamumaad, Tallinna kesklinnas seevastu vaid 2,1 ruutmeetrit.
Endover Kinnisvara alustab ehitustöid Lasnamäel Mustakivi tee 25 asuvas 12-korruselises VEGA majas. Ligi 300 korteri ja 15 000 m² elupinna lisandumisega piirkonda on tegemist teadaolevalt Eesti suurima kortermaja arendusega. Lisaks korteritele ehitatakse hoones välja ühiskasutuseks mõeldud katuseterrassid, peoruumid, saun, jõutreeningu ala, pesumasinaruum, laste mängutuba jpm.
Kui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel. Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes andsid liiga kergekäeliselt laenu. Tavakodanikke, kes kasutasid nii ühte kui teist toodet, peeti pigem ohvriteks, kes langesid erinevate meelituste lõksu.
Hiljuti noteeritud ärikinnisvarafondi Baltic Horizoni Fond fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele jooksvast 2016 a. ärikasumist väljamakse ligikaudu 2% ulatuses. Rahalises väärtuses võrdub see ligikaudu 1,1 miljoni euroga mis ühe osaku kohta on 0,026 eurot.
