Kitseküla asumisse Pärnu maantee äärde kavandatakse kõrget büroohoonet

Kesklinna Kitseküla asumisse plaanitakse ehitada kuni 13 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega ärihoone.

Tallinna linnavalitsus algatas selleks võimaluse loomiseks Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu. Planeeritav maa-ala asub Pärnu maantee ja Rapla tänava nurgal.

Planeeringuala külgneb Kitseküla miljööalaga. Kontaktvööndis paiknevad mitmeotstarbelised erineval ajal ehitatud 1–15-korruselised hooned. Kontaktvööndi linnaehituslikeks dominantideks on Pärnu maantee ja Tondi tänava nurgal, Pärnu mnt 110 kinnistul, asuv 15-korruseline külaliskorteritega ärihoone ning Pärnu mnt 105 kinnistul paiknev 14-korruseline büroohoone. Kontaktvööndisse jääb neli ehitismälestist ja üks kunstimälestis. Neist ühegi kaitsevöönd planeeritava maa-alani ei ulatu ning kavandatav hoone ei mõjuta mälestiste vaadeldavust ega säilimist. Suuremad haljasalad ja pargid kontaktvööndis puuduvad, haljastus on piirkonnas valdavalt krundisisene ja ka tänavaäärne haljastus on vähene. Lähim suur rekreatsiooniala on Järve mets.

Ühistransport on piirkonnas hästi korraldatud – lähimad peatused asuvad Pärnu maanteel ja Tondi tänaval. Ühendus linna keskusega ja teiste piirkondadega on väga hea. Kontaktvööndis asub Tallinn-Väike raudteejaam.

Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve väikeelamute ala ettevõtluse segahoonestusalaks. Planeeritaval alal asuvad hooned on kasutusest välja langenud ning neid väikeelamutega asendada ei ole linnaehituslikult põhjendatud – Pärnu maanteel on intensiivne liiklus ja planeeritaval alal ei ole võimalik tagada väikeeelamutele vajalikku privaatsust ja iseloomulikku keskkonda. Hea juurdepääsetavuse tõttu sobib planeeritav ala hästi ärihoonete ehitamiseks. Praegugi on lähialal, Pärnu maantee ääres, vähemalt elamute esimesel korrusel äriruumid ning kavandatud ärihoone on sobivaks jätkuks olemasolevatele, elavdades tänavaruumi. Planeeritavale alale sobib kõrgem hoone, mis rõhutab Pärnu maantee kui magistraal-põhitänava tähtsust. Hoone jääb Tondi tänava sihile ja on maamärgiks, tähistades olulise linnast välja suunduva tänava asukohta. Eskiislahenduse kohaselt kavandatakse hoone liigendatud fassaadidega. Hoone 1.- 2. korrusele kavandatakse kaubandus- ja teenindusruumid, 3. – 13. korrusele nähakse ette bürooruumid. Hoone madalamate osade katuseterrassid kavatsetakse haljastada konteinerhaljastusega.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Q Vara OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas Zeta OÜ.

Pikaliivale hakatakse korterelamuid rajama

Haabersti linnaossa Pikaliiva asumisse kavandatud Pärnaõue elamurajooni rajatavad tänavad hakkavad kandma nime Noorkuu tänav ja Vanakuu tänav.

Uued tänavad rajatakse Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohaselt alale kerkivate korterelamute teenindamiseks.

Kaks uut Pikaliiva tänavalt algavat poolkaarekujulist tänavat moodustavad Pikaliiva tänavaga lõikuva ringi. Kuigi Pikaliiva tänavalt lähtuvaid kaarekujulisi tänavalõike saaks käsitleda ka kvartalisiseste teedena, teeks majade suhteliselt tihe paigutus sealsete aadresside leidmisekeeruliseks. Seetõttu otsustati anda kummalegi tänavalõigule omaette nimi.

Sealkandis kasutusel olevast alepõllunduse nimeteemast olid reservis veel Põrendi, Letsi ja Kiku. Kuna need nimed eriti hästi ei kõla ja sobivaid ajaloolisi kohanimesid sellel alal ei esine, siis otsustati nimede valikul lähtuda tänavate kujust.

Nimekomisjon kaalus teiste seas Rõnga, Sõrmuse, Idapoole jne nimesid ning lõplikult jäid sõelale nimepaarid Idarõnga tänav – Läänerõnga tänav, Idapoole tänav – Läänepoole tänav ja Noorkuu tänav – Vanakuu tänav. Haabersti Linnaosa Valitsus kooskõlastas nimekomisjoni esitatud variantidest Noorkuu tänava ja Vanakuu tänava nimed.

Pärnaõue elamuasum on üks suuremaid elamuehitusprojekte Tallinnas – kümneaastases perspektiivis peaks Rannamõisa ja Vana-Rannamõisa tee vahel paiknev linnakvartal koosnema enam kui 40 kortermajast. NCC Ehitus AS alustas Pärnaõue elamurajooni arendust 2008. aasta kevadel.

Külm märts: korteriühistutel mujal Eestis tuli kaugkütte eest maksta rohkem kui Tallinnas

Eesti Korteriühistute Liit uuris küttekulude kohta ka märtsikuus, mis väidetavalt oli viimase veerandsaja aasta käredaim – selgus, et mujal Eestis tuli ühe ruutmeetri kütmise eest märtsis keskmiselt tasuda 1,76 EUR, samas kui Tallinnas oli see 1,64 EUR. Vastanud ühistuid oli kokku veidi üle kahesaja, vastanud jagunesid pealinna ja muu Eesti vahel enamvähem pooleks.

EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva juhtimisel viidi üle-eestiline küttekulude küsitlus läbi ka aasta alguses.

“Üle-Eestilises veebruari küttekulude küsitluses osales ja esitas oma andmed üle 250 korteriühistu,” esitles Raimo Jõgeva varasema küsitluse tulemusi. Tema sõnul on viimase aastaga märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenute vahel. “Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, mis ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud elamute omi.”

Jõgeva sõnul saavutati head tulemused tervikrenoveeritud korteriühistutes – näiteks KÜ Õismäe tee 124 ja ka päikesepaneelid paigaldanud KÜ Õismäe 11. Veebruaris tootsid päikesepaneelid elektrienergiat 0,766 KWh ja märtsis juba esimese 12 päevaga 1,06MWh.

“Soodsam küttekulu oli veebruaris 5,92 KWh ja 0,62€ 1m² kohta, mis on keskmiselt 6 korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest.

Kõrgemad kulunäitajad vastavalt 38KWh ja 3,49€ 1m² kohta. Keskmine soojusenergia 1MWh hind oli 73,33 ja 1m³ tarbevee soojendamise hinnaks oli 4,28€. Küsitluses osalenute majade keskmine toatemperatuur jäi 21˚C piiridesse,” rääkis Jõgeva.

Varasematel aastatel erinesid korterelamute näidud üle 11 korra. “See näitab terviklike renoveerimistööde suurt kasvu, millega on saavutatud märkimisväärne energiasääst. Osaliselt renoveeritute puhul on sääst oluliselt väiksem. Parimate küttekulude näitajatega korteriühistutes on ka elanike suurim rahulolu ja tunduvalt väiksemad maksed,” selgitas Jõgeva.

Miks kasutada kinnisvara müües või ostes maaklerit

Maakler võib müüja või ostja eest paljugi ära teha, aga loomulikult on teenusel oma hind.

Hakates omale uut kodu soetama või soovides olemasolevat maha müüa, tekib ikka küsimus, kas tegeleda sellega ise või kasutada maaklerit. Kui ostjaks on hea sõber, siis on vaevalt mõtet maaklerile teenustasuna sajalisi loovutada. Ent kui võib arvata, et müük ei lähe kõige libedamalt või pole ostjal aega netisügavustes pakutava hulgas kaevuda, saab maakler abiks olla.

Maakleri kasutamine oma korteri müügi korraldamises oli meie jaoks parim lahendus. Hoidsime kokku aega ning meil polnud vaja ise paberitega toimetada,” ütleb harjumaalane Aivi Müür, kes selle aasta alguses müüs maha oma Kristiine linnaosas asunud kolmetoalise korteri. Müüri sõnul otsustas ta maakleriteenuse kasuks eelkõige seetõttu, et endal poleks olnud aega tühjalt seisvat korterit huvilistele näitamas käia. Maakler andis nõu ka korteri müügihinna määramisel, olles enne ära teinud turuanalüüsi. Vastavalt soovitusele langetas Müür korteri müügihinda, kuna soovis kinnisvara kiiresti maha müüa.

„Olin arvestanud, et korter vahetab omanikku ehk nii kuu ajaga, kuid juba päev pärast kuulutuse ilmumist olid ostuhuvilised olemas ja leidus ka kindel ostja,” meenutab ta. Maakler koordineeris asjaajamist pangaga, mis endalt oleks parasjagu aega ning ka vastavaid teadmisi nõudnud. Maakler pani kinni ka aja notari juurde ja tegi kõik vajaliku, et ostu-müügi tehing saaks osapoolte jaoks kiiresti ja sekeldusteta vormistatud. Müürile meeldis, et ostjate jaoks uuris maakler korteriühistult ka maja renoveerimise plaane.

Aivi Müüril ja ta perel aitas linnakorteri kiiresti ja mõistliku hinnaga maha müüa Domus Kinnisvarabüroos töötav, Aasta Maakler 2010/2012 tiitliga kutseline kinnisvaramaakler Liia Laid. „Veel tänagi leidub kliente, kes arvavad, et maakleri ülesanne on vaid kuulutuse riputamine internetti ja sellega tema tegevus piirdub. Päris nii see ikkagi ei ole,” ütleb ta.

Laidi sõnul on maakleri esmaseks ülesandeks selgitada välja kliendi soov, millised on tema väljavaated kinnisvara müümiseks või soetamiseks tema esitatud tingimustel ja tutvustada kliendile turu hetkeseisu. Seejärel vaatab maakler kinnisvara üle ja kontrollib tehinguks vajalike dokumentide olemasolu ja vastavust registrites.
Maakler kavandab ka müügistrateegia. Sellele järgneb juba paljudele ostusooviga klientidele tuttav objekti esitlemine.

Jooksvalt ja regulaarselt peab maakler teavitama klienti käsundi täitmise käigust. Kui kinnisvarale ostja või ostjale soovitud uus kodu leitud, toetab maakler pooltevahelistel läbirääkimistel, ostu- ja müügilepingute ettevalmistamisel ja notariga suhtlemisel. Samuti teeb maakler vajadusel koostööd finantsasutustega.

Rohkem reklaami

„Ainuüksi kuulutuse riputamine kinnisvaraportaali ei ole tõesti kuigi kulukas ja seetõttu võib jääda mulje, et nii on odavam ja maakleri abi pole vaja. Kinnisvarafirmal on aga tunduvalt rohkem võimalusi,” sõnab Laid. Kuulutatakse mitmes kinnisvara pakkuvas internetiportaalis.

Praktika on näidanud, et tehingut otsivad kliendid ei sorteeri kõiki portaale läbi, piirdutakse vaid ühe suurema portaaliga. Kui aga juhtub, et omanik on oma pakkumise välja pannud vaid ühele veebilehele, ei pruugi see otsijale lihtsalt silma jääda.

Lisanduvad veel mitmed kinnisvarabüroo reklaamivõimalused: eripakkumised portaalide esilehtedel, välireklaam, mis nõuab kooskõlastust omavalitsuses ja reklaamimaksu tasumist ja veel palju muud, sealhulgas ka kauba pakkumine piiri taha. „Kuulutamine on üks väikseim osa kinnisvara müügis. Tunduvalt edukam tulemus saadakse läbi infopagasi, mida maakler omab,” selgitab maakler.

Ent loomulikult ei ole olemas tasuta lõunaid ning iga teenuse eest tuleb ka maksta. Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on tasuks tavaliselt teatud protsent tehinguhinnast. Kui suur täpselt, sõltub objekti asukohast ja osutatud teenusest. Kindlasti on tasu suurus korrelatsioonis teenuse pakkuja panusega. Mida rohkem on maakler teinud, seda kõrgem on teenustasu.

Sooman nendib, et tema ise, olgugi, et ta oskab kõiki eelloetletud toiminguid väga hästi ka ise teha, kasutab kinnisvara ostul-müügil maaklerit. „Maakler tasakaalustab osapoolte vahelisi läbirääkimisi,” põhjendab ta. „Paljud tehingud jäävad tegemata, sest müüja ja ostja ei jõua omavahel kokkuleppele. Maakler aga on vahemeheks, kes aitab mõelda, asju läbi analüüsida.”

Sooman toob näite olukorrast, kus ostja tuleb korterit üle vaatama, näpib seinu ja on üldse kriitilise olekuga. „Mis siis juhtub?” küsib
Sooman. „Juhtub see, et müüjal tekib blokk ja ta saadab ostja minema.”

Ta toob ka teistpidise näite – ostja peab korterit heaks, aga hinda liiga kõrgeks, mispeale müüja teatab: „Ära siis osta, kui hind on liiga kõrge.”
Ostja solvub ja marsib uksest välja. „Maakler aga võtab hoogu maha, ei lase emotsioonidel üle pea kasvada,” ütleb Sooman.

Tehing sõlmimata

Liia Laid tõdeb, et maakleri teenuse kasutamises on ka kaheldud ja nii on jäänud tehingud ka tegemata.

Ta meenutab lugu vanemast härrasmehest, kellel oli hinnatud linnaosas kortermaja. Pensionini oli jäänud veel mõni aasta, aga mees jäi tööta. Et eluga hakkama saada ja oma kinnisvara kõpitseda, oli ta võtnud oma kinnisvara tagatisel erainvestorilt laenu. Mees pöördus Laidi poole konsultatsioonile. Vaadanud läbi mitmed müügistrateegiad, tegi maakler analüüsi elamispindadele eraldi, korterite kaupa, samuti kinnistu põhiselt. Tulemus oli päris hea ja ka Laidi portfellis oli potensiaalne ostja olemas. Kuid mees oli veendunud, et tema kinnisvara maksab oluliselt rohkem ning kokkulepped jäidki lahtiseks.

Mõne aja möödudes tuli mees sooviga endine maja kiiresti maha müüa tagasi, sest vahepeal oli juba laenule lisa võetud, et kuumaksed tasuda. „Tegin uued pakkumised ja olin valmis
aktiivselt müügiga tegelema hakkama, näidates ära konkreetsed võimalused tehinguni jõudmiseks. Härra soov oli tagastada laen ja ülejäänud summa eest leida endale linna lähedal õdus maamaja. Kõik see mahtus minu pakkumisse,” pajatab Laid.

Härra jäi taas kõhklema, pidades teenuse hinda kõrgeks. Samal ajal oli ta sõlminud lepingu ka juristiga, kelle komisjonitasu oli protsent müügihinnast ja kordi suurem maakleri küsitud teenuse hinnast. Taas ei saanud kokkulepe sõlmitud.

Mees tuli veel kolmaski kord, kui laenu tagastamiseni olid jäänud vaid mõned päevad. „Ta avaldas vaid kahetsust, et see kokkulepe ikkagi meiega sõlmimata jäi. Härra jäi ilma oma majast, mis läks laenu katteks, ja mõnusast maakodust jäigi vaid unistus.”

Kui kellelgi on plaanis kinnisvaraga tehinguid teha ja vajab selleks abi, siis kõige õigem viis leida usaldusväärne maakler on otsida soovitajaid. Kui tuttavatelt abi ei saa, siis järgmise sammuna soovitab Laid teha valik tuntud kinnisvarabüroode vahel ja tutvuda nende kodulehtedega. Kontaktide nimekiri on seal reeglina pikk, kuid eelistada tasuks kutsetunnistusega maaklerit. Tegutsevate atesteeritud maaklerite täisnimekirja leiab ka maakleritekoja kodulehelt. Eestis on maaklerite tegevus reguleeritud võlaõigusseadusega, millega on sätestatud muuhulgas maaklerite õigused ja kohustused.

„Otseselt vastutab maakler käsundiandjaga sõlmitud maaklerlepingus sätestatud kohustuste täitmise eest. Samuti lasub maakleril vastutus talle seadusega määratud kohustuste täitmise eest,” selgitab Laid.

Paljud inimesed on kinnisvara müügi või ostuga muidugi ka ise hakkama saanud, kui jagub pealehakkamist ja on aega müügi või ostuga tegelemiseks. Peamine on aga, et oleks teadmised lepingute sõlmimisest.

Erinevates foorumites leiduvad nurinad maaklerteenuste üle on põhiliselt seotud maaklerite passiivsusega.

Maakleri teenust on vaja,

  • kui sul pole aega müügiga ise tegeleda, sh käia võimalikele ostjatele kinnisvara näitamas, või kui pole aega tegeleda ostuks sobiva kinnisvara otsimisega;
  • kui sul puudub kogemus ja dokumentide põhjad eellepingu sõlmimiseks, üleandmis- ja vastuvõtuaktide koostamiseks;
  • kui ostja ei soovi sissemaksu raha kanda sinu arvele, siis on vaja näiteks; maaklerfirmat, kelle kontole kantakse sissemaksu raha deposiiti, kuni tehing on notari juures sõlmitud;
  • kui ostja ei tea, kuidas ostuks pangast laenu võtta;
  • kui soovite, et teie kinnisvara müügireklaam ilmuks peale City24 ja teiste kinnisvaraportaalide ka maaklerfirma reklaamikanalites;
  • sest maakleri käest saab kõige tõenäolisemalt teada kinnisvara reaalse müügihinna ja prognoositava tehinguni kuluva aja.

Mida tasub eelnevalt teada

  • Sõlmi leping kinnisvara müügiks korraga vaid ühe maaklerfirmaga, siis on neil suurem huvi selle müügiga tegeleda.
  • Eelleping on juriidiliselt pädev üksnes siis, kui see on notariaalselt kinnitatud, sõltumata, kas selle sõlmimist vahendas maakler või mitte.
  • Kutseliste maaklerite täisnimekirja leiab maakleritekoja kodulehelt.
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Tallinnas 30% rohkem tehinguid, Narvas 30% kõrgemad hinnad

Aprillikuu korteriturg oli Tallinnas väga aktiivne- tehinguid tehti 721, mis on märtsikuuga võrreldes 28% kõrgem ning aastases võrdluses ca 30% kõrgem. Keskmine hind Maa-ameti andmete järgi küll veidi langes, kuid oli siiski teist kuud järjest üle 1200 €/m² ehk 1205 €/m².

Uusi kortereid müüdi pealinnas esialgsetel andmetel 52. Nii uute korterite kui järelturu korterite aktiivsem turg oli Kesklinnas, kus toimus 23% kõikidest linna korterite tehingutest. Piirkonna keskmine hind on ca 1600 €/m² ning uute korterite keskmine hind ca 2100 €/m². Teine suure elamufondi ja tehingutega piirkond on Lasnamäe linnaosa, mille ostu-müügi tehingute osakaal oli eelmisel kuul 22%. Samas on tegemist kõige madalama keskmise hinnaga linnaosaga, kus ainukesena on keskmine hind alla 1000 €/m² ehk 941 €/m². Ka uute elamute hinnatase on madalam, olles ca 1100 €/m².

Tartus tehti aprillis 146 korteriomandi tehingut. See on tulemus, mida ületas eelmisel aastal ainult augustikuu 155 tehinguga. Keskmine hind tegi möödunud kuul mõneprotsendise languse, jäädes tasemele 947 €/m². Aastases võrdluses on hinnatase kasvanud ca 11%. Uute korterite esmamüüke oli 5, mis on üllatavalt vähe. Veidi rohkem oli tehinguid mõned aastad tagasi ehitatud elamute korteritega. Selliste tehingute hinnatase jäi vahemikku 1400 – 1700 €/m².

Pärnus teostati aprillis 49 korteriomandi tehingut keskmise hinnaga 782 €/m². Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on see ca 19% kõrgem.

Narva linna korteriturg pakkus taas üllatust, sest üle keskmise hea tehingutemahu (62 tehingut) juures tegi keskmine hind märtsikuuga võrreldes ca 27% kasvu, saavutades tulemuseks 491 €/m². 2012. aasta aprillikuuga võrreldes on Ida-Virumaa pealinna korterite keskmine hind ca 30% kõrgem.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Statistika: Hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga 33 protsenti

Hoonestamata maa tehingute arv oli 2013 I kvartalis 2487. Hoonestamata maa tehingute kogukäive oli samal ajal 66,7 miljonit eurot.

Maatehingute arvu tõus on märksa tagasihoidlikum, kui üliaktiivses korterite sektoris. Maatehinguid tuli aastaga juurde 6,5%

Aktiivsuse ja maaturu atraktiivsusest annab märku teine näitaja. Hoonestamata maa tehingute käive kasvas aastaga ligi kolmandiku võrra ehk 33,1%.

2013 I kvartali näol on tegemist  juba järjestikkuse kolmanda kvartaliga, mis näitab tagasihoidlikku tehingute arvu tõusu, kuid kiiret käibekasvu.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Ober-Haus: Aprillis oli võrreldes märtsiga Tallinnas tehinguid korteriomanditega ligi kolmandiku võrra rohkem

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,7%. Võrreldes 2012. aasta aprilliga on indeks 11,3% kõrgem.

Tallinnas tehti aprillis korteriomanditega 721 tehingut, mida on 29% rohkem kui käesoleva aasta märtsis ja 31% rohkem kui eelmise aasta aprillis.

Tallinnas keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga langes 0,5%.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Kristiines 8,0% ja Põhja-Tallinnas 2,2% ning langus Pirital 6,2% ja kesklinnas 3,0%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal on Tallinna keskmine pinnaühiku hind 29,4% väiksem ehk 1 206 eurot ruutmeeteri kohta.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind aprillis võrreldes eelmise kuuga 2,2% 947-le eurole, kuid Pärnus tõusis 8% 782-le eurole.

Vaata lähemalt: Ober-Hausi Eesti korterite hinnaindeks.

Kuuülevaade: Tallinna kalleim maja maksis 850 000

Tallinnas tehti aprillis kinnisvaraga palju suuri tehinguid – kalleim maja maksis 850 000, korter 400 000 ja krunt 150 000 eurot, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Kokku tehti Tallinnas aprillis 1034 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 22,4 protsenti rohkem kui märtsis. Aprillis kasvas enim korteritehingute arv, mis oli eelmise kuuga võrreldes pea 30 protsenti kõrgem.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul liigub raha kinnisvarasse tänu ülimadalatele deposiithoiuse intressidele, mille osas pole isegi lähiaastatel paranemist oodata. “Aprilli korterimüügi sedavõrd kiire tõus on aga pigem anomaalia ja mitte uue laenuralli algus, sest pangad jälgivad siiski rangelt klientide laenukõlblikkust,” lisas Vahter.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis aprillis 1205 eurot, mis on pool protsenti vähem kui märtsis. Võrreldes 2012. aasta aprilliga maksis keskmine korteri ruutmeeter tänavu 10,3 protsenti enam. Kalleim korter müüdi aprillis 400 000 ja odavaim 2225 euroga.

Hoonestatud elamumaa kinnistuid müüdi aprillis Tallinnas 32, mis on kahe võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 850 000 ja odavaim 7200 euro eest.

Aprillis müüdi Tallinnas üheksa hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on kolme võrra vähem kui märtsis. Kalleim krunt võõrandati 150 000 ja odavaim 13 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Rakvere Targa Maja keskus tutvustab oma tegevust Brüsselis

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus tutvustas täna Brüsselis Regioonide Komitees avatud uste päeval eestimaist regionaalset innovatsiooni. Keskuse tegevuse vastu tunti elavat huvi.

Kohalike omavalitsusliitude Brüsseli esinduse juhi Ille Allsaare sõnul on Rakvere keskuse initsiatiiv ainulaadne. Ühelt poolt tutvustatakse regiooni areneva ja innovaatilise piirkonnana, teiselt poolt aitas keskus tänasel üritusel oluliselt kaasa Rakvere väikeleivatootja „PÄTS“ toodete tutvustamisele Brüsselis, pälvides just kohaliku eestlaskonna hulgas suure populaarsuse.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on üks kuuest Eestimaale rajatavast regionaalsest kompetentsikeskusest. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused. Keskuse temaatilises fookuses on targa maja/intelligentse hoone tehnoloogiad, nende teaduslikud analüüsid ja praktilise rakendamise võimalused ettevõtluses.

Keskuse arendus- ja koolitusvaldkonna juhi Andres Jaadla sõnul tutvustas keskus end sadadele Brüsselis otsustajatele ning sõlmis mitmeid asjalikke ja kasulikke kontakte keskuse arendamiseks edaspidiseks.

Regioonide Komitee avatud uste päeval oli vääriliselt esindatud ka Tallinna linn, tutvustades rohelise pealinna ja tasuta ühistranspordi algatusi.

Tallinna linna esindaja Euroopa Liidus Tõnu Karu sõnul on oluline, et lisaks Tallinnale ka arenevad regionaalsed keskused oma tegevusi Brüsselis tutvustavad. Tuleb märkida, et olla tuhandete Euroopa regioonide hulgas kutsutud 44 välja valitud regioonina on suur tunnustus Euroopa tasandil ning samas annab see võimaluse oma tegevusi tutvustada.

Rakvere rajatav keskus on esimesena Eestis projekteeritud kasutades Euroopas hoonete projekteerimisel järjest enam levinud BIM metodoloogiat ning koostöös TTÜ teadlastega peaks keskusest kujunema ainulaadse Targa Maja testkeskkonnaga, esimene ligi-nullenergia energiakasutusega avalik hoone Eestis. Keskuse kütteks kasutakse maasoojuse põhiseid energiakaeve ja päikeseenergiat. Keskuse hoones valmib ainulaadne demo – ja testkeskkond hooneautomaatika valdkonnas. Vaata lähemalt www.rakveretarkmaja.ee.

Kompetentsikeskuste arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu fondist. Meetme rakendusasutus on Siseministeerium ja meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Lisaks Euroopa rahastusele finantseerib keskust Rakvere linn.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on aktiivselt kaasa löömas erinevates Euroopa võrgustikes ja initsiatiivides kaasates Euroopa kogemusi Eestisse, kui tutvustades Eesti kogemusi väljapoole. Näitena oleme kaasatud EL komisjoni võrgustikus „Targad linnad ja kogukonnad“

Eestimaisema ja regionaalsema õhustiku loomiseks tutvustai ja pakuti huvilistele, maitsta esimestena Brüsselis, Rakveres sügisel tööd alustanud väikepagarifirma „PÄTS“ (vaata www.pats.ee ja http://pitsa.päts.ee/ – imemaitsvaid pagaritooteid.

Arhitektuuribüroo PLUSS sai Panorama City projekteerimise eest soomlastelt auhinna

Soome tarkvaratootja Tekla valis Arhitektuuribüroo PLUSS oma rahvusvahelise konkursi võitjaks. Eesti büroole tõi võidu Eesti suurima, 93 350 ruutmeetri suuruse Panorama City hoone projekteerimisel laialdaselt rakendatud BIM tarkvara innovaatiline kasutamine.

„Eesti arhitektuuribüroole on see auhind tähelepanuväärne tunnustus ka seetõttu, et me suutsime luua lisandväärtust kõigile osapooltele – tellijale, ehitajale ja projekteerijale,” rääkis Arhitektuuribüroo PLUSS juhatuse esimees Katrin Ventsel. „Esikoha vääriliseks hinnati Panorama City eelkõige ca 800 Mb ülidetailsete arhitektuurse, konstruktiivse ja eriosade mudelite liitmisel saadud terve hoone BIM mudeli tõttu. Alates eelprojekti faasist on koostöös ehituse peatöövõtja Merko Ehitus Eesti ASi ja tellijaga Panorama City OÜga otsitud võimalusi mudelite kasutamiseks ehituse faasis ning hiljem ka halduses.”

„BIM koondmudeli kasutamine muudab keeruka projekti vigade tuvastamise ning lahenduste koordineerimise oluliselt lihtsamaks ning kiiremaks,” rääkis Arhitektuuribüroo PLUSS projektijuht Tanel Friedenthal. „Tekla BIMsight tarkvara kasutades oleme loonud sellise 3D mudelprojekteerimise lahendi, millest saavad kasu kõik Panorama City ehitusega seotud osapooled. BIMsight andis meile võimaluse koondada kogu mudelitega seotud andmevahetus virtuaalsesse pilve – kasutades failivahetuskeskkonda Dropbox, kus on kõikidel projekti osapooltel reaalajas võimalik näha sisseviidud uuendusi ning jagada kommentaare. Ühtlasi on BIMsight’i väga mugav kasutada ka neil, kes pole IT-ga sina peal – tarkvara on lihtne ja loogiline ning ei vaja erikoolituse läbimist. Eesmärgiks oli leida lahendus, mille rakendamine ehitusplatsil oleks käepärane kõikidele ehitusmeeskonna liikmetele ning ei tingiks vajadust ülikallite tarkvaralitsentside soetamiseks ega eraldi personali koolitamiseks.“

„3D mudelprojekteerimise kasutamine on olnud kauakaalutud soov ja arendusmeeskond on sellega hästi kaasa tulnud,“ sõnas Panorama City kaubanduskeskust arendava E.L.L. Kinnisvara ASi projektijuht Kalev Aasrand. „3D modelleerimise kasutuselevõttu ehitus-, projekteerimis- ja haldusvaldkonnas võib võrrelda heli või värvi lisandumisega mustvalgele tummfilmile või projekteerimise üleminekuga paberilt digitaalseks. Oleme saanud käepärase töövahendi projekteerijate ideede visualiseerimiseks.”

„Tänu uuele tarkvarale on võimalik mõistliku mahuga andmemassiivi vaadelda ruumilise kujundina, liikuda kujundi sees ja ümber ning leida sobivaid vaatekohti, teha lõikeid, võtta mõõte, teha väljavõtteid uuritavast materjalist ja jagada seda infot,” rääkis Kalev Aasrand. „Mudel võimaldab vaadelda erinevaid hoone konstruktsioone ja osi ükshaaval, valitud rühmade kaupa või kõike koos ja leida üles konflikte erinevate osade paiknemises. Loodetavasti aitab see vältida projekteerimisvigu, mis pahatihti avalduvad ja vajavad kiiret parandamist hilisemas kiires ehitusfaasis.“

Fotod: Arhitektuuribüroo PLUSS

  • www.powerhouse.ee/g/Pluss/PanoramaCity1st_Floor.jpg
  • www.powerhouse.ee/g/Pluss/PanoramaCityView_of_the_roof.jpg
  • www.powerhouse.ee/g/Pluss/PanoramaCity.jpg

Panorama City ) on 2015. aasta kevadel avatav Eesti suurim moe- ja kogupere meelelahutuskeskus, mis pakub oma külastajatele laias valikus tooteid, teenuseid ning uudseid vaba aja veetmise kogemusi. Tänu kaupluste suurele arvule ja valikule on erilist tähelepanu pööratud planeeringu funktsionaalsusele ning korrustevaheliste sujuvate ühenduste loomisele. Läbimõeldud parkimisvõimalused muudavad keskuse külastamise meeldivalt mugavaks. Panorama City on kui kaubanduslinn, mis Lasnamäe paepanga serval kõrgub üle Tallinna. Keskusest avanevad vaated vanalinna siluetile, merele, Kadrioru pargile, Lauluväljakule ning Pirita aedlinnale – kogu panoraam.

Panorama City kaubanduskeskust arendab Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendusfirma E.L.L. Kinnisvara, mis omab osalusi viies juhtivas kaubanduskeskuses: Viru Keskus Tallinnas, Spice ja Spice Home keskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Saules Miestas keskus Šiauliais.

Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ (www.pluss.ee) on asutatud 2002. aastal ning tänaseks Eesti suurim arhitektuurse disainiga tegelev ettevõte, mis lisaks pakub ka projekteerimise peatöövõttu. Arhitektuuribüroo PLUSS on projekteerinud nii uusehitisi kui renoveeritavaid ja restaureeritavaid hooneid, muu hulgas ärihooneid, haiglaid, väikesadamaid ja kortermaju.

Tallinnas alustati Eesti esimese rohebüroo ehitust

Sel nädalal alustati Tallinnas Sõpruse puiesteel Eesti esimese Green Building kontseptsiooni järgiva kontorihoone rajamist, mille projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad lahendused on ligi kaks korda energiasäästlikumad, kui nõuavad täna Eestis kehtivad ehitusnormid.

“Kevadel 2014 Sõpruse puiesteel valmivas büroohoones tagavad soojustuse, kütte-, ventilatsiooni- ja elektrilahendused selle, et energiatarbimine on viidud nii madalale kui võimalik,” selgitas hoone arendaja ning ehitaja Mitt & Perlebach OÜarendusjuht Henri Laks. Tema sõnul tähendab uus büroohoone kasutajatele lisaks maailmavaatelisele argumendile tavamajadega võrreldes ka oluliselt madalamaid kommunaalkulusid.

Hoone ehitust alustatakse 65 maa-aluse energiavaia paigaldamisega, millega on tagatud kuni 50% soodsam talvine ruumide kütmine ja suvine jahutamine. Nii fassaadi, akende kui katuse soojustus saab olema üle pooleteise korra tõhusam kui tavalistel büroohoonetel. Maja üldpindade siseviimistluses on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale ning hoone üldruumid varustatakse energiasäästlike LED valgustitega.

Lisaks ühisveevärgile ehitatakse hoone alla spetsiaalne vihmaveemahuti, kuhu kogutakse kokku hoone katuselt sademevesi, mida kasutatakse pärast filtreerimist näiteks tualettruumides. Hoonesse luuakse jalgrataste hoiuruum koos pesemisvõimalusega ning parklasse elektriautode laadimiskoht.

Hoone üüriprotsessi eest vastutav Seven Real Estate Advisors konsultant Katja Kesselman-Zupsman ütles, et rajatavat maja võib tõesti nimetada esimeseks keskkonnasäästlikkust ja energiaefektiivsust rõhutavaks büroohooneks Eestis. “Oma erilise identiteedi ja loodussäästva kontseptsiooni tõttu tuntakse Sõpruse pst 157 kontoripindade vastu juba täna aktiivselt huvi,” lisas maakler.

Tallinnasse, aadressile Sõpruse puiestee 157, kerkiva rohelise mõtteviisi maja neljal korrusel saab olema 2500 ruutmeetrit üüritavat pinda ning 76 parkimiskohta.

Vaata hoonet tutvustavat videot aadressil http://youtu.be/upwGbEH5a9A ja tutvu arendusega lähemalt kodulehelhttp://sopruse157.ee.

Riigi Kinnisvara ASi üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2012. aasta majandusaasta aruande

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) ainuaktsionäri esindaja rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas ettevõtte 2012. aasta majandusaasta aruande ning koos sellega otsuse jaotada ettevõtte puhaskasum summas 8 812 569 eurot alljärgnevalt:

  • kohustuslikku reservkapitali 440 628 eurot;
  • eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvele 8 371 941 eurot;
  • dividendideks 0 eurot.

RKASi konsolideerimisgrupi 2012. majandusaasta müügitulu kasvas 81,7 miljoni euroni. Ärikasum oli 2012. aastal 12,6 miljonit eurot ja puhaskasum 8,8 miljonit eurot. Möödunud aasta tulemuses sisaldub erakorraline kasum, mis oli tingitud peamiselt Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist AS-le Eesti Raudtee.

RKAS investeeris möödunud aastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse kokku 18,4 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt ligi 140 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti mullu energiasäästlikumaks 377 hoonet üle riigi. Kokku on RKAS kahe aastaga renoveerinud heitmekvoodi projekti raames energiasäästlikuks 484 hoonet üle Eesti.

2012. aastal valmisid uusehitistena Narva Politsei ja Päästeameti ühishoone ning Jõhvi Politsei ja Päästeameti ühishoone, mille rajamiseks investeeris RKAS kogu ehitise investeerimisperioodil kokku 12,95 miljonit eurot. Lisaks valmisid era-ja avaliku sektori koostöös Jõgeva justiitshoone ning Kuressaare Politsei ja Päästeameti ühishoone, RKAS oli nende hoonete valmimise korraldaja ja projektijuht.

2012. aastal müüdi 66 riigile mittevajalikku kinnistut 4,2 miljoni euro väärtuses. Suurima väärtusega müügid olid möödunud aastal AS Erika 4 kinnistud Tallinnas (Erika 4; 4c; Tööstuse 69b; 69c; 69d; 69e; Tööstuse 71; 71a) hinnaga 1 521 000 eurot, kinnistu Tallinnas Toompuiestee 16 hinnaga 595 000 eurot ja kinnistu Keilas Piiri 5 hinnaga 202 011 eurot.

Ettevõttel on 7-liikmeline nõukogu, millesse kuuluvad Arto Aas, Aare Järvan, Tarmo Porgand, Taavi Madiberk, Kalev Kukk, Jüri Eerik ja Arnout D. Lugtmeijer.

Eesti majanduse väljavaated püsivad head

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti majandus tänu tugevale eelarvepoliitikale ja märkimisväärsele kohanemisvõimele suutnud vaatamata euroala riikide võlaprobleemidele näidata stabiilset kasvu. Komisjoni prognoosi järgi saavutab Eesti majandus pikaajalise keskmise kasvutempo taseme järgmisel aastal, kui majanduskasv ulatub nelja protsendini.

Euroopa Komisjoni prognoos on heas kooskõlas rahandusministeeriumi prognoosiga, mis näeb ette sel aastal samuti kolmeprotsendilist ning järgmisel aastal 3,6-protsendilist kasvu. Komisjoni hinnangul hakkab eksport taas majandust vedama alates selle aasta keskpaigast. Seda toetab Venemaa ja Põhjamaade majanduse parem seis. Tänu ekspordikasvule suurenevad ka ettevõtete võimalused investeerida, mis kompenseerivad avaliku sektori investeeringute vähenemist seoses kvoodimüügi tulu arvelt tehtud projektide lõppemisega.

Tööealise elanikkonna hõivemäär püsis mullu kõrge ning kasvab seoses elanike vanusestruktuuri muutustega lähiaastatel veelgi. Keskmine palk tõuseb Komisjoni hinnangul tänavu 5,7 protsenti ja järgmisel aastal 6,1 protsenti, reaalpalga kasv on vastavalt 2,1 protsenti ja 3 protsenti. Harmoniseeritud tarbijahindade kasv aeglustub sel aastal 3,6 protsendini ning 2014. aastal 3,1 protsendini. Hindade kasvu pidurdumise taga on tooraine hindade oodatav langus maailmaturul.

Euroopa Komisjoni prognoosi järgi püsib Eesti valitsussektori eelarve tasakaalu lähedal. Kui sel aastal ootab Komisjon 0,3-protsendilist puudujääki SKPst seoses valitsemisalade palgatõusude, pensionide suurenemise ning töötuskindlusmakse alanemisega, siis järgmisel aastal on valitsussektor Komisjoni hinnangul 0,2 protsendiga SKPst ülejäägis.

Tallinna Sadama uue kruiisikai ehitab BMGS Eesti filiaal

AS Tallinna Sadam sõlmis Vanasadama uue kruiisikai ehituslepingu BMGS Eesti filiaaliga, ehituslepingu maht on 9,8 miljonit eurot.

Kuni 340 meetri pikkuseid ja 42 meetri laiuseid ning kuni üheksameetrise süvisega kruiisilaevade vastuvõtmist võimaldava 421 meetrise kai valmimistähtaeg on 1. mai 2014.

Vanasadama uue kruiisikai ehitushankele esitati kokku kuus pakkumist, mille hinnavahemik oli 9,81-12,45 miljonit eurot. Pakkumised esitasid lisaks hüdrotehnilisi objekte ehitavale BMGS Eesti filiaalile Nordecon AS, OÜ Astlanda Ehitus, AS-i Merko Infra, AS-i Merko Ehitus Eesti ja Inseneriehituse AS-i konsortsium, KMG Inseneriehituse AS-i ja Per Aarsleff AS-i konsortsium ning AS-i Maru Ehitus, AS-i LNK Industries ja AS-i Latvijas Tilti konsortsium.

Investeering uude kruiisikaisse on tingitud aasta-aastalt kasvavast nõudlusest Tallinna kui kruiisisihtkoha järele ja üha suuremate kruiisilaevade eelistamisest reisifirmade poolt.

Tallinna Sadama prognooside kohaselt jõuab Tallinna külastavate kruiisireisijate arv juba uue kruiisikai valmimise hooajal ehk 2014. aastal poole miljoni inimeseni. Tänavu ootab Tallinna Sadam 485 000 kruiisireisijat, eelmisel aastal külastas Tallinna 440 000 kruiisireisijat.

Vanasadama senise kruiisikai kõrvale ehitatava uue kai kogupikkus on 421 meetrit, laius 20 meetrit ja sügavusega maapinnast (abs) 11 meetrit .

Ehitaja paigaldab kaile sildumisseadmed, pääste- ja turvavarustuse ning navigatsioonimärgistuse. Samuti saab kai elektrivarustuse koos välisvalgustusega, sidevarustuse, torustikud laevadele olmevee andmiseks ja reovee vastuvõtuks.

Ehitustööde käigus kavandatud merepõhja süvendustööde maht on hinnanguliselt 12 300 kuupmeetrit.

Vanasadama esimene, spetsiaalselt kruiisilaevade vastuvõtmiseks ehitatud 339 meetri pikkune kai valmis 2004. aasta kevadel, makstes toona üle 80 miljoni krooni ehk üle 5,1 miljoni euro.

Kinnisvara hindamise ABC koolitus toimub 08/05/2013

Kinnisvarakool: Kinnisvara hindmaise ABCKolmapäeval 08/05/2013 toimub selle kevade viimane Kinnisvara hindmaise ABC koolitus, mida viivad läbi kutselised hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Hindamise ABC koolitus on sissejuhatus hindamise valdkonda. Koolitus on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele, kinnisvaraspetsialistidele, kinnisvaraarendajatele ehk kõikidele, kelle jaoks ei ole hindamine küll igapäevane töö, kuid kinnisvaravaldkondade ja eksperthinnangutega kokkupuutumist aga küll.

Koolitus koosneb kahest osas.

  • Esimeses osas keskendub Martin Kõiv hindamise valdkonna sissejuhatusele ja hindamisstandardile.
  • Koolituse teises osas aitab Kristjan Gross läbi tungida hindamismeetoditest ja tutvustab hindamise protsessi.

TULE KOOLITUSELE, SEST
NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

22.05.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine