Uue Tallinna vangla ehitushanke võitis konsortsium OÜ Fund Ehitus ja AS TREF Nord

Fund EhitusRiigi Kinnisvara AS (RKAS) tunnistas uue Tallinna vangla ehitamiseks korraldatud riigihanke võitjaks konsortsiumi OÜ Fund Ehitus ja AS TREF Nord, kellega on kavas sõlmida ehitusleping lähiajal. Ehitustööde maksumus on 73,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Kaasaegne vanglakompleks valmib 2018. aasta lõpus.

Uus Tallinna vangla ehitatakse Rae valda Soodevahe külla. Vanglakompleksi rajamisel pööratakse erilist tähelepanu turvalisusele, energia- ja keskkonnasäästlikkusele, efektiivsele ruumikasutusele ning madalatele ülalpidamiskuludele.

Tallinna vangla uued hooned ehitatakse kambertüüpi vanglana. Lisaks rajatakse põhipiirdest väljapoole avavangla ning vanglast eraldi arestimaja ja kinnipidamiskeskus.

Vangla eluosakondadesse on kavandatud 512 kambrit meessoost ning 92 kambrit naissoost süüdimõistetud ja vahistatud isikute jaoks. Eluosakondades on lisaks sellele plaanitud veel 16 kartserikambrit meeskinnipeetavatele ja 4 kartserit naiskinnipeetavatele. Vanglasse on kavandatud kokku 1208 statsionaarset kohta. Samuti ehitatakse välja uus väljasaatmis- ja interneerimiskeskus.

Enam kui 60 000 ruutmeetri suuruse netopinnaga kompleksi arhitekt on Indrek Saarepera ja projekteerija AS Amhold.

Tulevane vanglakompleks numbrites:

  • Maa-ala suurus: 261 171 m²
  • Hoonete arv: 14
  • Korruste arv: kuni 7
  • Suletud netopind: ca 61 100 m²

RKAS kuulutas välja uue Tallinna vangla ehitustööde riigihanke käesoleva aasta juunis ja sellele esitati viis pakkumist.

Üürida või osta elukoht – selles on küsimus

Domus KinnisvaraPüstitatud küsimus vaevab kõige rohkem inimesi vanuses 25-35 eluaastat, sest siis tuleb aktiivsemalt hakata mõtlema oma kodu soetamise ning pere loomise peale. Enamus inimesi kaldub arvama, et oma kodu saab olla ainult ostetud, kuid kas alati?

Tegelikult on mõlemal tegevusel, nii ostmisel kui üürimisel, omad plussid ja miinused ning ei saa öelda, et üks on teisest parem. Mõlema tegevusega kaasnevad suuremal või väiksemal määral rahalised kulutused. Ostmise puhul on tegemist väga suure väljaminekuga ning ilmselt suurima rahalise otsusega elus. Järgenevalt on toodud välja mõned punktid, et saada selgust, kas Sul oleks kasumlikum üürida.

  • Sul on piiratud rahalised vahendid: kui puuduvad rahalised vahendid kodu ostmisel laenu sissemakse ja lisakulutuse tegemiseks on sulle sobivam kodu üürimine.
  • Sa oled oma töökoha suhtes ebakindel: kui Sa pole kindel oma töö olemasolus vähemalt 5 järgneva aasta, siis peaksid sa mõtlema üürikorterile. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on võimalik kolida kallimast üürikorterist odavamasse, kuid pangalaenuga soetatud elukohast võid halvimal juhul lausa ilma jääda.
  • Vajad elamist lühikese aja jooksul nt. asud täitma tööülesandeid, mis kestavad vähem kui 2 aastat või kavatsed järgmise paari aasta jooksul mujale kolida seoses pere loomisega. Sarnane soovitus kehtib ka juhul, kui oled läbi elanud mõne traagilise elusündmuse: abielulahutuse või abikaasa kaotuse, siis on parem üürida, kuni oled saanud jälle kindla jalgealuse.
  • Soovid elada unistuste kodus, kuid selle ostmiseks napib raha. Üürimise eeliseks on kindlasti kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada.

Või osta.

  • Sul on kogu ostusumma ulatuses raha olemas ning laenukohustust võtma ei pea. Samuti oled arvestanud oma kodu ostmisel seonduvate lisakuludega (nt. notaritasu, riigilõiv, uus mööbel ja tehnika).
  • Sul on raha laenu sissemakseks (20% laenusummast) ja ostuga seonduvateks lisakuludeks ning oled kindel oma igakuises sissetulekus.
  • Sul on plaan jääda ühte kohta elama vähemalt viieks aastaks. Kõige parem on osta, kui Sul on pikaajaline nägemus, mida oma eluga peale hakkad.
  • Sa soovid stabiilset elu ja vabadust. Igati mõistetav on soov, et kodu oleks just selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus saad olla vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga enda võimalustest lähtudes. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid internetiavarustes leiduvaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Kersti Luik
Maakler



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Elu korteriühistus: Juhatuse liikme tagasikutsumine ja valimine

Küsimus: Korteriühistu juhatuse üks liige soovis juhatusest välja astuda. Üldkoosolekul valiti ka uus juhatuse liige, kuid millised protseduurid tuleb nüüd läbida, et uus juhatuse liige saaks seadusega kinnitatud?

Vastus: Korteriühistu üldkoosolek on korteriühistu kõrgeimaks organiks. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Saan aru, et korteriühistu üldkoosolekul on vastu võetud otsus senise juhatuse liikme tagasikutsumiseks, samuti on valitud ka uus juhatuse liige. Seega otsus on vastu võetud ja jõustunud, kui seda ei ole keegi vaidlustanud.

Korteriühistud kantakse nagu teisedki mittetulundusühingud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (maakohtu registriosakond). Selleks, et andmed oleksid muudetud ka registris, tuleb korteriühistul esitada korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel maakohtu registriosakonnale notariaalselt kinnitatud avaldus juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikme valimise kohta koos riigilõivu tasumise tõendiga. Avalduse võib esitada ka läbi notari või internetis portaalis ettevõtjaportaal.riik.ee, viimasel juhul peab muutmiskande algatama registrisse kantud juhatuse liige.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Registrile tuleb esitada paberil originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud koopiad. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi saab esitada portaali kaudu. Samuti tuleb esitada valitud juhatuse liikme nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta.

Registris tehakse vajalikud muudatused viie tööpäeva jooksul. Kohus teeb kande (avalduse rahuldamise korral) või kandemääruse (avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või avalduse mitterahuldamiseks). Kohus võib avalduse läbivaatamisaega pikendada. Kui kanne on tehtud, saadetakse korteriühistule ja/või korteriühistut esindavale notarile registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrükk. Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb kohus määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Domus Kinnisvara: kinnisvaraturu ülevaade 10-2015

Domus KinnisvaraEesti kinnisvaraturg püsib jätkuvalt aktiivne. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta oktoobrikuus Eestis kokku 4084 ostu-müügitehingut koguväärtusega 258,065 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 7% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 4% kõrgem.

Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta oktoobriga tõusnud 4% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 20%. Oktoobri müügitehingute aktiivsus oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem.

1
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 1786 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 191 093 513 eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 9% ning tehingute koguväärtus 8%. Ka see kuu toimus Harju maakonnas mitu kalli ärihoone tehingut, mis hoiavad maakonna tehingute koguväärtusest kõrgena. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 13% ja koguväärtus 32%.

Oktoobris toimus Tallinnas 740 korteriomandi tehingut – 60 tehingut rohkem kui septembris ja 28 tehingut rohkem, kui eelneva aasta oktoobris. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 1%, olles 1543 €/m² (mediaan 1464 €/m2). 2014. aasta oktoobriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 6%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Mäepealse 20 arendus, kus teostati üle 20 korteri ostu-müügitehingu.

2
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega oktoobris 56 ostu-müügitehingut (maakonnas 148). Võrreldes septembriga toimus Tallinnas 29 eramu tehingut rohkem ning 2014. aasta oktoobriga 20 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 66 tehingut (maakonnas 132). Septembris teostati 13 ja aasta tagasi oktoobris 12 hoonestamata elamumaa tehingut. Oktoobrikuu elamute ja hoonestamata elamumaade tehingute arvu viis üles komplekstehing kaua oodatud Kopli liinide maa-alaga, mille ostis OÜ Fund Ehitus hinnaga 1 900 100 eurot. Samuti toimus komplekstehing kurikuulsate Olümpia hotelli vastas olevate kruntidega, millede ostmine kinnisvarabuumi ajal oli üheks põhjuseks, miks Viktor Levada ärid läksid pankrotti. Kõnealused krundid ostis oktoobris avalikul enampakkumisel E.L.L. Kinnisvara. Antud krunte on varasemalt püütud mitmeid kordi enampakkumisel müüa, kuid siiani tulemuseta.

Tartu

Tartu maakonnas teostati oktoobris 395 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 20 872 890 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes septembriga võrreldes 12% ning koguväärtus 41%. Koguväärtuse languse tõi kaasa asjaolu, et septembris toimus mitme üle 1 miljoni maksva ärihoone müük ning mitmete kallite uute korterite tehingud. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 3% ning koguväärtus 10%.

Oktoobris toimus Tartu linnas kokku 144 korteriomandi tehingut, mis oli 27 tehingut vähem kui septembris ja 9 tehingut rohkem, kui eelneva aasta oktoobris. Oktoobris toimus vähe tehinguid uute korteritega, millest tulenevalt oli keskmine hind 1136 €/m2 (mediaan 1106 €/m2), mis on võrreldes kuu varasemaga 13% madalam. Võrreldes 2014. aasta oktoobriga on keskmine hind langenud 3%.

3
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris ainult 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 40), kuu varem septembris müüdi 16 eramut rohkem ning aasta tagasi oktoobris müüdi 17 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 24). Septembris toimus 8 ja 2014. aasta oktoobris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 272 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 374 197 eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 12% ning tehingute koguväärtus 20%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2%, ning koguväärtus on tõusnud 34%.

Pärnus toimus oktoobris 61 korteritehingut. Kuu varem septembris toimus 2 tehingut rohkem ning 2014. aasta oktoobris toimus 9 tehingut rohkem. Keskmine hind oli oktoobris 883 €/m² (mediaan 871 €/m2), mis võrreldes septembriga tõusis 2% ja 2014. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 9%.

4
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti oktoobris 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 21), mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut rohkem ning aasta tagasi oktoobriga võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 2 tehingut (maakonnas 17). Kuu varem septembris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing ning aasta tagasi oktoobris toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 166 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 048 793 eurot. Tehingute arv tõusis septembriga võrreldes 12% ning koguväärtus 7%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 9%, kuid koguväärtus langes 25%.

Oktoobris toimus Viljandi linnas 29 korteriomandi tehingut, mis on 10 tehingut rohkem kui kuu varem septembris ning 1 tehing vähem, kui 2014. aasta oktoobris. Keskmine hind oli oktoobris 484 €/m² (mediaan 525 €/m2), mis võrreldes septembriga langes 12% ja 2014. aasta oktoobriga võrreldes 3%.

5
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti oktoobris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 23), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut vähem ning aasta tagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Viljandi linnas ei teostatud septembris, ega oktoobris ühtegi hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 4). Aasta tagasi oktoobris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 147 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 265 325 eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehingute arv 21%, mille tõi kaasa maatulundusmaadega teostatud tehingute arvu tõus, ning tehingute koguväärtus tõusis 78%, mille taga on eeskätt meedias kajastust saanud SPA Hotell Saaremaa Valssi tehing. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Oktoobris teostati Kuressaares 19 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 7 tehingut rohkem, kui 2014. aasta oktoobris. Oktoobrikuu keskmine hind jäi kuu varasemaga samale tasemele, olles 682 €/m² (mediaan 686 €/m2). 2014. aasta oktoobriga võrreldes langes keskmine hind 13%.

6
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Oktoobris toimus Kuressaare linnas 6 (maakonnas10) eramu ostu-müügitehingut. Septembris ja aasta tagasi oktoobris teostati 2 eramutehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 3 tehingut (maakonnas 11). Septembris ja 2014. aasta oktoobris Kuressaare linnas hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas oktoobris 301 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 177 273 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 13%. Aasta taguse ajaga võrreldes on langenud tehingute arv 14% ning koguväärtus 7%.

Oktoobris toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem kui septembris ja 17 tehingut vähem kui eelneva aasta oktoobris. Võrreldes kuu varasemaga jäi keskmine hind samale tasemele, olles septembris – 447 €/m² (mediaan 426 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 12%.

7
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), mis on septembriga võrreldes 1 tehing vähem ja 2014. oktoobriga võrreldes 2 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi oktoobris 1 hoonestamata elamumaa (maakonnas 8). Septembris teostati 3 ja aasta tagasi oktoobris 7 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Arco Vara: Suvepealinna üüriturg sügisel – tuli hõõgub kevadeni tuha all

Arco VaraPärnu üüriturg on vajunud puhkeseisundisse, et kevadel taas pööraseid tuure üles võtta. Suvisel üüriturul nõuti rahvarohkete suurürituste mõjul üha enam lühiajalist üürimist, millest on järgmiseks hooajaks õppida nii omanikel kui vahendajatel.

„Suvine üüriturg Pärnus kulmineerus sel aastal seoses Weekendi festivaliga, kui parimate üüripindade eest oldi nõus maksma Rivieral pakutavate üürikorterite hinda. Hea teenimisvõimaluse nimel kolisid nii mõnedki pered suvilasse nädalavahetust veetma, et Weekendi ajaks oma kodu hea raha eest pidutsejaile pakkuda,“ rääkis Arco Vara Pärnu kontori hindaja/maakler Diana Nõmme.

Maakleri sõnul on tagasiside olnud valdavalt positiivne – niinimetatud üürikülalised, kes tasuvad üüripinna eest võrdlemisi suure summa, austavad omaniku kodu ning annavad lahkudes üle puhta ning korras elamispinna, sooviga ka järgmisel aastal tagasi tulla.

Nõutakse avaraid ruume

Suvisel Pärnu üüriturul on peamiselt nõutud avarad ning ruumikad korterid või elamud, kuhu mahub ööbima suurem seltskond. Eelistatakse täissisustusega, muuhulgas nõude ja voodipesu võimalusega kodusid. Samuti meeldib suveüürilistele suur rõdu või terrass, kus puhkuse ajal grillimismõnusid nautida.

„Suvise klientuuri moodustavad peamiselt kuni 40. eluaastatesse jäävad sõpruskonnad või perekonnad. Samuti on huvilisteks mitmed välismaalt saabuvad pered, kes teevad juba varakevadel broneeringu, et suvel nädala või paar Pärnus puhata,“ ütles Nõmme.

Kuna suvepealinna elu on üritusterohke ning täis melu siis üüriturgu ilm väga ei mõjuta, sest reeglina teevad inimesed plaane pikemalt ette. Suvekorterite üürijate struktuuris ei ole olulisi muutusi, välismaalaste ning mujalt saabuvate eestlaste osakaal on võrdne.

Sügis toob üüriturule teistsugused soovid

Sel aastal on sügis Pärnu üüriturul alanud suhteliselt tagasihoidlikult, pakkumine ületab nõudlust. Üürilised eelistavad hea viimistluse ja kaasaaegse sisustusega korterid, mille hinnatase vastab korteri olemusele ning sisseseadele.

„Kiiremini leiab elanikud 2-3-toalisse, optimaalse suuruse ja mõistlike kommunaalkuludega korterisse. Nagu lühiajaliste üüripindade puhul, soovivad ka pikemaks ajaks üürijad mööbli ja tehnika olemasolu. Üürnikeks on suuremas osas noored pered või üksikvanemad. Jätkuv trend omanike nõuetes üürilistele on „Ei koduloomadele!“,“ selgitas Nõmme.

Omaniku dilemma – pika- või lühiajaline üürimine?

Kui vara omanik on otsustanud Pärnu üüriturul tulu teenida, siis on võimalus stabiilselt tulu saada pikaajaliste üürnike näol või loota suuremale sissetulekule suvisel perioodil. Suvekuudel on üürimisega võimalik teenida terve aasta tulu või isegi kordades rohkem.

See aga eeldab omanikupoolset aktiivsust. Peab mõtlema, kas pakkuda pinda päeva, nädalalõppude või nädala kaupa, kes koristab, kes annab ja võtab pinna üle jne. Kuidas maandada riske sügisest kevadeni, kui üüriliste leidmine on palju keerukam?

„Pärnusse korteri soetamine on kindlasti hea investeering, aga silmas peaks pidama vara asukohta ja elamu näitajaid. Populaarsemad on ranna- ja kesklinna piirkond, samuti Papiniidu ning Mai rajoon, juhul kui üüriturg jaheneb on nendes piirkondades hiljem võimalus korterit edukamalt müüa,“ lausus Diana Nõmme.

Üürimajade pakkumine on Pärnu turul peaaegu olematu ning pikal perioodil puudub ka nõudlus.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara

SEB nädalakommentaar: majanduskasv või majandusseisak?

SEB PankLõppeval nädalal uuendati mitmeid olulisi majandusnäitajaid. Värske SKP kiirhinnang kolmanda kvartali kohta näitab, et aasta alguses oodatud majanduskasvu kiirenemise asemel on kasv pigem tardumas.

Kolmanda kvartali majanduskasv oli marginaalne

Nädal oli majandusuudiste poolest tihe. Ebameeldiva üllatuse pakkus kolmapäeval avaldatud kolmanda kvartali SKP number, mille kohaselt kasvas Eesti majandus aastavõrdluses vaid 0,5%. Kui teise kvartali 2% kasv oli ootusi ehk isegi grammi võrra ületav, siis kolmas kvartal jäi oodatule selgelt alla. Varasemad kuud on toonud negatiivseid sõnumeid ennekõike tööstusest, kus toodangumahud on märkimisväärselt kahanenud.

Eelkõige vedas kolmandas kvartalis tööstuse kasvu alla Põhjamaade odava elektri tõttu vähenenud energiatootmine ja väiksem nõudlus telekommunikatsiooni¬elektroonika järele, kuid mahud on kahanenud ka paljudes teistes sektorites. Et majanduskasv on aeglane pea kogu Euroopas, sh mitme meie ekspordipartneri juures, on ettevõtete konkurents oma kauba müümisel tihe ja leppida tuleb väikeste mahtude ja madalate hindadega.

Üllatavalt oli Statistikaameti pressiteate kohaselt kolmandas kvartalis pea nullkasvuga ka kaubandus-sektoris loodud lisandväärtus. Tööstustoodangu kahanemise kõrval on jaekaubanduses toimunud kiire kasv – jaemüügi mahud kasvasid kolmandas kvartalis lausa 8%. Kaubanduse lisandväärtuse kahanemine viitab asjaolule, et hoolimata tulude kasvust on kulude kasv olnud kiirem. Esialgne kiirhinnang SKP kasvule avaldatakse vaid pressiteate vormis, mistõttu ei ole võimalik aeglase kasvu põhjuseid lähemalt analüüsida.

Põhjalikumad andmed ilmuvad selleks detsembri alguses, kui avaldatakse ettevõtlussektori kolmanda kvartali majandustulemuste statistika. SKP arvestuse puhul tuleb arvesse võtta, et esialgsed hinnangud ei pruugi olla kuigi täpsed ja hiljem numbreid korrigeeritakse. Näitena, kui suured võivad erinevused olla, korrigeeriti hiljuti Eesti 2014. aasta 2,1% majanduskasv üles lausa 2,9%ni – pea protsendise vahe väärtus on miljonid eurod. Loodetavasti oli kolmanda kvartali SKP number siiski viimane kehv tulemus ja Euroopa kasvav majanduskindlus avab võimalusi ka Eesti eksportiva tööstuse jaoks.

Ekspordi kole kuu

Ekspordi tugev langus juulis ja augustis hoogustus septembris veelgi – ekspordikäive kukkus eelmise aasta septembriga võrreldes lausa 10%. Kokku vähenes Eesti eksport kolmandas kvartalis seega jooksevhindades pea 7%. Septembris mõjutas ekspordilangust tugevalt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas Venemaa-suunalises kaupade väljaveos. Mäletatavasti oli september esimene kuu pärast sanktsioonide kehtestamist toiduainetele ja tundub, et kartes piirangute laiendamist, otsustasid ettevõtjad kõik pooleli olevad tehingud võimalikult kiiresti lõpule viia.

Septembri eksporti kahandas tugevalt ka Rootsi viidavate elektrimasinate ja –seadmete (peamiselt telekommunikatsiooniseadmed) 40%-ne langus, mis hoolimata Rootsi-suunalise mööbliekspordi kahekordistumisest kogueksporti tugevalt miinusesse vedas. Rootsi ja Venemaa arvestusest välja jättes oleks Eesti eksport kolmandas kvartalis olnud nullis. Kolmandas kvartalis langes tublisti ka Eesti eksport Lätti, kahanedes 9% võrra. Läti-suunalist eksporti pidurdas oluliselt väiksem elektrienergiaeksport, kuid ka 40% vähenenud masinate ja seadmete väljavedu.

Tähtsatest ekspordipartneritest suurenes kaupade väljavedu kolmandas kvartalis sellel aastal esmakordselt Soome suunal, kuid vaid napi protsendi jagu. Üllatavalt suurenes eksport Leetu (+5%) ja Norrasse (+13%), kuigi mõlema riigi majandust on sellel aastal tabanud oodatust suuremad probleemid. 2% võrra suurenes kolmandas kvartalis ka Eesti eksport Saksamaale, mis on ahvatleva sihtriigina sihikul paljudel ettevõtetel ja riikidel.

Joonis 1. Muutused kolmanda kvartali ekspordis sihtriigi ja kaubagrupi lõikes

Kaubagruppide lõikes oli kolmas kvartal nõrk Eesti peamise ekspordiartikli, masinate ja seadmete väljaveo poolest. Peamiselt panustas sellesse juba mainitud telekommunikatsioonseadmete ekspordi vähenemine Rootsi suunal. Suurtest kaubagruppidest kasvas kõige kiiremini aga muude tööstustoodete alla liigitatavate kaupade eksport, kus domineerivad kokkupandavad ehitised ja mööbel.

Turistide hulk kolmandas kvartalis suurenes

Suvekuud olid senisest edukamad turismisektori jaoks. Vene turistide kadumise tõttu vähenes nii esimeses kui teises kvartalis majutatud külastajate arv aastavõrdluses 2%. Kolmas kvartal tõi aga pöörde kui majutusasutustes peatus 3% rohkem inimesi kui eelmisel aastal. Olulise panuse andis sellesse asjaolu, et peatumine kodumaistes majutusasutustes on muutunud oluliselt populaarsemaks meie oma inimeste seas. Majutatud eestlaste arv kasvas võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 8%.

Ehk isegi olulisemaks läbimurdeks võib pidada välisturistide arvu suurenemist, kuigi vaid napi protsendi võrra. Viimati kasvas välisturistide arv 2014. aasta teises kvartalis. Välisturistide arvu aitas taas kasvama panna lähinaabrite huvi Eestit külastada. Üle pika aja suurenes kolmandas kvartalis Soome turistide arv (+2%), kuid märkimisväärselt on kasvanud lätlaste ja leedulaste ööbimisega reiside arv Eestisse, vastavalt 13% ja 14%.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik

KV.EE: Harjumaa maapakkumiste arv kasvas aastaga 3%

Kinnisvaraportaal KV.EEHarju maakonnas pakuti portaali KV.EE andmetel oktoobris 2015 müügiks 2805 maatükki. Aastaga kasvas maade müügipakkumiste arv 3%. Seejuures vähenes maade müügipakkumiste keskmine hind 44 eurole. See teeb aastaseks Harjumaa maade hinnalanguseks 18%.

Tallinnas eh turu kõige kallimas ja suuremas piirkonnas vähenes maade pakkumine aastaga 8%. Oktoobris 2015 pakuti portaalis KV.EE Tallinnas müügiks 489 maatükki aastataguse 534 pakkumise vastu. Pakkumisel olevate maade hind oli 139 €/m² ehk aastatagusest 3% enam.

Toimunud keskmise hinna korrektuurist ei maksa paanikasse sattuda ja arvata, et maade turg on languse teele pööranud. Harjumaa pakkumiste arv ja hinnad liiguvad valdade lõikes väga erinevates suundades. Pakkumiste lisandumine ühes ja vähenemine teises piirkonnas võib statistilisi keskmisi oluliselt mõjutada.

Samuti tuleb tõdeda, et maade pakkumishindades on läbi ajaloo olnud alati palju õhku. Teisisõnu toimuvad reaalsed tehingud pakkumishindadest märksa allpool. Seega on pakkumishindade langus ehk mõningal määral positiivne, mis aitab osapooltel hõlpsamalt tehinguni jõuda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
  10/2014 10/2015 Muutus, % 10/2014 10/2015 Muutus, %
Harku vald 450 474 5% 23 23 -2%
Jõelähtme vald 180 137 -24% 16 17 3%
Keila 40 38 -5% 40 37 -8%
Keila vald 145 183 26% 19 16 -15%
Kernu vald 31 19 -39% 6 6 5%
Kiili vald 57 38 -33% 18 15 -16%
Kose vald 69 92 33% 8 11 33%
Kuusalu vald 109 95 -13% 9 NA
Maardu 107 78 -27% 36 32 -11%
Padise vald 36 43 19% 2 2 15%
Paldiski 88 73 -17% 17 15 -12%
Raasiku vald 48 46 -4% 9 10 2%
Rae vald 328 291 -11% 54 34 -38%
Saku vald 156 203 30% 18 20 11%
Saue 19 26 37% 40 43 8%
Saue vald 150 214 43% 27 21 -21%
Tallinn 534 489 -8% 136 139 3%
Viimsi vald 176 231 31% 51 52 2%
 
Eesti 4 866 5 103 5% 39 33 -16%
Harjumaa 2 723 2 805 3% 54 44 -18%
Narva 33 46 39% 36 43 19%
Pärnu 127 107 -16% 89 74 -17%
Tartu 199 246 24% 39 34 -11%

 Maade müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE

Labour market has tightened further

SwedbankFinding suitable labour is increasingly difficult for Estonian employers, therefore, wage pressures persist even when enterprises sales and profits have decreased. Labour shortage was perceived as the biggest business constraint among the 18% of service, 17% of construction, and 14% of manufacturing companies, according to the Estonian Institute of Economic Research survey.

labour-market

Unemployment rate declined to 5.2% in the 3rd quarter. Unemployment rate was that low last time during the boom years in 2008. There were around 37 000 people unemployed in Estonia in Q3, out of which one third had been looking for a job for more than a year.

The annual growth of employment accelerated to 4.3% in Q3. The number of inactive and unemployed both declined compared to last year. The inactivity decreased the most among the retirees, partly because of a higher retirement age. Employment will grow this year due to the labour registration obligation, which will push up official employment statistics in the first half of the year. Also, strong consumption supports employment in the services sector.

In 2016, employment is expected to fall a bit, especially in a few export-related sectors that have been struggling with low demand. A state reform will reduce labour in the public sector. A reduction in the number of public workers and the reorganisation of the social benefits system of the disabled (forcing them to find a job) will lift the number of the unemployed, at least temporarily. Registered unemployment rates have increased since August.

Majanduskasvu aeglustumine tööturu näitajates välja ei paista

Eesti Pank

  • Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal
  • Aeglasem majanduskasv ja kiirem hõive kasv tähendab, et tootlikkuse kasv kolmandas kvartalis aeglustus ja ettevõtete kasum kahanes rohkem kui varem

Statistikaameti teatel kasvas hõive 2015. aasta kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 4,3% ning töötuse määr oli 5,2%.Tööga hõivatute ja töötute osakaal tööealiste hulgas ehk tööjõus osalemise määr jäi aasta esimese poole kõrgele tasemele ja ulatus 70,9%ni. Tööga hõivatute osakaal suurenes nii kõikides vanuserühmades kui ka piirkondades.

Hõive kasv kiirenes ja tööpuudus kahanes hooajalisi tegureid arvestades märgatavalt ka eelmise kvartaliga võrreldes. Hõivatute osakaal tööealiste hulgas on juba neljandat kvartalit suurem kui oli buumi tippajal. Toona oli küll töötuse määr veidi üle protsendipunkti madalam kui praegu, kuid seda väiksema tööjõus osalemise tõttu.

Tööjõu-uuringu optimistlikule hinnangule vastukaaluks viitavad aga mõned muud andmeallikad, et hõive kasv kolmandas kvartalis hoopis pidurdus ja tööpuudus suurenes. Näiteks maksu- ja tolliameti andmed maksustatud palgatulu saajate kohta näitavad, et nende arv on alates selle aasta teisest kvartalist kuu võrdluses kahanenud. Septembris oli deklareeritud palgatulu saajate arv tõenäoliselt väiksem kui aasta eest. Töötukassa andmete kohaselt on registreeritud töötute arv olnud alates augustist veidi suurem kui möödunud aastal. Kuigi hinnangute lahknevused võivad olla tekkinud tööturu institutsioonide muutuste tõttu, viitavad erinevused pigem sellele, et tööjõu-uuringu hinnang hõive kasvule on ülehinnatud.

Arvestades statistikaameti kiirhinnangut, mille kohaselt majanduskasv kolmandas kvartalis aeglustus, ja hõive kasvu kiirenemist, on tööjõu tootlikkus kahanenud. Lisaks viitavad maksu- ja tolliameti andmed palgatõusu kiirenemisele: ettevõtete kasum kahanes seega kolmandas kvartalis tõenäoliselt tempokamalt kui varem.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Tööpuuduse määr alanes buumiaegsele tasemele

SwedbankSobivate töötajate leidmine muutub ettevõtete jaoks üha keerulisemaks. See tähendab, et kiire palgakasv püsib ettevõtete käivete ja kasumite langusest hoolimata. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi piiras oktoobris äritegevust kõige enam tööjõu puudus 18% teenindus-, 17% ehitus- ja 14% tööstusettevõtetel.

Tööpuudus oli viimati nii madal majandusbuumi ajal 2008. aastal. Töötute arv langes selle aasta kolmandas kvartalis aastaga 15 000 inimese võrra ehk 5,2%ni. Töötuid oli kokku 37 000, neist kolmandik oli tööd otsinud üle aasta.

Hõivatute arv kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes tervelt 27 000 inimese võrra ehk 4,3%. Tööga hõivatute arv suurenes tänu töötute ja eelnevalt tööturult eemal olnud inimeste ehk mitteaktiivsete arvu vähenemisele. Mitteaktiivsete arv vähenes kõige rohkem pensionäride hulgas. Viimase taga on osaliselt pensioniea tõus.

Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega, mis tõstis ametlikult töötavate inimeste arvu esimesel poolaastal. Hõive kasvu toetab ka tugev siseturu nõudlus, mis suurendab hõivet eelkõige teenuste sektoris.

Järgmisel aastal peaks meie prognoosi järgi hõivatute arv veidi vähenema ja tööpuudus kasvama. Tööjõu kallinemine ja vähenemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Ekspordikäibe ja –hindade oluline langus seab surve alla töökohad teatud tööstusharudes ja põllumajanduses. Riigireform alandab töötajate arvu avalikus sektoris. Töövõimereform sunnib vähenenud töövõimega inimesi tööd otsima. Kuna ettevõtete valmisolek vähenenud töövõimega inimesi palgata on piiratud, kasvab vähemalt esialgu statistiline tööpuudus. Ootame eelpool toodud arengute tõttu tööpuuduse väikest tõusu nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal. Töötukassa andmed näitavad registreeritud tööpuuduse suurenemist augustist alates.

III kvartalis oli tööhõive määr viimase 15 aasta kõrgeim

StatistikaametTöötuse määr oli 2015. aasta III kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatab Statistikaamet. III kvartali tööhõive ja töötuse näitajad sarnanesid majandusbuumiaegsetele näitajatele.

Töötuse määr kahanes 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 2,3 protsendipunkti, mis tähendas töötute hinnangulise arvu vähenemist 36 500-ni ja töötuse määra langemist 5,2%-ni. Need näitajad sarnanevad üha enam majandusbuumi aegsetega aastatel 2006–2007, kui töötuse määr oli 4–5% ja töötute arv alla 40 000.

Tööhõive määr oli III kvartalis 67,2% ja hõivatuid hinnanguliselt 661 000. Tegemist on kvartali kõrgeima tööhõive määraga alates 2000. aastast. Ka hõivatute arv jäi alla vaid mõnele kvartalile, sealhulgas majandusbuumi tipus olnud 2007. aasta III kvartalile.

Et tööealiste inimeste arv on aasta-aastalt vähenenud, siis tähendas hõivatute suurenenud arv ka elanikkonna üldist aktiivsuse kasvu tööturul. Tööjõus osalemise määr oli 2015. aasta III kvartalis 70,9%, mis oli ligi kaks protsendipunkti suurem kui 2014. aasta III kvartalis ning küündis sarnaselt hõivemääraga kõrgeimale tasemele alates 2000. aastast.

Oluliselt langes 2015. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis viitab sellele, et hõivatute arv on kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu. Pikaajaliste töötute arv (12 kuud või enam tööd otsinud) kahanes 2014. aasta III kvartaliga võrreldes ligi 10 000 võrra ning oli hinnanguliselt 13 000.

Tööturunäitajad paranesid kõigis vanuserühmades, meeste ja naiste ning eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas.

Et 2015. aastal on sisemajanduse koguprodukti kasv olnud mõõdukas, siis oluliselt paranenud tööturunäitajate põhjus ei saanud olla suur majanduskasv. Võimalike põhjustena võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele ning hooajatööde mõningase edasilükkumise III kvartalisse. Samuti võis tööturule avaldada mõnevõrra mõju 2014. aasta II poolaasta majanduskasv ning plaanitav töövõimereform.

Diagramm: Töötuse ja tööhõive määr, III kvartal, 2000–2015

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Arco Vara: Kuue kuu euribor langes esimest korda alla nulli

Arco VaraÜhe kuu euribor oli miinuses esmakordselt 19.-22. jaanuaril, millega on seotud osa suurettevõtetele antud laene. Kolme kuu euribor langes negatiivseks kevadel, 28. aprillil. Eluaseme- ja muude pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu euribor jõudis miinusesse aga 9. novembril ehk kiiremini kui ennustused seda ette nägid. 9 ja 12 kuu euribor intressimäär on seni veel plusspoolel, kuid ka need püsivad nulli lähedal.

Arco Vara kinnisvaraanalüütiku Anne Oja sõnul 6 kuu euribori miinusesse kukkumine kinnisvaraturul järske muudatusi endaga kaasa ei too. On tõenäoline, et euribori miinus ei kajastu eluasemelaenu intressides samal määral, kuna kommertspangad võivad riskimarginaali osa suurendada.

Madal euribor on viide kogu euro-ala majanduse tervisele. Eriti nõrgas makromajanduslikus seisus on suur osa veel eile ja täna kindlana tundunud töökohti koondamisriski all. Eluaseme ostjaile võiks soovitada, et nad küsiksid tavalisele pakkumisele lisaks ka fikseeritud intressiga laenupakkumist. Samas, kas intressi on mõtet negatiivse euribori aegu fikseerida, sõltub laenuvõtja kuludest. Neid tuleks hinnata terve mõistusega.

Uue eluasemelaenu lepingu sõlmijal tasuks kindlasti silmas pidada, et pankade riskimarginaal on nulltaseme euribori puhul tavapärasest kõrgem, ning euribori tõustes võib esialgu soodsana tundunud leping koormavaks muutuda.

Euribor (Euro Interbank Offered Rate) on igal pangapäeval avaldatav Euroopa pankade omavahelise laenamise keskmine intressimäär. Euribor näitab, millise intressiga eurotsooni pangad üksteisele laenavad. Euribor arvutatakse 24 nn paneelpanga keskmise intressimäärana. Kõigi aegade kõrgeim Euribor oli 1. oktoobril 2008, kui see küündis koguni 5,405%-ni.


Artikli allikas on
Arco Vara
Arco Vara

KV.EE: Uued korterid trügivad üüriturule

Kinnisvaraportaal KV.EEEluruumide arendamise aktiivne turg on suurendanud korterite pakkumist. Müüki paisatud korteritest jõuab osa üüriturule. Neid soetavad üüriinvestorid, kes otsivad olematutele hoiuseintressidele paremat tootlust, kirjeldas üüriturul toimuvat portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Portaalis KV.EE pakutakse Tallinnas kuu jooksul 2100-2300 üürikorterit, mis on 12-15% aastatagusest enam. Üüripakkumisi tuleb kuust-kuusse juurde ja selle taga on silmnähtavalt aktiivne elamispindade arendustegevus,“ kommenteeris Tarvo Teslon.

Üürikinnisvarasse investeerimist soodustavad madalad intressimäärad. Äsja kukkus laenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor nulli ja seejärel lausa miinusesse. Kui pangad sellistes tingimustes hoiustele intresse sisuliselt ei maksa tundubki, et targem on raha paigutada üürikinnisvarasse, mis toodab aasta baasil 4-8% tootlust.

„Kõrgem on üürikorterite kulude-eelne tootlus vanemate korterite puhul. Samas peab arvestama, et selline turg on riskantsem, samuti on suuremad omanikukulud. Uuemad, parema kvaliteedi ja eelkõige madalamate kommunaalkuludega korterid on üürnikele kindlasti atraktiivsemad. Nende võrreldav üüritootlus jääb kinnisvaraportaali KV.EE andmete baasil valdavalt 3-5% suurusjärku,“ tõi Tarvo Teslon välja investeeringu tasuvuse näitajad.

Uuemate korterite tootlus on küll madalam, kuid kuna on tegemist uusehitistega võib arvata, et need hooned vajavad lähiaastatel vähem investeeringuid ning nendega on omanikul seeläbi vähem muresid. Teisisõnu on tegemist vähemriskantse kinnisvaraga.

Uute korterite üüriturule tulemine tõstab üüripakkumise keskmist hinda.

Portaalis KV.EE on Tallinna üüripakkumiste keskmine hind 9,50-9,70 €/m²/kuus, mis on 5-7% aastatagusest enam. Siiski võime öelda, et täna ei tule samaväärse korteri eest tasuda aastatagusest oluliselt erinevat hinda,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Statistilise hinnatõusu taga on pigem asjaolu, et pakkumisse lisanduvad uued ehk kallimad üürikorterid kergitavad keskmist näitajat, kuigi reaalset hinnatõusu aset leidnud ei ole.

„Uute korterite üüriturule lisandumine on väga positiivne trend. See suurendab üürisektori pakkumist, kus siiani on valitsemas mõningane defitsiit. Samuti laieneb üürnike valikuvõimalus pakkumiste hulgas, kus kvaliteet on hea ja väga hea,“ lisas Tarvo Teslon.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Uued korterid trügivad üüriturule

Merko: Tartu mnt 52 korteriarenduse teise arendusetapi käivitamine

MerkoAS Merko Ehitus on käivitanud Tallinna kesklinnas asuva Tartu mnt 52 korteriarendusprojekti teise etapi. Praegu on aktiivses ehituses kogu elamukompleksi ühendav maa-alune parkla ning esimese etapi kolm kortermaja.

Teise etapi raames kerkib kompleksi Lastekodu tänava poolsesse osasse veel kaks kortermaja ning elamukompleks valmib tervikuna.

Esimese etapi raames valmib 2016. aasta teises pooles kolm kortermaja: Tartu mnt ääres 8-korruseline A maja ning sisetänavas 13-korruseline B maja ja 5-korruseline C maja. Tänaseks on sajast korterist enam kui pooled müüdud.

Elamukvartali teise etapi raames valmib 2017. aasta teises pooles 80 korterit kahes hoones: 5-korruseline maja Lastekodu tänaval ning 7-korruseline D maja sisetänavas. Merko alustab teise arendusetapi korterite eelmüüki.

Tartu mnt 52 korteriarendusprojekt (http://merko.ee/tartumnt52/) hõlmab aadressidel Tartu mnt 52 ja Lastekodu tn 23 viit kortermaja, mille esimestele korrustele on planeeritud äripinnad. Korterite energiasäästlikkuse tagab vesipõrandaküte ning soojustagastusega ventilatsioon, korterite verandad on klaasitud.

Kesklinna asukohast tulenevalt on pööratud erilist tähelepanu hoonete helikindlusele. Parkimise teeb mugavaks kahetasandiline turvaline ja köetud maa-alune parkla, mis ühendab viit kortermaja. Kortermajade arhitekt on Martin Aunin ning siseviimistluspaketid on loonud sisearhitektid Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Korterite ruutmeetri hind jääb vahemikku 2300–2850 eurot.

Merko on arendanud ja ehitanud kortereid tuhandetele peredele ning parima kvaliteedi tagamiseks haldab ettevõte arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Priidu Pärna: Kas kasutusloata maja saab või tohib müüa?

Eesti Omanike KeskliitEhitiste kasutusloa teema on muutunud avalikkuse ees taas aktuaalseks seoses uue ehitusseadustiku jõustumisega 1. juulil 2015. Kasutusluba on ehitiste puhul olnud vajalik siiski ka kehtiva seaduse kohaselt ja uus seadus teeb ehitajate elu vaid osaliselt kergemaks, sest väiksemate ehitiste ning väikesemahulisema renoveerimise puhul piisab kas kohalikule omavalitsusele ehitise kasutuselevõtmisest teatamisest (kasutusteatis).

Kasutusteatise puhul on kohalikul omavalitsusel õigus teha lisakontrolli ja nõuda lisadokumente, kuid kui ta seda ei tee, võib omanik automaatselt ehitist kasutama hakata. Kui maja renoveeritakse, siis tuleb samuti hankida tehtud töödele uus kasutusluba või esitada uus kasutusteatis. Enne ehitusseaduse jõustumist registrisse kantud hoonete puhul on lisatud registrisse märkus „kasutusel“, kuid puuduvad andmed kasutusloa kohta. Sellise ehitisega on siiski kõik korras, kuna vanematele majadele tagantjärgi kasutuslube ei anta ja märge „kasutusel“ näitabki seda, et kunagi on objekt järgides kehtinud korda ametlikult vastu võetud.

Kasutusloa puudumine ehk ehitise kasutamine kasutusloata on rahaliselt karistatav nii uue kui vana seaduse kohaselt. Kasutusloa eesmärk on tagada, et kohalik omavalitsus ehitusjärelevalve asutusena on kontrollinud ehitise vastavust nõuetele ja projektile ning selle turvalisust. Seega on kasutusloa olemasolu iga omaniku ja ostja huvides.

Kasutusloa puudumine ei takista siiski ehitise võõrandamist, sest müüakse ikkagi kinnistut, st maad ja selle oluliseks osaks olevaid ehitisi. Notari nõustamiskohustuse alla mahub ka ostja teavitamine asjaolust, kas ehitisregistri andmetel on ehitistel kasutusluba/kasutusteatis või mitte. Ostjad on kasutusloa olemasolu suhtes muutnud järjest nõudlikemateks ja seda jälgivad ka pangad, kes tehinguid finantseerivad, samuti võib kasutusloata ehitise kindlustamine olla kallim.

Kasutusloa puudumist võib seega pidada asja puuduseks, kuid miski ei keela osta või müüa puudusega asja, kui osapooled nii soovivad. Ostja peab lihtsalt arvestama kohaliku omavalitsuse kui ehitusjärelevalve asutuse rakendatavate võimalike sanktsioonidega ning ta kasutab ehitist sel juhul omal riisikol ja õigusaktide nõudeid mitte järgides. Notariaalsetes lepingutes lepitakse sageli kokku, et müüja peab kasutusloa siiski hankima tagantjärele või kui ostjal tekib selle hankimisega lisakulusid, näiteks tuleb ehitist viia nõuetele vastavaks, et siis on ostjal vastavad kulud sisse nõuda müüjalt.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

30.04.2024 Kinnisvara müügikoolitus